Qoǵam • 12 Shilde, 2021

Keshe – ánshi, búgin – basshy...

537 ret kórsetildi

Erterekte ájeptáýir aty shyqqan teatr rejısseri bir óńirde jańadan ashylǵan oblystyq qazaq drama teatrynyń dırek­torlyǵyna taǵaıyndaldy. Ol áý basynda jas ártister ujymyn alǵa jetelep, bir­shama shyǵarmashylyq jetistikke qol jet­kizgenimen, kóp uzamaı jamanaty esti­le bastady.

Sebebi basshylyq tizgindi óz qaramaǵynda sharýashylyq meńgerýshisi bolyp isteıtin zaıybyna ustatyp, tipti spektakldegi rólderdi sonyń keńesimen bólýge kóshipti. Áıeline unaǵan ártister  ǵana basty rólderge ıe bolyp, alalaý beleń alǵan. Boılarynda qudaı bergen qudiretti daryny bar, ar-namysy bıik jalyndy jastar mundaı qorlaýǵa shydasyn ba – bas biriktirip, keńese kele, oblys ákiminiń atyna aryz jazýdy uıǵarady.

Jas ártisterdiń shaǵymyn qaraý úshin óńir basshysy jergilikti zııaly qaýymnyń birneshe bedeldi ókilin shaqyryp, aqyl­dasýdy jón kóredi. Oblystyq qazaq drama teatrynyń dırektorynyń tártibin solardyń qatysýymen qaraıdy. Mundaıdy kútpeı, alqaly toptyń aldynda qysylyp-qymtyrylyp otyrǵan dırektorǵa ákim: «Bálensheke, sizdiń áıelińiz teatrdyń sharýashylyq meńgerýshisi bolǵa­nymen, talantty uıymdastyrýshy kórinedi. Sizdiń ornyńyzǵa sol kisini dırektor etip qoısaq, al sizdi bas rejısser qylyp qal­dyrsaq qarsy emessiz be?» deıdi suraqty tóte­sinen qoıyp. Sasqalaqtap qalǵan dırektor: «Iá-ıá, áıelim teatrdy basqara alady. Qarsy emespin...», deıdi mińgirlep. Sonda ákim: «Men sizdi synaıyn dep ádeıi aıtyp edim. Áıelińizdiń sózin tyńdap, ártisterdi alalaıtynyńyzǵa kózim jetti. Erteńnen bas­tap, ony oblystyq orys drama teatryndaǵy áriptesimen aýystyramyz. Áıelińiz endi qazaq teatrynan aýlaq júrsin jáne sizdiń jumysyńyzǵa aralaspasyn. Al ujymdaǵy ahýaldy qalpyna keltirý maqsatynda teatr­dyń janynan kórkemdik keńes ashyp, onyń qoǵam­dyq negizdegi tóraǵasy etip, basqa shyǵar­mashylyq ujymnyń tájirıbeli basshysyn bekitemiz. Siz rólderdi bólgende sol kisimen mindetti túrde aqyldasyp  otyrýyńyz kerek», dep sheshedi. Osyndaı salıqaly sheshimniń arqasynda oblystyq qazaq drama teatryndaǵy  shyǵarmashylyq ahýal qalpyna keltirilgen.

Taǵy bir óńirde oblys ákimi ózine asa­balyq ónerimen unaǵan shaǵyn klýb meńgerýshisin eshkimmen aqyldaspastan, birden oblystyq mádenıet basqarmasynyń basshysy etip taǵaıyndady. Buǵan ań-tań bolǵan jergilikti halaıyq: «Kóshede júrgen paqyrdy ákim bol dep shaqyrdy...» degen osy», dep kúlisken. «Halyq aıtsa, qalyp aıtpaıdy» ǵoı, buǵan deıin memlekettik qyzmettiń mańyna jolap kórmegen azamat úlken kresloǵa kezdeısoq otyrǵandyqtan, óńirdegi mádenıet pen óner ujymdaryna basshylyq jasap jarytpaı, aıaq- astynan talaı daý-damaı týǵyzyp, aqyry bir jylǵa jetpeı ornynan alyndy.

О́mirde ózimiz kýá bolǵan osyndaı mysaldardy esime túsirgen jaıt – keıingi kezde elge belgili ánshilerdiń koronavırýs pandemııasyna baılanysty ýaqytsha jabylǵan sahnadan ketip, ártúrli óner ujymdaryna – óńirlik fılarmonııanyń dırektorlyǵynan bastap, mádenıet basqarmasynyń basshysy laýazymyna deıingi basshylyq qyzmetterge taǵaıyndalyp jatqandyǵy. Árıne, óńirler basshylarynyń qaterli indet saldarynan qıyn jaǵdaıda qalǵan óner ıelerine qam­qorlyq tanytyp, olarǵa salmaqty qyzmet usyn­ǵandyǵyna rızashylyq bildirýge bolady. Tek mádenıet jáne óner ujymdarynyń basshylyǵyna jetkilikti daıyndyqsyz kelgen, tipti buǵan deıin bir adamǵa da basshylyq jasap kórmegen ánshilerdiń báriniń birdeı ózderine senip tapsyrylǵan jaýapty qyz­metterdi oıdaǵydaı atqaryp ketýi neǵaıbil. Qazirdiń ózinde keıbireýi «kótere almaıtyn shoqpardy beline baılaǵanyn» túsinip, qyzmetinen ketkeni málim bolyp jatyr.

Demek, úlken sahnalarda án shyrqap, el qoshemetine bólengen daryndy ánshilerimizge qazirgi qıyn-qystaý kezeńde áleýmettik qoldaý kórsetýdiń basqa  joldary izdestirilse, quba-qup. Máselen, Mádenıet jáne sport mınıstrligi  belgili óner ıelerine qabilet-qarymdaryna saı qyzmet taýyp berý máselesin qarastyrsa, artyq bolmas edi. Bul rette mesenat kásipkerlerdiń múmkindikteri de eskerilse, ıgi. Sondaı-aq el qazynasy esebinen respýblıkalyq teleradıokompanııalarǵa beriletin mem­lekettik tapsyrma boıynsha daryndy án­shilerge qomaqty qalamaqy tólep, jeke kon­sertterin  respýblıkalyq televızııa jáne radıo arnalarynda jazǵyzyp,  efırden jıirek berýdi nege qolǵa almasqa? Esesine, telekórermender men radıotyńdaýshylar áýe tolqynyn kúni-túni jaýlap alǵan  ánshisymaqtardyń  qulaqty sarsytatyn ánsymaqtaryn tyńdaýdy doǵaryp, naǵyz ónerge den qoıyp, rýhanı baıı túser edi.

 

Sońǵy jańalyqtar

Jastar qalaýy – jarqyn keleshek

Referendým-2022 • Keshe

Referendýmdy qoldaýǵa úndeý jasady

Referendým-2022 • Keshe

Aǵa býynnyń aıtary bar

Referendým-2022 • Keshe

Áljannyń kise belbeýi

Tarıh • Keshe

Uqsas jańalyqtar