Álem • 01 Shilde, 2021

Jahandyq jylyný: 3,5 mlrd adamǵa qaýip tónýi múmkin

330 ret kórsetildi

Qorshaǵan ortany qorǵaý... Plastıkten bas tartý... Bul búginde ekiniń biri pikirin aıtatyn trend taqyrypqa aınaldy. Qorshaǵan ortany qorǵaý ózimizdiń densaýlyǵymyzdan buryn zamanaýı­ bolyp kóriný úshin qajet sııaqty. Ekologııa taqyrybynda sóz sóılep, kópshiliktiń nazaryn aýdarýǵa tyrysyp júrgender qa­ta­ry da kóbeıip jatyr. Alaıda plastık zattardy tutynýmen qatar, ǵalamǵa tóngen taǵy bir qaýiptiń baryn umytamyz. Ol – ja­handyq jylyný. Ǵalymdar bul taqyryp týrasynda ne deıdi eken?

HH ǵasyrdyń basynda ǵalymdar Jer planetasyndaǵy temperatýranyń ózgerýin zerttep, jyl saıyn temperatýra joǵarylap otyrǵanyn anyqtaǵan. Al 1980 jyly jylyný úrdisi jedeldegeni baıqalǵan.
1998 jyly Massachýsets ýnıver­sıteti men Arızona den­dro­hronologııa ýnıver­sıte­tiniń ǵalymdary Jer tem­peratýrasynyń 1000 jyldaǵy ózgerisi týraly zertteý jarııa­laǵan. Termometr bolmaǵan kez­degi aýa temperatýrasyn sol zaman týraly aqparat beretin derek­kózderden zerdelegen. Nátı­jesinde, biraz ýaqyt normadan alshaqtaý báseń bolyp, al HH ǵasyrda temperatýranyń joǵa­rylaýy kúrt óskenin kóremiz.
Science jýrnalynyń 2013 jylǵy nómirinde avtorlar bul taqyrypty taǵy da kóteredi. Olar kelgen sheshim de joǵaryda atalǵan áriptesteriniń oıymen birdeı. Sońǵy júzjyldyqta Jer sharyndaǵy jylyný úrdisi jedeldegen. Taǵy bir eskeretin jaıt – Jer sharynyń Kúnnen alystamaǵany. Iаǵnı aýa temperatýrasy qalypty bolǵan kezdegi orbıtamen birdeı. Bul jylynýǵa parnıktik gazdardyń emıssııasy sebep deıdi.
Parnıktik gazdar áseri, negi­zinen, tabıǵı úrdis. Tipti bul Jer sharyn ómir súrýge qolaıly etedi desek te bolady. Bul Jer shary bóletin jylýdy atmosferadaǵy belgili bir gazdar sińirip, ony qaıta bólýinen paıda bolady.
Tabıǵı parnıktik gazdar qataryna kómirqyshqyl gazy (SO2), metan men azot oksıdi jatady. Myńjyldyqtar boıy tabıǵat atmosferadaǵy bul gazdar­dyń deńgeıin ózi rettep keldi. Bul adamdar energııa alý úshin taý jynystaryn ór­teı bastaǵanda ózgeriske ushy­rady. Al ol óz kezeginde SO2 emıssııasynyń artýyna alyp keldi. Atmosferadaǵy tabıǵı teńgerim buzylǵannan keıin Jer sharynyń jylynýy bastalady.
«Jahandyq klımattyń jaı-kúıi 2020» baıandamasyna nazar salsaq, BUU-ǵa qarasty Álemdik meteorologııalyq uıym byltyr aýa temperatýrasy 1,2 gradýs Selsııge joǵarylaǵanyn jazǵan. Bul baıandama avtorlary da parnıktik gazdar emıssııasynyń ósýi klımattyń ózgerýine negizgi sebep deıdi.
2001 jyly klımattyń ózgerýi boıynsha memleketaralyq top ındýstrııalyq kezeńge deıin myńjyldyqtar boıy­ atmo­s­fe­radaǵy SO2 konsentrasııasy 280 mln ppm-di quraǵanyn, al 1999 jyldan bastap 367 mln ppm-ge deıin jetkenin aıtady. 2021 jyly bul kórsetkish 415 mln-nan bir-aq shyqty. Mundaı joǵary kórsetkish mıllıon jyl buryn bolǵan desedi.
Memleketaralyq top 1988 jyly BUU-ǵa qarasty uıym retinde qurylǵan. Oǵan 195 el múshelik etedi. Topta klımattyń ózgerýine qatysty ǵylymı derekter saralanady. Bul qurylym da jahandyq jylyný adamdardyń ózi qoldan jasap alǵan úrdis dep uıǵardy. Iаǵnı energııa alý maqsatyndaǵy áreketteriniń saldary osyǵan alyp kelgen. Ol kezde tipti homo sapiens tirshilik etpegen. Al muhıt deńgeıi qazirgiden 30 metrge joǵary bolypty.
NASA Ǵarysh zertteý ıns­tıtýtynda klımat zertteýmen aınalysatyn Bendjamın Kýk jahandyq jylyný sebebin izdeý ótken ǵasyrda bastalǵanyn aıtady. «Ǵylymda ǵalymdardyń kózqarastary kelispeıtin máseleler kóp. Degenmen, ja­handyq klımat máselesine kelgende ǵalymdardyń oıy bir jerden shyǵady. Klımattyń ózgerýine taý jynystaryn jaǵý sebep boldy», deıdi ǵalym.
Klımattyń ózgerýi máselesi taqyrybyndaǵy 2019 jyly jarııalanǵan 11 602 ǵylymı maqalany zertteý nátıjesinde avtorlardyń barlyǵy adamı faktor týraly jazǵanyn oqýǵa bolady. Tipti Bendjamın Kýk jahandyq jylynýdyń basqa sebebin taýyp, zerttep, dáleldegen adam ǵylymǵa eleýli ózgeris alyp kelerin, Nobel syılyǵyn ıemdený múmkindigi baryn aıtady. Bul, álbette, adamı faktordan basqa sebep joq degenge saıady. Tolǵandyratyny – bul úrdisti toqtatýǵa kúsh salmasaq, 2070 jylǵa qaraı túgel planeta aptap ystyqqa dýshar bolmaq.
Sonymen, jahandyq jylyný – adamdardyń ózderi týǵyzǵan másele. Joǵarydaǵy zertteýlerde ǵalymdar 50 jyldan keıin 3,5 mlrd adamnyń ómir súrýi múmkin emes aımaqtarda qalý qaýpi baryn eskertedi. Bul tek boljam ǵana, óıtkeni adamzat balasy áli SO2-niń shamadan tys bólinýimen betpe-bet kelmegen.
Adamnyń qolymen jasalǵan dúnıe bolsa, bul jaǵdaıdy qolǵa alýǵa ne kedergi degen suraq týyndaıdy. Degenmen, barlyq eldiń jańartylatyn energııa kózin qoldanýǵa kóshýge múmkindigi joq. Sondyqtan bul memleketterdiń ǵana emes, Jer planetasynyń árbir turǵynynyń jaýapkershiliginde ekenin este ustaıyq.

Sońǵy jańalyqtar

Shymkentte taǵy bir aýdan qurylady

Qoǵam • Búgin, 16:58

Almatyda qant qymbattap barady

Qoǵam • Búgin, 16:45

Dollar baǵamy ósti

Qarjy • Búgin, 16:12

Dollar qymbattady

Qarjy • Búgin, 10:59

Elordada áýe shary qulady

Oqıǵa • Búgin, 10:37

Qarjy mınıstriniń orynbasary taǵaıyndaldy

Taǵaıyndaý • Búgin, 10:24

EQYU Bas hatshysy Qazaqstanǵa keledi

Parlament • Búgin, 09:31

Uqsas jańalyqtar