Aımaqtar • 18 Shilde, 2021

Aptaptan keıingi alqap: Bıylǵy eginniń shyǵymy qalaı?

771 ret kórsetildi

Qostanaılyq dıqan­dar kóktemgi egis naýqanyn oıdaǵydaı aıaqtaǵany­men, odan keıin eki aı boıy kókten bir tamshy nár tambaı qoıdy. Jańbyrsyz jazdyń aptaby qyltıyp shyqqan dán sabaǵynyń erkin boılap ketýine erik bermedi. Mundaı ýaqytta ádette astyǵy jaıqalyp, teńiz bolyp tolqyp jatatyn topyraǵy qunarly degen aýdandardyń ózinde egin eńkish tartyp, sabaǵy sar­ǵaıyp, masaǵyna shyr bit­peı jatyp kúıýge aınalǵan.

Kópten beri dál mundaı sarań­dyq tanytyp kórmegen ta­bıǵat­tyń tosyn minezine sharýa­lar endi shyndap alańdaı bas­ta­ǵan edi. Alaıda 11 shildege qa­ra­ǵan túni kók júzin qarasur bult torlap, erteńinde túnere tón­gen aspannyń baýyry ıip sala berdi. Qostanaılyqtar mundaıda kókten yrys jaýdy deıdi.

Eki kún boıy ebil de sebil egil­gen aq jaýyn ábden keýip qal­ǵan astyqty alqapty jaryl­qap-aq tastady. Kók­temnen beri kóńili kúpti dıqandar qaýy­my­nyń osy jaýynnan keıin-aq kúdigi seıilip, úmiti oıanǵandaı bol­dy. Degenmen 70 kúnge sozylǵan ap­tap­tyń alqapta izi qaldy, son­dy­qtan bıylǵy astyq ónim­di jyl­daǵydaı jyrǵaltyp ber­meıdi. Byltyr ár gektardan ortasha eseppen 15 sentnerden ónim alǵan alqaby qunarly, tehnıkasy qýatty, tehnologııasy irgeli sharýashylyqtardyń ózi bıyl ár gektardan 8-9 sentner túsim alsaq, soǵan da táýbe etip otyr.

Jalpy, bıyl Qostanaı oblysynda 5 mln gektar alqapqa tuqym sebildi. Onyń 4 mln-y – dándi jáne dándi-burshaqty daqyldar. 4 mln gektarǵa jýyq jerdi bıdaı alqaby alyp jatyr. Al maıly daqyldyń kólemi 600 myń gektarǵa jýyqtaıdy.

Kúnniń ystyǵy men topyraq qaba­tyn­daǵy ylǵaldyń azdyǵy aýyl­sharýa­shylyq daqyldarynyń ósimine aıtar­lyqtaı teris áser etkenin resmı oryndar da mo­ıyndap otyr. Oblystyq aýyl sha­r­ýa­shylyǵy basqarmasynyń máli­me­­tin­she, bıyl óńirdegi 3 mln 875 myń gek­­tar dándi daqyldyń 3,8%-y ǵana jaq­­­sy, 59,1%-y qa­na­ǵattanarlyq, 35%-y na­shar jaǵ­daıda. Al 80,7 myń gektar ne­­­mese 2,1% alqap múlde kúıip ketken. Ma­­man­dardyń sózinshe, qazir dándi da­qyl­­­­dar jedel óse bastaǵan. Búginde 1 491 myń gektar bıdaı masaqtap úlgerse, 502 myń gektar alqaptyń masaǵy to­lysa bas­­taǵan. Iаǵnı egin ósi­mi­n­iń barlyq sa­ty­­syn­da jedel damý baıqalyp, bıdaı­dyń pisý qar­qyny 7-12 kún alda keledi.

– Sońǵy aptada oblysta ortasha eseppen alǵanda shamamen 30 mm ylǵal tústi. Bul bıdaı masaǵynyń damýyna, dánniń tolysýyna yqpal etkenimen, ónim­niń ulǵaıýyna aıtarlyqtaı áser ete qoı­maıdy. Bıylǵy astyqtyń qanshalyqty deńgeıde ónim beretini bıdaı tolyq pisip, jetilgen soń ǵana belgili bolady. Bir any­ǵy – bıylǵy qýańshylyqqa baıla­nysty kóktemde josparlanǵan ónimge qol jetkize almaımyz, – dedi oblystyq aýyl sharýashylyǵy jáne jer qatynastary basqarmasy basshysynyń orynbasary Sembaı Saǵyndyqov.

Bıylǵy egis naýqany – oblystaǵy iri sharýashylyqtardyń birin basqaryp otyrǵan Ybyrash Estaev úshin eleýli kezeń. Kánigi dıqan bıyl elýinshi ret jerge dán seýip otyr. Dıqanshylyqtyń qyr-syry men Tobyl óńirindegi kún ra­ıyn tamyrshydaı tap basyp boljaıtyn tájirıbeli sharýa bıyl jıyrma myń gektardan asa bonıteti alpysqa deıin baratyn qunarly alqapqa tuqym sepken.

– Biz egindi ýaqytynda septik, bıyl topyraq qyrtysyndaǵy ylǵal tez keýip ketti. О́ıtkeni jylda mamyr aıynyń ortasynda, aıaq kezinde shamaly jańbyr búrkip ótip, ylǵaldyń mólsherin eselep, toltyryp ketetin. Al bıyl bulaı bolmady, aptap ystyq mamyr aıynan bastalyp ketti de, ótken aptaǵa de­ıin jerge bir tamshy túspedi. Kún ra­ıyn áýelden ańdaǵandyqtan, dándi 9 sm-ge deıin tereńdetip septik. Ádetki jyl­dary 5-7 sm jetkilikti bolatyn. Bıyl dán se­bý naýqanyn erte bastaǵan sharýa­shy­lyq­tarǵa qıyn bolyp tur. Tipti birinshi ma­myrdan bastaǵandar bar. Bul túıeniń moı­nynan qısyq, óıtkeni mundaı ýaqytta dán sebýge bolmaıdy. Erte ekken eginniń sabaǵy tez kóterilgenimen, oǵan túp tas­taıtyn kezde ylǵal jetpeı qalady. 22-25 kúnnen keıin bir túpten 4-5 bıdaı sabaǵy shyǵady. Ol 75 paıyz ylǵaldy paıdalanady. Al bıdaıdyń shyǵýyna 5-aq paıyz ylǵal jetkilikti. Erte sepkender osyny sáıkes keltire almaı qalady. Al endi tájirıbesi mol sharýashylyqtar tuqymdy mamyrdyń jıyrmasyna qaraı sebedi. О́z basym kóktemgi naýqandy 21-22-sine qaraı bastaımyn. Tehnıkam bar, kúshim kóp, áıteýir, ózimiz «qyzyl jolaq» deımiz, sol 30 mamyrdan árige qaldyrmaý kerek. Osynyń nátıjesinde, qazir, mine, qudaıdyń rahatyn kórip otyrmyn. Osydan bir jeti buryn jańbyr jaýyp berdi. Keńes ýaqytynda talaı jyl keńshar basqardym, sonda 30-35 mm jańbyr jaýsa, dırektor bitkenniń bári bórkin aspanǵa atyp qýanatyn. Al ótken aptada keıbir aýdandarda 75 mm-ge deıin ylǵal túsken, óz sharýashylyǵymda 42 mm jaýyn jaýdy. Sondyqtan menimen qatar sepken dıqandardyń bári bıyl laıyqty ónimge qol jetkizedi dep oılaımyn. Bulaı deıtinim, jańbyr toqtaǵan soń, eki-úsh kúnnen keıin alqap basyna bardyq. Sarǵaıyp turǵan masaq áp-sátte qońyrqaı tartyp, sabaǵy kókpeńbek bolǵan, – dedi Y.Estaev.

«Eginniń jaıyn ekken biledi». Táji­rı­beli dıqannyń aıtýynsha, bıylǵy qurǵaqshylyqtyń zardaby, ásirese, dándi merziminen erte sepken sharýashylyqtarǵa aýyr tıedi. О́ıtkeni olardyń deni tuqymdy mamyrdyń basynda-aq egip tastaǵan. Osylaısha, sabaǵy erte shyǵyp, bas alyp ketken egin jańbyrsyz jazdyń eki aılyq aptap ystyǵyna urynyp, ári qaraı boılaı almaı bir-aq qarys bolyp qaldy. Mundaı egin endi astynan quısań da, ústinen quısań da, jarytyp ónim bere almaıdy. Al der ýaqytynda jerge túsken dánniń sabaǵy búginde tizeden asyp ketken.

Qostanaı oblysyna qarasty 16 aýdan­daǵy eginniń jaǵdaıyn qalt jibermeı baǵyp otyratyn Ybyrash aǵaıdyń sózin­she, bıyl Amangeldi, Arqalyq óń­irinde egin joq, Naýyrzym aýdanynda joq­tyń qasy, Áýlıekól, Denısov, Jiti­qara, Qamysty aýdandarynda da egin shyǵymy máz emes. Al Sarykól, Uzynkól, Meńdiqara, Qostanaı, Fedorov aýdandarynda egin bar, bul óńirler bıyl asa jo­ǵary bolmaǵanymen, ortasha ónim alady.

Qostanaı oblysynda bıylǵy bıdaı túsimi jyldaǵydan tómen bolatynyn Meńdiqara aýdanyndaǵy bıdaıdyń elıtaly tuqymyn ósiretin «Qarqyn» agrofırmasynyń basshysy, Qazaqstannyń Eńbek Eri Saıran Buqanov ta aıtyp otyr.

– Biraq myna 11-12 shildedegi jańbyr jaqsy quıdy. Oblys boıynsha 50-60 mm ylǵal tústi. Biraq bıdaı basyn jaryp úlgerdi. Iаǵnı bıdaıdyń basy jarylǵan soń, jaýyn shelektep quısa da, masaq qaýyzyndaǵy dánniń sany kóbeımeıdi. Sondyqtan bul jańbyrdyń eginniń pisip, tolysýyna ǵana paıdasy tıedi. Dán az bolǵanymen, salmaqty bolady. Meniń oıymsha, Meńdiqara aýdanynda bıylǵy astyq ortasha eseppen ár gektardan 10 sentnerden ónim berýi múmkin. Bul jaman emes. Eger egin túsimi az bolsa, bıdaıdyń baǵasy kóteriledi. Sondyqtan bıyl baǵa joǵary bolady degen úmit bar. Tonnasy júz myń teńgeden artyq bolýy tıis. Bul sharýalarǵa tıimdi. Sońǵy jaýǵan jańbyrdyń, ásirese, kún­baǵys, zyǵyr, raps sııaqty maıly da­­qyl­darǵa tıetin paıdasy zor. Biraq bı­daı jyldaǵydaı túsim bermeıdi. О́ıtkeni sumdyq qýańshylyq boldy. Mundaı jazdyń qashan bolǵany esimde joq. Mamyr aıynan bastap kúnniń ystyǵy 35 gradýstan tómen túspeı qoıdy, – dedi áıgili dıqan.

Qostanaı oblysynyń soltús­ti­gi­ne qaraı ornalasqan aýdandardyń to­py­­raǵy qunarly bolǵandyqtan, qan­daı qýań­­­shylyq bolsa da, bul óńirler ónim­siz qal­maıdy. Bıylǵy qurǵaqshylyq oblystyń ońtústiginde jatqan Amangeldi, Arqalyq, Naýyrzym, Jitiqara, Qamysty aýdandaryna aýyr tıdi. Bul aýdandarda, tipti shóptiń ózi kúıip ketti.

Naýyrzym óńirindegi dıqandardyń aıtýynsha, bıyl egin nashar. Joǵary ónim bolmaıdy. Bıdaı sabaǵy qysqa. Qos­­ta­naı tóńireginde jaýǵan aq jaýyn keı­­bir jerlerge sál ǵana sebelep ótkeni bol­­masa, Naýyrzym aýdanyna jetken joq. Son­dyqtan bıyl bul aýdandaǵy jer­ge tús­ken dán kóktemde esil ketken qyp-qyzyl shyǵyndy aqtaı almaıdy. Dıqan­dar, tipti sepken tuqymnyń ózin óndirip ala almaımyz dep otyr. Qurǵaqshylyq uryp, asa aýyr jaǵdaıǵa dýshar bolǵan bul óńirde egin­di erte septi ne, ýaqytynda septi ne, bá­ri­bir bıyl esh qaıyr bolmaıtyn syńaıly.

– Naýrzym aýdanynda kóktem shyq­qa­ly jańybyr joq. Alqaptarǵa úsh-tórt kún buryn az ǵana ala-qula ja­ýyn sebelep ótti. Bul – mamyrdan bergi eki jarym aı ishinde jaýǵan birinshi jań­byr. Razdolnyıda múlde jańbyr joq. Naýyr­zym aýdany boıynsha bıyl ár gektardan 2-3 sentner ónim alsaq jaqsy. Biraq aýa raıyn boljaı almaımyz, ári qaraı ne bolatyny belgisiz. Bıyl topyraq qyrtysy erte keýip ketkendikten, jerge túsken dán­niń birazy shyqpaı qaldy. Kóbiniń saba­ǵy qyltıǵanymen, kúnniń ystyǵy 40 gra­dýstyń ústine shyǵyp ketip, bıdaıdyń ári qaraı ósýge dármeni jetpedi. О́ıtkeni kúnniń qyzýy 40 gradýs bolsa, qumdy topy­raqtyń qyzýy odan da joǵary bolyp, sabaqty kúıdirip jiberdi. Kóterilgen sa­baqtyń bıiktigi bir-aq qarys, 30-35 sm ǵana. Bul óńirde tuqymyn keıin ekken keı­bir sharýashylyqtarda bıdaıdyń sabaǵy ta shyqpaı qaldy. Túgeldeı kúıip ketti, – deıdi sharasy taýsylǵan dıqandar.

Jalpy, Naýyrzym, Jitiqara sııaqty ońtústik aýdandarda eginniń bitik shyǵýy – sırek kezdesetin qubylys. Bul óńirlerdegi dıqandardyń kóbi sońǵy jyldary tek qa­ryzǵa batqany bolmasa, aýzy maılanyp jer yryzdyǵyna qaryq bolyp kórgen emes.

Qostanaı oblysy

Sońǵy jańalyqtar

Shymkentte taǵy bir aýdan qurylady

Qoǵam • Búgin, 16:58

Almatyda qant qymbattap barady

Qoǵam • Búgin, 16:45

Dollar baǵamy ósti

Qarjy • Búgin, 16:12

Uqsas jańalyqtar