Qoǵam • 08 Sáýir, 2021

19 som 68 tıyn

64 ret kórsetildi

Osynsha mólsherdegi keńes aqshasy bala kúnimnen jadymda  eshqashan óshpesteı saqtalyp qaldy. Bul – ákemniń aı saıyn alatyn zeınetaqysynyń somasy. Jasy qyryqtan asqanynda jańadan qurylǵan ujymsharǵa malshy bolyp kirgendikten, zeınetke shyǵarda eńbek kúni (qazirgi eńbek ótili) azdyq etip, qarttyq shaǵyna mardymsyz  nápaqa buıyrypty. Al sol kezdegi joǵary oqý ornynyń toıyp tamaq ishýge aqshasy jetpeı, ashqursaq júretin stýdentine aıyna 40 som stıpendııa tólengendigin eskersek, bes jannan quralǵan otbasynyń jalǵyz  asyraýshysynyń tabysynyń deńgeıi qandaı bolǵandyǵyn bajaılaýǵa bolar.

Sol kezde, ótken ǵasyrdyń alpysynshy jyldarynda, Keńes ókimeti aýyl adamdarynyń jekemenshik mal ustaýyna qatań shekteý qoıyp, ne bir sıyr, ne bir jylqy ósirýine ǵana ruqsat bergen bolatyn. Qazekem:

«Stalın bergen baıtaldy,

Hrýshev kelip qaıta aldy,

Aınalaıyn Brejnev

Bıe qylyp qaıtardy», degen ázil-shyny aralas óleń shyǵarǵan zaman edi. Zeınetaqysy dúkennen qant, shaı, tuz sekildi aýylda óndirilmeıtin azyq-túlik túrlerin satyp alýǵa zorǵa jetetin bolǵandyqtan, ákem sıyr ǵana emes, jasyryp bıe de ustaıtyn. Keńshar or­ta­lyǵyndaǵy aýyldyq keńesten tek­serýshiler shyǵypty degen habar qula­ǵyna tıisimen, jasy jetpisten assa da, bıesin erttep minip, qasyna qulynyn ertip, qyryq shaqyrymdaı jerdegi orman sharýashylyǵynyń dırektory bolyp isteıtin aýqatty jıeniniń úıine baryp, sonda bir jumadaı qonaqtap, tyǵylyp jatýshy edi. Al qoralaryndaǵy maly  bizdikinen áldeqaıda kóp aýyldastarymyz tekserýshilerge báıek bolyp, qoı soıyp, ishkizip-jegizip,  «til tabysyp» jatatyn...

Bizdiń úıdiń turmysy tómendigin mektep basshylary bilgen ǵoı – maǵan jyl saıyn jappaı oqý qory esebinen kıim-keshek bóletin. Basynda men oǵan namystanyp, almaı ketkendikten, muǵalimder shesheme ózderi ákelip beretin bolypty. Sosyn apam meni aldap-sýlap úgittep, úkimet bergen arzanqol kıimdi kııýge áreń kóndiretin.

Joǵary synyptarda oqyp júrgenimde dostarym jyl saıyn týǵan kúnderin toılaýdy shyǵardy. Oǵan qur alaqan barýǵa uıalyp, syılyqqa árqaısymyzdan 1 som­nan jınaıtyn boldyq. Bir joly osyndaı basqosýǵa barýǵa úıimnen 1 som da tabylmaı, otbasyn nebári 19 som 68 tıynǵa qaratyp qaldyryp, qartaıǵanynda týǵan jalǵyz uly meni jetkize almaı, dúnıeden armanda ótken marqum ákeme de, úsh balasyn asyraý úshin basyn taýǵa da, tasqa da soǵyp júrgen qaıran anama da pendeshilikpen qatty ókpelegenim bar. Birge barý úshin izdep kelgen synyptas­tarym: «Sen aqsha bermeseń de bizben birge júrshi...», dep qıylǵandaryna qaramastan, namysym ustap, barmaı qaldym. Sol joly qatarymnan qalyp qoıǵanyma ishteı qorlanyp, ońashada kóz jasyma erik berip, «Qashan jumys istep, aqsha tabar ekenmin?..» dep armandaǵanmyn.

Segizinshi synypta oqyp júrgenimde  gazetterge anda-sanda maqala jazyp, az-muz qalamaqy alyp turatyn, aıaq-qolynyń kemdigi bar kórshi aǵamyz birde meni shaqyryp alyp, shımaı-shımaı etip jazǵandaryn aq qaǵazǵa ádemilep kóshirtkizdi. «Aýrýdan basqanyń bári juǵady» demekshi, sodan keıin men de aýyl ómiriniń jaqsy jańalyǵy men kem-ketigin izdep taýyp, maqala jazýǵa kiristim. Jazǵandarym «Kókshetaý pravdasy» degen shalaqazaq ataýy bar óńirlik basylymda jarııalanyp, keıin maǵan da poshta aýdarymy arqyly tıyn-teben kelgende qýanyshym qoınyma syımady. Tipti «Klýb pa, álde, qulyp pa?» degen taqyryp qoıyp, aýyldaǵy jalǵyz mádenıet oshaǵynyń keshkilikte jabyq turatyndyǵyn synaǵan maqalam shyqqan soń jumystan keıin baratyn jer taba almaı, kóshede tekke sendelip júretin jastardyń kókeıkesti máselesi sheshimin taýyp, olardyń aldynda bedelim ósip qaldy.

Aıaz bıdiń ordasynyń mańdaıshasyna ilip qoıǵan jaman tony men jaman tumaǵy sııaqty kóz aldymda kóleńdep turatyn 19 som 68 tıyn men balalyq shaǵymnyń keıbir kóńilsiz kórinisterin esime taǵy bir alǵyzǵan jaǵdaı – «Eńbek» memleket­tik baǵdarlamasy aıasynda elimizdiń keı óńirlerinde turmysy tómen otbasylardyń jasy 14-ten asqan oqýshy balalaryn jazǵy kanıkýlda ártúrli qoǵamdyq jumystarǵa tartyp, aıyna 42 500 teńge jalaqy tóleý qolǵa alynǵandyǵy. Meniń bala kezimde osyndaı múmkindik bolsa, múlt jibermes edim-aý...      

Sońǵy jańalyqtar

Eldanaǵa el rıza

Sport • Keshe

Jumekenniń «Balaýsasy»

Rýhanııat • Keshe

«Sálemetsiz be, Baqtııar!»

Rýhanııat • Keshe

Sortóbeniń baǵy eselenip keledi

Rýhanııat • Keshe

Aldaǵy apta kún jylynady

Aýa raıy • Keshe

Súıispenshilik sabaǵy

Aımaqtar • Keshe

Uqsas jańalyqtar