Pikir • 04 Mamyr, 2021

«Jerińniń aty – elińniń haty» degenmen...

386 ret kórsetildi

«Syrt kóz – synshy» ǵoı, Omby qala­syn­da turatyn bir aǵaıyn bertinde jeńil kó­ligimen Petropavlǵa kele jatyp, jol­shy­­baı kezdesken eldi mekenderdiń ataý­­­laryna nazar aýdarǵanda jaǵasyn us­ta­­ǵa­nyn aıtqany bar. Sóıtse Ombydan Qa­zaqstannyń memlekettik shekarasyna jetkenshe qazaq tilindegi kóne ataýlar jıi kezdesip, bizdiń eldiń aýmaǵyna ótkende Býlaevo, Polýdıno, Nıkolaevka, Iаvlenka, Zarechnoe, Novonıkolskoe bolyp, jalǵasa bergen eken.

Sol baýyrymyzdyń sóziniń jany bar. Bir jyly atyshýly Vladımır Jırınovskıı poıyzben Reseıdiń Ońtústik-Oral temir jolyna qaraıtyn Petropavl stansasyna kelip toqtaǵanynda perronǵa shyǵyp, vok­zal­dyń mańdaıshasyndaǵy «Petropavl» degen jazýǵa qarap: «Mine, bul durys!» dep súısinse, Omby oblysyndaǵy Esilkól stansasyna kelgeninde «Isılkýl» degen jazýdy kórip: «Mynaý ataý durys emes, dereý ózgertý kerek!» dep, bulqan-talqan bolǵan eken. Bul patsha zamany men Keńes ókimeti tusynda qazaq jerine qonys aýdarǵandar qazyǵyn qaqqan eldi mekenderge tek orys tilindegi ataýlar qoıylǵandyǵyn, sondaı-aq ımperııanyń otarlaý saıasatyn júrgizgender Reseı aýmaǵyndaǵy qazaq jáne túrki ataý­laryn aýystyrýǵa mán bermegendigin ańǵar­ta­dy.

Al «Jerińniń aty – elińniń haty» degen sóz beker aıtylmaǵan. Bul rette el táýel­siz­digi jyldarynda eldi mekender ataý­­la­ryn qazaqylandyrýda qyrýar is tyn­dy­ryl­ǵanymen, áli de oısyraǵan olqy­lyq­tar bar. Máselen, Soltústik Qazaq­s­tan ob­ly­syn­daǵy birqatar aýdan ataýy ózger­til­ge­nimen, ombylyq aǵaıynymyzdyń ja­ǵa­syn ustatqan eldi mekender ataýlary áli miz baqpaı tur. Biraq bul úshin jergilikti sheneýnikter men til janashyrlaryn kinálaý qıyn. Kiltıpan eldi meken ataýlaryn ózger­tý­ge, ıaǵnı onomastıkaǵa qatysty qolda­nys­taǵy zańnamada bolyp tur.            

Jalpy, keń-baıtaq Qazaqstannyń ońtús­tigi men teriskeıindegi onomastıka salasynda qalyptasqan ahýal bir-birine múldem uqsamaıdy. Qazaǵy qalyń oblystarda bir kezde «atasyna – aýyl, kókesine – kóshe» berý úrdisi údep ketken soń, qoldanystaǵy zańnamaǵa osy máseleni kóp bolyp keńesip sheshýdi mindetteıtin túzetý engizilgen bolatyn. Sóıtip kóshe ataýyn ózgertkimiz kelse, sol kóshede turatyn turǵyndardyń, al eldi mekenniń ataýyn ózgertkimiz kelse, sol eldi mekenniń turǵyndarynyń pikirin eskerýge kóshtik. Muny demokratııalyq ózgeris deýge bolar, árıne. Alaıda kópetnosty elimizdiń ereksheligi esten shyǵyp, soltústik-shyǵys óńirlerdegi eldi mekender men olardaǵy kóshelerdiń patsha ımperııasy men keńes zamanynan mura bolyp qalǵan myńdaǵan ataýyn ózgertý qıyndap ketkeni, munyń ózi jergilikti qazaqtar men ózge etnos ókilderi arasynda keıde túsinbeýshilik týyndatyp otyrǵandyǵy málim.

Mysaly, Petropavl qalasyndaǵy aǵaıyn­dar­dyń Sovet kóshesin – Qyzyljar óńirinen shyqqan belgili qalamgerdiń, al Popov kóshe­sin ataqty balýannyń esimderimen qaıta ataý jónindegi usynystary ózge etnos ókil­deriniń ashyq narazylyǵyn týǵyzyp, qa­byl­danbaǵany málim. Tipti Petropavldan astanaǵa qaraı shyǵatyn kúre joldyń boıyndaǵy Chapaevo aýylyn Bolashaq dep ataýǵa jergilikti turǵyndar kelisimin berse de, bul másele bir ulty basqa «myqtynyń» yqpalymen oblystyq máslıhattyń kún tártibinen alynyp tastalǵandyǵyn bilemiz. Sonyń saldarynan el ishinde neshe túrli anekdottyń keıipkerine aınalǵan qyzyl komandırdiń tegi aýyl ataýynda áli kúnge ardaqtalyp turǵandyǵy árili-berili aǵylǵan jolaýshylardyń ezýlerine kúlki úıirip, bas­taryn shaıqatpaı qoımaıdy.

Toqeterin aıtsaq, 1993 jylǵy 8 jeltoq­sanda qabyldanǵan «Qazaqstan Res­pýb­lı­ka­synyń ákimshilik-aýmaqtyq qurylysy týraly» zańǵa sáıkes jergilikti ókildi jáne atqarýshy organdar 2013 jylǵa de­ıin turǵyndardyń pikirin suramaı-aq, onomastıkalyq komıssııalardyń qorytyn­dy­lary negizinde eldi mekender men kóshelerdiń ataý­laryn ózgertý máselelerin qarap, tıis­ti sheshimder qabyldap kelgen. Al 2013 jylǵy 21 qańtarda qabyldanǵan «Qazaqstan Re­s­pýblıkasynyń keıbir zańnamalyq aktilerine onomastıka máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» zań eldi meken men kóshe ataýlaryn ózgertken kezde «tıisti aýmaq halqynyń pikirin eskerýdi» mindettegen. Onomastıka salasynda bitpes daýǵa bastaǵan «Daırabaıdyń kók sıyry», mine, osy bolyp tur. Parlament depýtattarynyń qulaǵyna «altyn syrǵa».

Sońǵy jańalyqtar

Shubaıqyzyl qyzǵaldaǵy

Tanym • Búgin, 00:16

Tán tunshyǵýly, jan shyńǵyrýly

Ádebıet • Búgin, 00:11

Tereńdik taǵylymy

Ádebıet • Búgin, 00:06

Syrdyń sáni – sekseýil

Aımaqtar • Búgin, 00:04

Qasym súıgen Saqypjamal

Rýhanııat • Keshe

Qazandaǵy atys

Álem • Keshe

Kenbaev keńistigi

О́ner • Keshe

Baıyrǵy qazaq beınesi

О́ner • Keshe

Elbasy Túrkistanǵa keldi

Elbasy • Keshe

Dollar baǵasy ósti

Ekonomıka • Keshe

Uqsas jańalyqtar