О́ner • 11 Shilde, 2021

«Spartaktyń» oralýy

64 ret kórsetildi

Orkestr úshin de, balet ártisteri úshin de kúrdeli qoıylym jarty ǵasyrdan soń qaıta sahnalandy. Qalaı aıtsaq ta, úlken óner oshaqtarynda burynǵy kóńil kúı men sán-saltanatty oqıǵalar joq. Oqshaýlanǵan teatrda bir-birine úrke qaraıtyn kórermen de baıaǵydaı emen-jarqyn qaýysha almaıdy. Biraq osynyń bárine qaramastan, bekzat ónerge adaldyǵynan tanbaǵan teatr trýppalary izdenisterin toqtatqan joq. Alańsyz kúnderdiń qaıta oralatynyna úmittenetin shyǵarmashylyq ujymdardyń shymyldyqtary shattyqpen túriletinine biz de senemiz.

Sonymen Abaı atyndaǵy Qazaq ulttyq akademııalyq opera jáne balet teatry bıylǵy maýsymdy Aram Hachatýrıannyń «Spartak» baletiniń jańa qoıylymynyń jabyq kór­setilimimen aıaqtady.  Tipti teatrdyń keıbir jańa qoıylymdaryn zaldan emes, saýsaqpen sanar­lyq kórermen sahna shetinde balet maı­talman­darymen qatar kórýge týra kelgenin eskersek, bul jahandy jaılaǵan indet ónerge de óz ústem­digin júrgizip otyr dep bilińiz.

Bul balet qoıýshy-baletmeıster Qazaqstan­nyń Halyq ártisi Gúljan Tútkibaeva­nyń, qoıý­shy-sýretshi Reseıdiń Halyq sýretshisi Vıacheslav Okýnevtiń jáne qoıýshy-dırıjer Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri Erbolat Ahmedıarov­tyń jańa ssenografııasynda kórer­menge usy­nyl­dy.

Alǵash ret «Spartak» baletin Abaı atyn­daǵy MAOBT 1974 jyly Zaýrbek Raıbaev kom­pozıtor Aram Hachatýrıanmen birge usynyp, elimiz­diń bas teatrynyń mádenı murasynyń altyn repertýaryna laıyqty túrde qosqan eken. Teatr repertýarynda akademııalyq horeo­grafııasy bar klassıkalyq baletter basym bolǵanyna qaramastan, sol dáýirdiń baletmeısterleri men kompozıtorlary barlyq qyzyq­ty mashaqat pen synaqqa barýǵa daıyn edi. Teatr tarıhyna qosylǵan sol «Spartak­­taǵy» basty partııalardy kezinde  qazir ańyz bolǵan Ramazan Bapov, Raýshan Baıseıitova, Lıýd­mıla Rýdakova, Edýard Malbekov, Sara Kósherbaeva syndy sahna sańlaqtary somdaǵan.

«Aram Hachatýrıannyń mýzykasy búkil spektakldiń is-áreketin tolyqqandy sıpat­taıtyndyqtan, men úshin ańyz. Djon Ýılıams jáne Hans Sımmer syndy kompozıtorlar Gollıvýdtyń tarıhı fılmderine dál osy mýzykadan negiz alǵan. О́resi bıik, ımpressııaǵa toly, keremet mýzykaǵa súısinbeý múmkin emes. Búgingi kúnge deıin «Spartak» orkestr úshin de, balet ártisteri úshin de eń kúrdeli balet qoıylymdarynyń biri bolyp sanalady. Zaýrbek Raıbaevtyń tarıhı nusqasy teatrymyzdyń vızıttik kartochkasy bolyp tabylady. Árıne, Aram Hachatýrıannyń ózi bizdiń teatrymyzda óz notalaryn jazyp, dırıjerlegen partıtýra boıynsha spektaklge dırıjerlik etý men úshin úlken mártebe!..», deıdi spektakldiń qoıýshy-dırıjeri Erbolat Ahmedıarov.

«Spartak» «naǵyz erlerdiń baleti» bolyp sanalady, onda kóptegen urys kórinis­i, jaýyngerlik, epıkalyq shaıqastar jáne kúr­deli erler bıi bar, biraq sıýjettiń qaty­gez­digine qaramastan, kóptegen kórinis sırek kezdesetin sulý lırıka men adajıoǵa, al bas­ty keıipkerlerdiń obrazdary mahabbat pen qumarlyqqa toly.

Jýrnalıstermen júzdesý barysynda eski de jańa qoıylym týraly Abaı atyn­daǵy Qazaq ulttyq akademııalyq opera jáne balet teatry trýppasynyń kórkem­dik jetekshisi, qoıýshy-baletmeıster, Qazaqstannyń Halyq ártisi Gúljan Tútkibaeva: «Bul «Spartak» baletiniń jańa qoıylymy, sebebi teatr sahnasynda 10 jyldan astam ýaqyt kórsetilmedi, mızan­ssenanyń qandaı da bir ózgeshelikteri joǵalyp ketti, kostıýmder men dekorasııalar da eskirdi.

Al jańa «Spartakta» kórermen sahnalyq bezendirýdiń de, keıipkerler men beınelerdiń de jańarǵan túrin kóre alady, sonymen qatar spektakldiń jańa jaryqtyq sheshimin jasaýǵa tyrysamyz. Jaryq – kórermen sahnada kóretin negizgi komponentterdiń biri. Horeografııaǵa keletin bolsaq, munda biz teatrymyzdyń dás­túrin saqtaýdy jón kórdik. Meniń oıymsha, spektakl erekshe bolmaq, óıtkeni kórermender basqa qyrynan qabyldaıdy – jańartylǵan energııa, Rım ımperııasynyń rýhyna enetin kólemdi dekorasııalar, spektakl aýqymdy jáne orasan zor bolyp kórinedi», deıdi.

Eseptep qarasaq, araǵa jarty ǵasyrǵa jýyq ýaqyt salyp qaıta oralyp jatqan bul «Spartaktyń» nendeı artyqshylyǵy bar? Árıne, bul – sahna saltanaty, teatrlyq tehnologııalar men jaryq túsirý óneri.

Túpnusqasy saqtalǵan jańa premerada trýppanyń jetekshi solısteri – Jánel Túkeeva, Azamat Asqarov, Arhat Áshirbek, Aıman Egisbaeva, Malıka Elshibaeva, Nelson Penıa, Gúlvıra Qurbanova, Rahym Daırov syndy daryndar jarqyrap kórindi.

Qoıýshy-sýretshi Vıacheslav Okýnevtiń eskız­deri boıynsha teatrdaǵy tigin sehynyń sheberleri 300-ge tarta kostıým tigip qana qoı­maı, jumsaq jáne qatty dekorasııalardan moný­menttik jáne jıpopıstik tamasha kórinister týdyrǵanyna da toqtala ketý kerek. Bul da orasan eńbek.

Spektakldiń mýzykalyq materıaldary da ózindik shejirege ıe.

Osylaısha, Abaı atyndaǵy Qazaq ulttyq akademııalyq opera jáne balet teatry óziniń 87-shi teatr maýsymyn «Spartak» baletiniń premeralyq kórsetilimimen aıaqtady. Jýr­nalıster men blogerler Arte galereıasynda ót­­ken baspasóz máslıhatynda elimizdiń bas teatry­nyń jańa josparlary týraly aqparat alyp, ózderin qyzyqtyratyn suraqtar qoıyp, mádenı astananyń turǵyndary men qonaqtaryna usynylatyn jobalardy talqylady.

 

ALMATY

 

Sońǵy jańalyqtar

Elordada Ulttyq Onim kórmesi ashyldy

Elorda • Búgin, 16:52

Dollar 425 teńgeni qurady

Qarjy • Búgin, 16:33

Aqtóbede jol apatynan eki adam qaza tapty

Aımaqtar • Búgin, 13:35

Uqsas jańalyqtar