Kópten beri dál mundaı sarańdyq tanytyp kórmegen tabıǵattyń tosyn minezine sharýalar endi shyndap alańdaı bastaǵan edi. Alaıda 11 shildege qaraǵan túni kók júzin qarasur bult torlap, erteńinde túnere tóngen aspannyń baýyry ıip sala berdi. Qostanaılyqtar mundaıda kókten yrys jaýdy deıdi.
Eki kún boıy ebil de sebil egilgen aq jaýyn ábden keýip qalǵan astyqty alqapty jarylqap-aq tastady. Kóktemnen beri kóńili kúpti dıqandar qaýymynyń osy jaýynnan keıin-aq kúdigi seıilip, úmiti oıanǵandaı boldy. Degenmen 70 kúnge sozylǵan aptaptyń alqapta izi qaldy, sondyqtan bıylǵy astyq ónimdi jyldaǵydaı jyrǵaltyp bermeıdi. Byltyr ár gektardan ortasha eseppen 15 sentnerden ónim alǵan alqaby qunarly, tehnıkasy qýatty, tehnologııasy irgeli sharýashylyqtardyń ózi bıyl ár gektardan 8-9 sentner túsim alsaq, soǵan da táýbe etip otyr.
Jalpy, bıyl Qostanaı oblysynda 5 mln gektar alqapqa tuqym sebildi. Onyń 4 mln-y – dándi jáne dándi-burshaqty daqyldar. 4 mln gektarǵa jýyq jerdi bıdaı alqaby alyp jatyr. Al maıly daqyldyń kólemi 600 myń gektarǵa jýyqtaıdy.
Kúnniń ystyǵy men topyraq qabatyndaǵy ylǵaldyń azdyǵy aýylsharýashylyq daqyldarynyń ósimine aıtarlyqtaı teris áser etkenin resmı oryndar da moıyndap otyr. Oblystyq aýyl sharýashylyǵy basqarmasynyń málimetinshe, bıyl óńirdegi 3 mln 875 myń gektar dándi daqyldyń 3,8%-y ǵana jaqsy, 59,1%-y qanaǵattanarlyq, 35%-y nashar jaǵdaıda. Al 80,7 myń gektar nemese 2,1% alqap múlde kúıip ketken. Mamandardyń sózinshe, qazir dándi daqyldar jedel óse bastaǵan. Búginde 1 491 myń gektar bıdaı masaqtap úlgerse, 502 myń gektar alqaptyń masaǵy tolysa bastaǵan. Iаǵnı egin ósiminiń barlyq satysynda jedel damý baıqalyp, bıdaıdyń pisý qarqyny 7-12 kún alda keledi.
– Sońǵy aptada oblysta ortasha eseppen alǵanda shamamen 30 mm ylǵal tústi. Bul bıdaı masaǵynyń damýyna, dánniń tolysýyna yqpal etkenimen, ónimniń ulǵaıýyna aıtarlyqtaı áser ete qoımaıdy. Bıylǵy astyqtyń qanshalyqty deńgeıde ónim beretini bıdaı tolyq pisip, jetilgen soń ǵana belgili bolady. Bir anyǵy – bıylǵy qýańshylyqqa baılanysty kóktemde josparlanǵan ónimge qol jetkize almaımyz, – dedi oblystyq aýyl sharýashylyǵy jáne jer qatynastary basqarmasy basshysynyń orynbasary Sembaı Saǵyndyqov.
Bıylǵy egis naýqany – oblystaǵy iri sharýashylyqtardyń birin basqaryp otyrǵan Ybyrash Estaev úshin eleýli kezeń. Kánigi dıqan bıyl elýinshi ret jerge dán seýip otyr. Dıqanshylyqtyń qyr-syry men Tobyl óńirindegi kún raıyn tamyrshydaı tap basyp boljaıtyn tájirıbeli sharýa bıyl jıyrma myń gektardan asa bonıteti alpysqa deıin baratyn qunarly alqapqa tuqym sepken.
– Biz egindi ýaqytynda septik, bıyl topyraq qyrtysyndaǵy ylǵal tez keýip ketti. О́ıtkeni jylda mamyr aıynyń ortasynda, aıaq kezinde shamaly jańbyr búrkip ótip, ylǵaldyń mólsherin eselep, toltyryp ketetin. Al bıyl bulaı bolmady, aptap ystyq mamyr aıynan bastalyp ketti de, ótken aptaǵa deıin jerge bir tamshy túspedi. Kún raıyn áýelden ańdaǵandyqtan, dándi 9 sm-ge deıin tereńdetip septik. Ádetki jyldary 5-7 sm jetkilikti bolatyn. Bıyl dán sebý naýqanyn erte bastaǵan sharýashylyqtarǵa qıyn bolyp tur. Tipti birinshi mamyrdan bastaǵandar bar. Bul túıeniń moınynan qısyq, óıtkeni mundaı ýaqytta dán sebýge bolmaıdy. Erte ekken eginniń sabaǵy tez kóterilgenimen, oǵan túp tastaıtyn kezde ylǵal jetpeı qalady. 22-25 kúnnen keıin bir túpten 4-5 bıdaı sabaǵy shyǵady. Ol 75 paıyz ylǵaldy paıdalanady. Al bıdaıdyń shyǵýyna 5-aq paıyz ylǵal jetkilikti. Erte sepkender osyny sáıkes keltire almaı qalady. Al endi tájirıbesi mol sharýashylyqtar tuqymdy mamyrdyń jıyrmasyna qaraı sebedi. О́z basym kóktemgi naýqandy 21-22-sine qaraı bastaımyn. Tehnıkam bar, kúshim kóp, áıteýir, ózimiz «qyzyl jolaq» deımiz, sol 30 mamyrdan árige qaldyrmaý kerek. Osynyń nátıjesinde, qazir, mine, qudaıdyń rahatyn kórip otyrmyn. Osydan bir jeti buryn jańbyr jaýyp berdi. Keńes ýaqytynda talaı jyl keńshar basqardym, sonda 30-35 mm jańbyr jaýsa, dırektor bitkenniń bári bórkin aspanǵa atyp qýanatyn. Al ótken aptada keıbir aýdandarda 75 mm-ge deıin ylǵal túsken, óz sharýashylyǵymda 42 mm jaýyn jaýdy. Sondyqtan menimen qatar sepken dıqandardyń bári bıyl laıyqty ónimge qol jetkizedi dep oılaımyn. Bulaı deıtinim, jańbyr toqtaǵan soń, eki-úsh kúnnen keıin alqap basyna bardyq. Sarǵaıyp turǵan masaq áp-sátte qońyrqaı tartyp, sabaǵy kókpeńbek bolǵan, – dedi Y.Estaev.
«Eginniń jaıyn ekken biledi». Tájirıbeli dıqannyń aıtýynsha, bıylǵy qurǵaqshylyqtyń zardaby, ásirese, dándi merziminen erte sepken sharýashylyqtarǵa aýyr tıedi. О́ıtkeni olardyń deni tuqymdy mamyrdyń basynda-aq egip tastaǵan. Osylaısha, sabaǵy erte shyǵyp, bas alyp ketken egin jańbyrsyz jazdyń eki aılyq aptap ystyǵyna urynyp, ári qaraı boılaı almaı bir-aq qarys bolyp qaldy. Mundaı egin endi astynan quısań da, ústinen quısań da, jarytyp ónim bere almaıdy. Al der ýaqytynda jerge túsken dánniń sabaǵy búginde tizeden asyp ketken.
Qostanaı oblysyna qarasty 16 aýdandaǵy eginniń jaǵdaıyn qalt jibermeı baǵyp otyratyn Ybyrash aǵaıdyń sózinshe, bıyl Amangeldi, Arqalyq óńirinde egin joq, Naýyrzym aýdanynda joqtyń qasy, Áýlıekól, Denısov, Jitiqara, Qamysty aýdandarynda da egin shyǵymy máz emes. Al Sarykól, Uzynkól, Meńdiqara, Qostanaı, Fedorov aýdandarynda egin bar, bul óńirler bıyl asa joǵary bolmaǵanymen, ortasha ónim alady.
Qostanaı oblysynda bıylǵy bıdaı túsimi jyldaǵydan tómen bolatynyn Meńdiqara aýdanyndaǵy bıdaıdyń elıtaly tuqymyn ósiretin «Qarqyn» agrofırmasynyń basshysy, Qazaqstannyń Eńbek Eri Saıran Buqanov ta aıtyp otyr.
– Biraq myna 11-12 shildedegi jańbyr jaqsy quıdy. Oblys boıynsha 50-60 mm ylǵal tústi. Biraq bıdaı basyn jaryp úlgerdi. Iаǵnı bıdaıdyń basy jarylǵan soń, jaýyn shelektep quısa da, masaq qaýyzyndaǵy dánniń sany kóbeımeıdi. Sondyqtan bul jańbyrdyń eginniń pisip, tolysýyna ǵana paıdasy tıedi. Dán az bolǵanymen, salmaqty bolady. Meniń oıymsha, Meńdiqara aýdanynda bıylǵy astyq ortasha eseppen ár gektardan 10 sentnerden ónim berýi múmkin. Bul jaman emes. Eger egin túsimi az bolsa, bıdaıdyń baǵasy kóteriledi. Sondyqtan bıyl baǵa joǵary bolady degen úmit bar. Tonnasy júz myń teńgeden artyq bolýy tıis. Bul sharýalarǵa tıimdi. Sońǵy jaýǵan jańbyrdyń, ásirese, kúnbaǵys, zyǵyr, raps sııaqty maıly daqyldarǵa tıetin paıdasy zor. Biraq bıdaı jyldaǵydaı túsim bermeıdi. О́ıtkeni sumdyq qýańshylyq boldy. Mundaı jazdyń qashan bolǵany esimde joq. Mamyr aıynan bastap kúnniń ystyǵy 35 gradýstan tómen túspeı qoıdy, – dedi áıgili dıqan.
Qostanaı oblysynyń soltústigine qaraı ornalasqan aýdandardyń topyraǵy qunarly bolǵandyqtan, qandaı qýańshylyq bolsa da, bul óńirler ónimsiz qalmaıdy. Bıylǵy qurǵaqshylyq oblystyń ońtústiginde jatqan Amangeldi, Arqalyq, Naýyrzym, Jitiqara, Qamysty aýdandaryna aýyr tıdi. Bul aýdandarda, tipti shóptiń ózi kúıip ketti.
Naýyrzym óńirindegi dıqandardyń aıtýynsha, bıyl egin nashar. Joǵary ónim bolmaıdy. Bıdaı sabaǵy qysqa. Qostanaı tóńireginde jaýǵan aq jaýyn keıbir jerlerge sál ǵana sebelep ótkeni bolmasa, Naýyrzym aýdanyna jetken joq. Sondyqtan bıyl bul aýdandaǵy jerge túsken dán kóktemde esil ketken qyp-qyzyl shyǵyndy aqtaı almaıdy. Dıqandar, tipti sepken tuqymnyń ózin óndirip ala almaımyz dep otyr. Qurǵaqshylyq uryp, asa aýyr jaǵdaıǵa dýshar bolǵan bul óńirde egindi erte septi ne, ýaqytynda septi ne, báribir bıyl esh qaıyr bolmaıtyn syńaıly.
– Naýrzym aýdanynda kóktem shyqqaly jańybyr joq. Alqaptarǵa úsh-tórt kún buryn az ǵana ala-qula jaýyn sebelep ótti. Bul – mamyrdan bergi eki jarym aı ishinde jaýǵan birinshi jańbyr. Razdolnyıda múlde jańbyr joq. Naýyrzym aýdany boıynsha bıyl ár gektardan 2-3 sentner ónim alsaq jaqsy. Biraq aýa raıyn boljaı almaımyz, ári qaraı ne bolatyny belgisiz. Bıyl topyraq qyrtysy erte keýip ketkendikten, jerge túsken dánniń birazy shyqpaı qaldy. Kóbiniń sabaǵy qyltıǵanymen, kúnniń ystyǵy 40 gradýstyń ústine shyǵyp ketip, bıdaıdyń ári qaraı ósýge dármeni jetpedi. О́ıtkeni kúnniń qyzýy 40 gradýs bolsa, qumdy topyraqtyń qyzýy odan da joǵary bolyp, sabaqty kúıdirip jiberdi. Kóterilgen sabaqtyń bıiktigi bir-aq qarys, 30-35 sm ǵana. Bul óńirde tuqymyn keıin ekken keıbir sharýashylyqtarda bıdaıdyń sabaǵy ta shyqpaı qaldy. Túgeldeı kúıip ketti, – deıdi sharasy taýsylǵan dıqandar.
Jalpy, Naýyrzym, Jitiqara sııaqty ońtústik aýdandarda eginniń bitik shyǵýy – sırek kezdesetin qubylys. Bul óńirlerdegi dıqandardyń kóbi sońǵy jyldary tek qaryzǵa batqany bolmasa, aýzy maılanyp jer yryzdyǵyna qaryq bolyp kórgen emes.
Qostanaı oblysy
