Tarıh • 03 Mamyr, 2021

Ashtyqtaǵy sumdyq týraly týyndy

1796 ret kórsetildi

Búkil apat ataýlynyń esebinde bala ólimi bólek kórsetiledi. Al otyz ekinshi jylǵy ashtyqta balalar qumyrsqasha qyrylypty. Kólden balyq aýlaǵandaı, jol tosyp bala aýlaǵandar da bolǵan desedi. Negizi betke shirkeý, súıekke tańba bolatyn nárse emes. Biraq bul taqyrypty jazarda oılaný kerek.

Nesipbek Dáýtaıulynyń «Kisi ıesi» atty áńgimesi osy taqyrypqa arnalǵan. Biraq men odan buryn orystardyń «Shtrafbat» degen teleserıalynyń bir úzindisin ortaǵa salǵym kelip otyr. Shetin másele bolǵannan keıin kórgenimdi aınytpaı aıtyp, estigenimdi ózgertpeı qaǵazǵa túsirýim kerek. Áıtpese ózgeler aıtsa tyńdap, ózimiz aıtsaq aýyr qabyldaıtyn ádet áli de bar.

Teleserıaldyń bul epızodynda qarapaıymdylyǵy men shynaıylyǵy úshin ózim jaqsy kóretin akter Iýrıı Stepanov oınaıdy. Onyń somdaǵan keıipkeri Petrovıch bastaǵan barlaýshylar jaý tylyna til ákelýge ketip bara jatady. Bir kezde olar qalyń ormannyń ishinen kishirek bir bulandy kórip qalady.

– Budan artyq ne kerek, – deıdi bireýi.

– Adamdiki táttirek bolady, – deıdi Petrovıch

– Nemene?!. – deıdi úshinshisi. – Tatyp kórip pe ediń?..

– Sondaı bolǵan....

– Ol qandaı bolǵan? Asharshylyqta ma?

– Sonda bolsa, sonda shyǵar.

– Iá, Petrovıch, senimen zerikpeısiń. Qalaı adam etin jeýge bolady?

Osy tusta áńgimege taǵy bir buzaqy aralasady.

– Qalaı deıtin túgi joq. Úsh adam kele jatady. Bireýin «ógiz» bolýǵa kóndiredi. Qalǵan tamaqtyń bárin soǵan beredi.

– Ne úshin?

– Qońdy bolý úshin. О́zderi ashyqqanda sol «ógizdi» soıyp jeıdi. Durys túsindirdim be, Petrovıch?

– Durys!

Sol kezde jáne bireýi kútpegen jerden kılige ketedi.

– Sender adam emessińder! Sender ańnan da jamansyńdar.

Petrovıch qalt toqtap, oǵan jalt burylady.

– Estýimshe, sen Voronej gýbernııasyndaǵy kollektıvtendirýdi basqarǵan joqsyń ba?

– Iá, men onda Ortalyq Komıtettiń ókili boldym, – deıdi anaý da taısalmaı.

– Sonda sender bir qadaq astyq qaldyrmaı tartyp áketken joqsyńdar ma? Shirigen kartopty da qoımadyńdar ǵoı.

– Biz ony partııanyń tapsyrmasymen kýlaktardy tap retinde joıý úshin istedik.

– Al meniń sheshem úlken úsheýmizdi aman alyp qalý úshin kishi balasyn qurbandyqqa shaldy. Men ózimniń inimniń etin jegen adammyn. Sender ol kezde bizden tartyp alǵan nan men maıdy bylshyldatyp soǵyp otyrdyńdar. Muny men eshqashan umytpaımyn!

«Shtrafbatta» otyzynshy jyldary Voronej oblysynda bolǵan ashtyq jaıly aıtylyp otyr. Biraq ol ashtyq sol jyldary Qazaqstanda bolǵan ashtyqtyń kólemindegideı emes eken. Ony Reseı Ǵylym akademııasy Tarıh ınstıtýtynyń professory Nıkolaı Ivnıskııdiń myna sózi de rastaıdy:

«Voronej oblysynan góri Soltústik Kavkazda ashtyq qatty boldy. Batys Sibirdegi ashtyq ta Qazaqstandaǵydaı alapat bolǵan joq. Qazaqstanda 1931-1933 jyldary 1 mıllıon 800 myń adam ashtyqtyń qurbany boldy, ıaǵnı qazaqtardyń jartysy qyrylyp ketti».

Mine, mundaı ashtyqtyń adamdy aqylynan adastyrmaýy múmkin emes. Sondyqtan joǵarydaǵydaı oqıǵa boldy dese, senbeske amalyń joq. Alaıda qazaq qalamgerleri ashtyqtyń ondaı sumdyq jaqtaryn ashyp jazbady. Alǵash ret 1940 jyly Jaqan Syzdyqov «Álı qarttyń áńgimesi» atty balladasynda jazamyn dep, basy bálege qaldy.

Ashtyqtan ólýge aınalǵanda kúıeýi kelinshegine álgindeı kóz kórip, qulaq estimegen usynys aıtady. Biraq jolda ońaı oljaǵa kezigip, qurbandyqqa shalaıyq degen bala aman qalady. Ballada solaı aıaqtalǵanmen shyndyq aıtylyp, fakti jarııalanyp ketti. Sonda NKVD adamdary kitapty órtetip, avtoryn soqqyǵa jyǵyp, múgedek etip tastady.

Sodan beri bul shetin taqyrypqa eshkim júregi daýalap barǵan joq. Sebebi jekelegen bir oqıǵalar ómirdiń shyndyǵy emes dedik. Beıbit kúnde de haıýannan ótken qorqaýlar ne istemeı jatyr. Áıtpese sońǵy talshyqty balasynyń aýzyna salyp, ózi úzilip kete barǵandar qanshama. Tipti sondaı oqıǵa boldy degenniń ózinde, ol jazýǵa tura ma?

Nesipbek Dáýtaıulynyń «Kisi ıesi» áńgimesiniń oqıǵasy sodan bastalady. Iаǵnı jazýshy ashtyqta jol toryp, bala ańdyǵandar týraly ańyzdy tiriltedi. Otyz ekinshi jyly jolǵa shyqqan erli-zaıyptylardyń qolynda emshektegi bala bar. Áıteýir kúıeýiniń úsh-aq oǵy qalǵan myltyǵy dátke qýat. Ań kezikse, atyp jermiz dep kele jatyr.

Bul jazýshynyń bir ereksheligi, eshqashan jalǵan jazbaıdy. Qaı shyǵarmasynda bolmasyn ómirdiń shyndyǵyn sýyrtpaqtap berip otyrady. Keıde natýralızmge de baryp qala ma dep oılaısyń. Biraq kórkemdik shyndyqtyń sheginen shyqpaıtyny báriniń ornyn toltyryp turady. Mine, osy jazýshy joǵarydaǵy taqyrypqa bardy.

Osy arada taǵy bir sheginis jasap almasaq bolmaıyn dep tur. Áńgimedegi adam shoshıtyn oqıǵaǵa bizdiń de oqyrmandy daıyndaýymyz kerek qoı. Mysaly, joǵarydaǵy «Shtrafbat» teleserıalyndaǵy epızod qazaq kınosynda bolsa qaıter edik? Ekranǵa shyǵarmaı, taspasymen qosyp órtep jiberer me edik?

Eń aldymen aıtarymyz, «Kisi ıesi» áńgimesi sımvoldyq shyǵarma. Jazýshy sheshýi qıyn sıýjette támsilge júginedi. Sońdarynan úsh adam túsken. Myltyqta úsh oq bar. Analar balany bizge tastap, ózderiń kete berińder deıdi. Iаǵnı balasyn alyp qashqan ata-ana sımvol, al myltyqtaǵy úsh oq pen úsh qýǵynshy támsil.

 Jazýshy «balany tastap ketińder» degizý arqyly shyndyqtan qashpaıtynyn kórsetip otyr. Demek ashtyq jyldarynda sondaı oqıǵalar bolǵan. О́z balasyn qurbandyqqa shaldy degenge sený qıyn. Biraq bireýdiń balasyn tartyp alatyndary shyndyq bolýy kerek. Asharshylyq jyldary eń qorǵansyz jandar balalar bolǵany nobaıǵa keledi. Ol jaıynda arhıvte sumdyq derekter bar. Qaınap jatqan qazannan balanyń qol-aıaǵyn kórgen Mansur Ǵataýlınniń sózin qara tyrnaǵyńmen tyrnap óshire almaısyń.

Sonymen bizdiń zamanymyzdaǵy sońǵy gýmanıst jazýshy Nesipbek Dáýtaıuly osy taqyrypqa keldi. О́zi asqan realıstikpen jazatyn mahabbat taqyrybymen shektelse de jetetin edi. Biraq estip turyp ondaı oqıǵa bolmady deýge ary barǵan joq. Jazýshy qulaǵymen estigen, kózimen kórgen, janyn jaralaǵan nárselerdi jazýy kerek. Qalaı damytyp jazady, ony qalamgerdiń fantazııasy biledi.

Nesipbek Dáýtaıuly Sherhan Murtazany ary-beri ótkende, Qordaıdan qarsy alyp, shyǵaryp salyp júrgen adam. Ekeýiniń jigittiń sultanyna tán er minezdiligi uqsaıdy. Olardyń jazǵan jazýlary men ómirdegi beınelerine qarap, qandaı maqamda sóılesetinderin kóz aldyńa qınalmaı elestetýge bolady. Sondaıda «Beseýdiń haty» dramasyn jazǵan Sherhan Murtazamen ashtyq jaıynda qalaı áńgimeleskenderi aıtpasa da túsinikti. Al osynyń aldynda aıtylǵan Mansur Ǵataýlın Ǵabıt Músirepovpen birge áıgili «Beseýdiń hatyna» qol qoıǵandardyń biri!

Onyń jaıyn estigen jazýshynyń boıyn lap etip jalyn soǵyp ótýi múmkin. Endi ony jazbasa tura almaıdy, jazsa shyǵara almaıdy. Sebebi «kisi etin jepti» degen shyǵarmany kim oqıdy? Onyń ústine ol beıkúná bala bolsa tipti sumdyq emes pe? Biraq jazbasa, shyndyq óledi! Biz ózi sezinbeımiz, negizi ol jazýshy úshin keshirimsiz nárse.

Jazýshy eń bastysy faktini beredi, ult aldyndaǵy negizgi mıssııasy sonymen oryndalady. Oqyrman sanasynda bizdi sondaı jaǵdaıǵa deıin jetkizgen eken ǵoı degen oı tasqa tańba basqandaı jazylyp qalady. Endi bireý ashtyq jyldarynda sondaı oqıǵalar bolypty ǵoı dese, ony Nesipbek Dáýtaıulynyń jazǵany birden eske túsedi.

Jazýshynyń shyndyqtan attap ótpeýi degen osy bolsa kerek. Meni jazýshylardyń osyndaı taqyrypty aınalyp óte beretini alańdatady. Qanshama kórkem kitaptar oqyp jatyrmyz, biraq jańaǵyndaı shyndyqtardy jazǵanda bet monshaqtary úzile qalady. «Apyr-aı, aýyzben aıtýǵa bolatyn nárseni, qalammen nege jazýǵa bolmaıdy?» dep eriksiz qaıran qalasyń.

Nesipbek Dáýtaıuly aqyry sony jazdy. Jazǵanda birdi aıtyp otyryp, ekinshi nárseni meńzeıtin mánerine saldy. Ana bir jyly qashqan aqtar ma, qýǵan qyzyldar ma qaptap ketipti. Solar aınala tóńirektegi ań-qusty qynadaı qyrǵanda bir kók bóri qoraǵa qashyp kiripti. «Maǵan kómektesshi, sadaǵań keteıin» degendeı qyńsylapty. Ol «Jańa bylaı qaraı zý ete tústi» dep, qýǵynshylardy basqa jolǵa salyp jiberipti.

Qazaqtyń keń saharasynda bul oqıǵa shyndyqqa jaqyn. Ańdardyń adamdardan pana izdep kelýi úırenshikti jaıt. «Úıge kelgen qasqyrdy, qatyndar uryp alypty» degen habardy gazetterden talaı oqydyq. Endeshe Nesipbek Dáýtaıulynyń kók bórisi mıfologııadan alyndy desek, qate bolar edi. Sondyqtan ony ómirdiń ózinen alynǵan sımvoldyq obraz desek, shyndyqtan alys ketpeımiz.

 Negizi, Nesipbek Dáýtaıulynyń qalamynan týǵan obrazdardyń bári sımvoldyq obrazdardan turady. Onyń shyǵarmalaryn bıiktetip turatyn da sol sımvoldyq obrazdar. Avtordyń ózi qalam ustaǵan qoly ıir-ıir, túri-basy arsa-arsa baqsy tárizdi. Shashy jalbyrap, ot aınala júgirip, jańa obraz jaratýǵa janyn sala kirisip ketken. Ol obraz jazýshynyń ár shyǵarmasynda birde ıt, birde jylqy, endi birde qasqyr beınesinde keledi.

«Aıǵyrkiside» ıesiniń molasynyń basyn qorshaǵan temir qadaǵa shanshýly turǵan jylqy sıýrrealıstik sheshim ekendigimen este qalyp otyr. Al «Kisi ıesinde» qandaı sheshim qabyldaıtynyn avtordyń jasyryp-jabýlaǵany sonsha, oqyrman paraleldi qurylǵan ekinshi sıýjettiń jelisimen ketedi. Olar ár ýaqytta da bizdiń bir qutqarýshymyz bolsa, tipti jaratýshy únemi bizdiń jaǵymyzda tursa dep qııaldaıdy. Alaıda shyndyqtyń múldem basqa jaqta ekenin avtor bildirmeı ǵana aldyńa tosa qoıǵanda, óziń de baıqamaı qalaı qylǵyp jutyp jibergenińdi bilmeı qalasyń.

Sóıtip jazýshy ashtyqtan qashyp, jolǵa shyqqaly jatqan erli-zaıyptylarǵa jol azyǵyn daıyndatý úshin baıaǵy kók bórini sap etkizedi. Úıdiń qasyndaǵy jyraǵa kelip silesi qatyp qamalyp turǵan arqar bir qaraǵanda ońaı olja sekildi kórinedi. О́zi jaraly arqardy op-ońaı atyp alyp qarasa, anadaıdan áldene bultyń etip ketip bara jatady. Ekinshi paraleldi sıýjet osylaı paıda bolyp, birinshi jelimen jarysa damyp otyrady. Áńgimeniń nege «Kisi ıesi» dep atalǵan syry osy qosalqy jelige júktelgen.

Bul ózi soǵys taktıkasynda manevr jasaǵandaı bir áreket ekenin avtordyń ishi biledi. «Apyr-aı, myna kókjal ózine jasaǵan jaqsylyqty umytpapty» dep tamsanasyń. Biraq osy kezde arqaǵa tańylǵan balaǵa talasqan oqıǵa júrip jatady. Úsh oqpen úsheýin jamsatyp tastasa da bolatyn edi. Bir oqty aspanǵa, ekinshi oqty bastarynan asyra atyp jalǵyz oqpen qaldy. Úshinshi oqty jeseńder meni jeńder dep ózine jumsady.

Osy aralyqta qaýipsiz jerge qashyp úlgergen áıel men bala kók bórimen qaıta kezigedi. Ony jazýshy qas sheberlikpen oqıǵany odan saıyn jiniktire sýretteıdi. Kók bóri kózge birde kórinip, birde kórinbeı júrip, olarǵa talaı jaqsylyq jasaıdy. Balasyn arqalaǵan áıel sonyń arqasynda tórkinine aman-esen jetedi. Ásershil oqyrman sodan qanaǵat taýyp, boıy jeńildep qalǵandaı bolady. Ne kerek, jazýshy myqty eken, balany óltirmeı aman alyp qaldy. Sábı kóńil oqyrmanǵa bálkim sol da jetetin shyǵar. «Biz netken keshirimshil halyqpyz?» degen oı ózegińe túsip, ózińdi-óziń ishteı jep otyrasyń sosyn.

Biraq jazýshy Nesipbek Dáýtaıulynyń ózi de talaıdy kórgen kókjal emes pe. «Sahnada ilýli turǵan myltyq túbi bir atylýy kerek» degen drama báribir oınaldy. Keıin keıipker atylyp ólgen jerden saýdyrap shashylyp qalǵan adam súıekteri tabyldy. Osyny oqyǵanda aınalyp bitken taspa sanada áldeneni eske túsirgisi kelgendeı keri aınala jóneledi. Arqasyna bala tańǵan áıel, ıyǵyna myltyq asqan erkek, olardyń sońyna túsken úsheý. «Balany bizge tastap, ózderiń jónderińe kete berińder» deıdi.

«...Shynynda da sońdaryndaǵy úsheýdiń óńmeńdeýleri jaman edi. Birte-birte taıap ta keledi.

– Áı, toqtańdar, – dep qyryldap shyqqan daýys úzilip-úzilip jetti bularǵa.

– Aman qalǵylaryń kelse, balany tastap, ózderiń kete berińder.

– O, ne? – áıeldiń kózi alaqtap kúıeýine qarady. – Ne deıdi, oıbaı! Qulynymyzdy qaıtedi?

– Áı, sender, kimsińder? – dedi ol myltyǵyn aldyna kóldeneń ustap.

– Balany tastańdaryń ne?

– Ne estiseń, sol. Tasta balany. О́zderiń kete berińder.

– О́ıtip, qudaıdan bezbe!

– Kórsetshi qane kózime, onyń ózin eki shaınap, bir jutaıyn, – dedi qaba saqaldy óńkıgeni.

Erkektiń shúrippeni basyp jiberýge dáti barmady. Jalt burylyp, shamasy kelgenshe áıeliniń sońyna qaraı enteledi. Olar biraz uzapty.

– Toqtama, kete ber. Toqtama, – degen ázer-ázer demigip»...

Kenet ekinshi jelidegi kók bóriniń aldamshy nárse ekenin sezinesiń. «Qasqyr da qas qylmaıdy joldasyna» degendeı kóńil jubatarlyq dúnıe. Áıtpese ómirdiń shyndyǵy múldem basqa eken. Aıaǵynda ol ana qaba saqaldyny jaqyn tanıtyn bolyp shyǵyp otyr. Ol da bir kezde kók bóri qusap munyń ákesiniń qorasyna qashyp tyǵylypty. «Osyndaı qashqyndy kórdińder me?» dep kelgen ókimet adamdaryna: «Joq, kórgemiz joq» dep aldap shyǵaryp salypty. Aqyrynda mynaý qaba saqaldy qaraqshy sol adam bolyp shyqty.

«Ol asharshylyq dendegeli adamdy adam jep jatyr degendi estigen. Áýeli senbep edi. Quljany atyp alǵannan keıin mán-jaı bilmek bolyp, etektegi aýylǵa túsken. Sonda... Shaǵyn aýyldyń adamdary ashtan qatyp qalypty. Kenet aýyldan sál aýlaqta alba-julba bir toptyń lapyldaǵan otty shyr aınalyp júrgenine kózi túsip, qaınap jatqan qazan erneýinen balanyń bilegin baıqap qalǵan. Esi aýyp qulap qala jazdap edi. Taýdy betke alyp tura qashqan. Úsh kún qusqan.

– Bilem, seni, – dedi bul.

О́tirik aıtty. Sóıtsem, óńmeńdegenin qoıar dep oılady.

 – Bilseń she, – dedi anaý. – Toqta de, qatynyńa.

 Eı, mynaý... Mynaý... O, qudaı... Qozybas... Iıa, sol ǵoı... О́zi...

Lezde birtúrli qýanyp ta qalǵandaı boldy.

– Oý, siz... Qozybas aǵa...

– Balany tastap ketińder deımin.

– Aǵa-aý, men Kenjeǵazymyn ǵoı. Nýbaı kókeńizdiń...

– Meıli, – dedi anaý. – Sharýam joq onda, balany tastańdar. Bolmasa, qatynyńmen qosa ózińdi de... О́lip baramyz, ıt!»...

Jyrtqysh pen adamnyń orny almasqany sıýrrealızm bolar. Biraq oǵan «О́lip baramyz, ıt»» degen sózdi aıtqyzǵan qandaı kúsh? Bul suraq aınalyp bitken taspany odan da ári keri aınaldyra túsedi. Eriksizden eriksiz shyǵarmanyń eń basyndaǵy aıtylǵan jaıttarǵa oralasyń. Áńgime: «Tómen etektiń qoınaý-qoınaýyndaǵy alaqandaı aýyl-aýyl aǵy kelse de, qyzyly kelse de astań-kesteń bolyp jatýshy edi, sonda. Atys-shabyspen at ústinde júretin áskerdiń arany men aıǵyrlyǵy jaman bolady eken. Aýyl-aýyldyń deni malyn aldyna salyp, qyz-qyrqynyn artyna mińgestirip qumǵa aýyp ketken».

Urynarǵa qara tappaı ashynǵan, ashyqqan ásker jer betinde tiri júrgenniń bárin qyrdy. Ol qyrǵynnyń alapat bolǵany sonsha, túzdi toryǵan kók bóri qoraǵa qashyp kirdi. Sodan bastalǵan tizbekti reaksııa otyz ekinshi jylǵa deıin jalǵasyp, aqyr sońynda dalada ań, qorada mal, sýda balyq qalǵan joq. Sóıtip bizdiń dalamyzda buryn-sońdy bolyp kórmegen uly eksperıment júrdi. Adamdar ashtyqtan aqyl-esinen adasyp, ne istep, ne qoıǵandaryna esep bermeıtindeı halge jetti. Endi búgin sonyń bárine ózimizdi kináli sezingendeı ımenshekteı, tómenshekteı bermeýimiz kerek shyǵar. Sońǵy oqpen ózin atyp óltirip, qaraqshylarǵa jem bolǵan keıipker álemde joq áıtpese!

Men súıip ári kúıip oqyǵan áńgime: «Arada bes-alty jyl ótip, Arqarly asýyna adam izi qaıta túse bastaǵanda baıaǵy kire joldyń boıynan júrginshiler shashylyp jatqan adam súıekterin kóredi. Jalǵyz adamnyń. Qazaqqa sábet sumdyqtyń jasaǵan zulmaty ǵoı, degen sóz báriniń kókeıinde kúńirenip turdy. Biraq bir-birine onysyn daýystap aıta almady. Qoldarynan kelgeni, shashylyp jatqan súıekterdi jıyp, jerlep ketti. Onyń kimniń súıegi ekenin olar da, keıingiler de bilgen joq» dep aıaqtalypty. Bıik sımvoldyń jazýshysy osy epılogpen kók bóriniń qııal, al keıipker ajalynyń aqıqat ekenin ózi de rastap berdi desek qatelese qoımaspyz. Qalam ustaǵan saýsaǵy ıir-ıir, túri-basy arsa-arsa baqsy tárizdi jazýshy búginde ózi de shyndyq pen shynaıylyqtyń sımvolyna aınalǵanyn osy túıinnen kórýimizge bolady. Aıtpaǵymyz, bul oqıǵany endi qaıtyp eshkim de jazbaıdy, jaza da almaıdy, jazsa onyń ózin esinen adasqan deýimiz ábden múmkin!

Sońǵy jańalyqtar

Shubaıqyzyl qyzǵaldaǵy

Tanym • Búgin, 00:16

Tán tunshyǵýly, jan shyńǵyrýly

Ádebıet • Búgin, 00:11

Tereńdik taǵylymy

Ádebıet • Búgin, 00:06

Syrdyń sáni – sekseýil

Aımaqtar • Búgin, 00:04

Qasym súıgen Saqypjamal

Rýhanııat • Keshe

Qazandaǵy atys

Álem • Keshe

Kenbaev keńistigi

О́ner • Keshe

Baıyrǵy qazaq beınesi

О́ner • Keshe

Elbasy Túrkistanǵa keldi

Elbasy • Keshe

Dollar baǵasy ósti

Ekonomıka • Keshe

Uqsas jańalyqtar