Eki jyldan beri tarıhı Otany – Qazaqstanǵa qonys aýdarǵan ol búginde almatylyqqa aınalǵan. Aıtpaqshy, Aıvar jýyrda ǵana «qandas» mártebesine ıe boldy. Áńgimemizdiń álqıssasyn osydan bastaǵanbyz. Sóz arasynda alǵash elge kelgende kezdesken qıyndyqtar jaıynda, atajurtpen turaqty mádenı-rýhanı baılanysy joq Reseıdegi qazaqtar úshin mańyzdy bolyp otyrǵan máselerdi de áńgimelep berdi.

Eń úlken qıyndyq – tirkeýge turý

Aıvar qazir Qazaqstan azamattyǵyn alýǵa qujat jınastyryp jatyr. Odan bólek, saýdany kásip etip, kitap, kıim-keshek satady. Árıne, qoly qalt ete qalǵanda reseılik qazaqtardyń turmys-salty jaıyndaǵy blogyn qosymsha júrgizýdi qaperinen shyǵarǵan emes. О́ıtkeni bul – Aıvarǵa naǵyz erkindik beretin shyǵarmashylyq jumys. Qoǵamdaǵy ózgeristerge ózindik kózqarasyn bildirip júrgen azamat retinde ol bastapqyda shaǵyn beınerolık túsirýden bastaǵan. YouTube arnasyna júktegen ulttyq salt-dástúr, yrym-tyıym jaıly ájesimen órbitken áńgime 100 myńnan astam ret kórilip, tez tanylǵan. Mundaı tanymaldylyq Aıvarǵa jańa oı salyp, birte-birte belsendi bola bastaıdy.

– 2016 jyly Búkilreseılik «Orlıonok» balalar ortalyǵynda jumys istep júrgenimde beınerolık túsirýdi qolǵa aldym. Ájemmen áńgimemiz tez tanylǵanyn kórip, etnografııalyq taqyryptaǵy izdenisterimdi bes jyldan beri jalǵastyryp kelemin, – deıdi ol. Al «týǵan jerge týymdy tiksem» degen oı onyń bala kúnnen bergi ańsaryna aınalǵan arman.

– Reseıden Qazaqstanǵa qonys aýdarýymnyń basty sebebi – osynda ómir súrip, óz halqyma qandaı da bir jolmen paıda ákelsem degen tilekten týdy. О́ıtkeni bala kezimnen Qazaqstan týraly kóp estidim, áýeli osy jerge barǵym keldi, sodan keıin kóshsem dep qatty armandadym. 15 jasymda «on jyldan soń Almatyda turamyn» dep ondaǵy dostarymdy qonaqqa shaqyrǵan hatym áli saqtaýly. Reseıdiń alys aýylynda bul múmkin emesteı kórinetin. Al qazir men Almatydamyn jáne barlyq oıym oryndaldy, – deıdi ol. Elge kele qalǵanda týǵan-týysyndaı aq nıetimen jik-jappar bolyp qarsy alǵan mundaǵy aǵaıynǵa dán rıza. Arasynda as-aýqatpen syılap, páter jaldaýǵa kómektesip, qonaqqa shaqyrǵan beıtanys jandar da bolǵan. Aıvardan elge kelgende qandaı qıyndyqtarǵa kezdestińiz dep suraǵanymyzda, shet memleketten keletinder úshin basty másele – tirkeýge turý ekenin aıtty. Sebebi Qazaqstanda týysy ıa tanysy bolmaǵandyqtan, tirkeýge tura almaǵan ári tirkeý merzimin uzartý úshin irgeles Qyrǵyzstanǵa baryp kelip amaldaýǵa týra kelgen.

– Biz úshin basty másele tirkeýge turǵyzatyn adamdardy izdep tabý boldy. Bar ýaqytym soǵan ketti deýge bolady, ómirimde kezdesken úlken qıyndyq osy bolǵan shyǵar, – degen Aıvar munyń barlyǵy artta qalǵanyn, Almatydaı ásem qalanyń janynda mundaı qıyndyqqa kóz juma qaraýǵa bolatynyn jymııa jetkizdi. Al Almaty – úlken qala. Shyǵarmashylyqtyń qalasy. Taý, jasyl jelekti tabıǵat, ózindik kelbeti men mádenıeti bar. Ár attap basqan qadamyń tarıhqa tunyp tur.

Reseı qazaqtary tilinen aıyrylyp barady

Búginde beıresmı málimet boıynsha Reseıde mıllıonnan astam qazaq ómir súrip jatyr. Aıvardyń Reseıdegi qazaqtardyń tynys-tirshiligi men búgingi jaǵdaıynan habary mol. Zerttep, zerdelep júrgen taqyryby da osy sala bolǵandyqtan, kórshi eldegi aǵaıyndar jaıyna kelgende irkilip qalmady. Onyń aıtýynsha, aýyl-aımaqtaǵy qazaqtar arasynda qalaǵa kóshý úrdisi qyzý júrýde. Bul bir jaǵynan dástúrli ómir saltynan alystatqanymen, oń tusy da bar kórinedi: úlken qalalarda qaýymdastyqtar men uıymdar quryp, qazaq mádenıetin jumyla zertteıdi, qoǵamdyq ómirge belsene aralasady. Máselen, qazaq atynan sport pen kınoda, ǵylymda tanylyp júrgen Azamat Musaǵalıev pen Vıacheslav Dosmuhametov, Arman Dáýletıarov syndy tulǵalardyń mádenıetaralyq dıalogtarda yqpaly zor. Mádenıettiń altyn ózegi – óner deıtin bolsaq, ádebıet, mýzyka, kıno nasıhaty arqyly jastar arasynda óz tili men diline, tarıhyna degen qyzyǵýshylyq arta túsken. Dese de atajurttan qol úzip qalǵan ondaǵy qazaqtardy alańdatatyn ózekti másele – ana tilin saqtap qalý bolyp otyr. О́ıtkeni Reseıde qazaq mektepteri atymen joq, al qazaq tilin shala-sharpy biletin ata-ananyń balasyna til úıretýge shamasy kele bermeıdi.

– Dál qazir reseılik qazaqtar arasynda qazaq tiliniń joıylyp bara jatqany anyq kórinedi. Jastar qazaq tilin bilmeıdi, ózara sóılespeıdi. О́ıtkeni olarǵa til úıretetin ortalyq joq. Qazaqstan sheteldegi qazaqtar arasynda onlaın rejimde qazaq tilin oqytýdy damytyp jatyr, biraq men bul ıdeıaǵa kúmánmen qaraımyn. О́ıtkeni balalar úshin onlaın oqý dástúrli mektepterdi almastyra almaıdy, – degen Aıvar ózge jurtpen etene sińisip, ulttyq qasıetinen aıyrylyp bara jatqan qazaqtar úshin Qazaqstan bıligi naqty is-sharalardy tez arada qolǵa alýy tıis dep biledi. Aıtýynsha, Reseıde qazaq mektepteriniń joqtyǵy ondaǵy qazaqtardyń mádenı, saıası ómirin túp-tamyrymen ózgertip otyr.

– Qazaq ultynyń ózge etnospen assımılıasııasyn toqtatý úshin qazaq tili men mádenıetin zertteıtin ortalyqtar ashý qajet. Reseıiń 10 myńnan astam qazaq turatyn ár qalasynda, óńirinde biryńǵaı standarttarda jumys isteıtin ortalyqtar ashylsa deımin. Tek júıeli jumys qana qazaq tiline qatysty jaǵdaıdy ózgerte alady, áıtpese Reseı qazaqtarynyń arasynda ana tiliniń joǵalyp ketýi sózsiz. Al til qurdymǵa ketken jerde ulttyń da joıylýy ońaı, – deıdi Aıvar. Onyń aıtýynsha, osy arqyly alystaǵy aǵaıyn Qazaqstanmen tyǵyz baılanysta bola otyryp, ásirese, jastar jaǵy tarıhı Otanyna qonys aýdarýǵa yntaly bolmaq.

                                                   Atajurtqa oralǵysy keletinder kóp

Aıvardyń áńgimesinen ańǵarǵanymyzdaı, tarıhı Otanyna kóship kelgisi keletin qazaq kóp. Biraq olardy tejep otyrǵan basty bógesin – Qazaqstannyń kóshi-qon týraly zańnamasyn múldem bilmeıdi, óıtkeni, Qazaqstannyń quzyrly uıymdarynyń bul tarapta jumys isteýi belsendi emes.

– Sonymen qatar, olardy kútip otyrǵan janashyry, jaqyny bolmaǵandyqtan, kele qalǵanda tirkeýge turý qıyn. Sondaı-aq qazaq tilin bilmegendikten, jumys tabylmaıdy degen qorqynysh bar. Reseı qalalaryndaǵy Qazaqstan elshiliginen mardymdy aqparat ala almaǵan olardyń qandastarǵa kórsetiletin memlekettik qoldaý sharalary jaıynda maǵlumaty az, – degen ol quzyrly uıymdardyń shet memleketterden keletin etnostyq qazaqtardy tirkeý máselesin sheship berip, ári qaraıǵy is-sharalar týraly tolyq aqparatty bir ortalyqtan alýdy júıelendirse, utymdy bolatyndyǵyn jetkizdi. Aıtýynsha, burynyraqta bolǵan mundaı ortalyqtar qazir túbegeıli jabylyp qalǵan.

Áńgimemizdiń sońynda qoǵamdaǵy ózgeristerge beı-jaı qaramaıtyn azamat retinde ózin ne oılandyryp júrgenin, qandaı talap-tilegi bar ekenin suraǵanbyz.

 – Meni Qazaqstannyń bolashaǵy alańdatady. Elimniń eshkimge táýelsiz, erkin bolǵanyn qalaımyn. Kez kelgen sátte týǵan jerin damytýǵa, órkendetýge kúsh salatyn myqty azamattardy tárbıeleı berse degen tilegim bar, – deıdi Aıvar.

 Zadynda ıgilikti qoǵam óz tirshiligine mán ústegen adam bolmysymen qalyptasyp, maǵynaly bola tússe kerek. Týǵan halqyna, Otanyna degen súıispenshilikti óz ómiriniń túpqazyǵy etken Aıvardyń ustanymynan qoǵamnyń birtutas beınesin jaqsy jaqqa ózgertýge qolǵabys etsem degen qulshynys pen erik-jiger ańǵarylady.