Bilim • 06 Qyrkúıek, 2021

Jańartylǵan bilim mazmuny – balabaqshada

242 ret kórsetildi

Elbasy Nursultan Nazarbaev bilim berý reformasy – Qazaqstannyń básekege naqtyly qabilettiligin qamtamasyz etýge múmkindik beretin asa mańyzdy quraldardyń biri ekenin aıtqan bolatyn. Bul rette mektepke deıingi bilim berý júıesinde jańa tásilderdi talap etetin tereń áleýmettik-ekonomıkalyq ózgerister oryn alyp jatyr.

Bilim mazmunynyń jańarýy, jańa ınnovasııalyq tehno­logııalardyń damýy, ǵylym men bilimniń ıntegrasııalyq sabaq­tasýy, pedagogıkalyq teorııa­nyń qarqyndy ósýi, bilim úr­disiniń álem keńistigine baǵyt­talýy saladaǵy ózgeristerdiń negizi bolmaq. Elimizdiń bilim berý úderisine engen jańar­tylǵan bilim berý baǵdarlamasy – zaman talabyna saı keleshek urpaqtyń suranysyn qana­ǵattandyratyn tyń baǵdar­lama. Oqytýdyń paradıgmasy ózgerdi. Bilim berýdiń mazmuny jańaryp, jańasha kózqaras paıda boldy.

Mektepke deıingi bilim berý – bul jalpy mádenı, ulttyq qundylyqtar negizinde balalar­dyń úılesimdi damýy, balany jalpy orta bilim berýdiń bas­taýysh satysyna daıyndaý, qoǵamdyq ómirge belsendi qatysý úshin qajetti jaǵdaılar jasaý, olardyń qajettilikterin qa­na­ǵattandyrý maqsatynda qu­ry­latyn bilim berý uıymy. Bala­baqsha – balalardy qoǵamda ómir súrýge úıretetin alǵashqy áleý­mettik ınstıtýt. Dál osy jerde balanyń qorshaǵan adamdarmen derbes baılanysy júzege asady, ol qarym-qatynas jasaýdy jáne ózara árekettesýdi úırenedi.

Qazirgi ýaqytta ǵylymı zert­teý­ler salasynda, bilim berý júıesinde bolyp jatqan óz­ge­ris­ter mektepke deıingi uıym­­dardyń aldynda bala tul­ǵa­syn jan-jaqty damytý, balany joǵary sapaly deń­geı­de tárbıeleý mindetterin qoıa­dy. Bul mindetterdi sheshý jańartylǵan bilim mazmuny arqyly júzege aspaq. Bilim mazmunyn jańartý – bilim berý baǵdarlamasynyń qurylymy men mazmunyn, oqytý men tár­bıe­leýdiń ádisteri men tásil­derin qaıta qarastyrý. Sondyq­tan mektepke deıingi bilim berý úrdisiniń mazmuny jańa ádis­­ter men pedagogıkalyq tehnolo­gııa­lardy qoldanýmen erekshelenedi.

Balabaqshada pedagogıkalyq prosesti uıymdastyrýda ult­tyq qundylyqtar jáne bala­nyń tulǵalyq quzyretti­ligin damytý máselesi negizge alyna­dy. «Densaýlyq», «Kommýnı­kasııa», «Tanym», «Shyǵarma­shylyq», «Áleýmet» atty bilim berý baǵyttarynda ınnovasııa­lyq tehnologııalar men ulttyq tárbıe úlgileri kiriktirilip, zamanaýı talaptarǵa saı paıdalanylady. Zamanaýı tenolo­gııalar men ádisterdi paıda­laný balalardyń qyzyǵý­shy­ly­ǵyn oıatady. Mysaly, «Shyǵarmashylyq» bilim berý baǵyty boıynsha balalardyń shyǵarmashylyq áreketin uıym­dastyrý barysynda bel­sen­di ádisterdi qoldanýǵa bolady. Atap aıtsaq, mıǵa shabýyl, dıa­l­og, toptyq shyǵarmashylyq ju­mys, pazl, cınkveın jáne t.b.

Mektepke deıingi bilim berý­diń pedagogıkalyq úrdisin­de jıi qoldanylatyn ádisterdiń biri – oıyn. Oıyn – mektepke deıingi jastaǵy bala qyz­meti­niń jetekshi túri, tıimdi ádisi jáne balalardyń sóıleý belsendiligin yntalandyratyn oqytý men tárbıeleýdiń bir túri. Tildi damytý otbasynda, balabaqshada jáne mektep­te ártúrli pánderdiń ınte­gra­sııa­lyq baılanysy negizinde júzege asady. Sóıleý tili men sózdik qory molaıa bastaǵan sa­ıyn bala aınaladaǵy adamdarmen, qurdastarymen belsendi túrde sózdik qatynas jasaıdy. Balanyń tilin damytýda oıynnyń mańyzy erekshe. Balanyń qorshaǵan ortany tanýy, eńbekke qatynasy, psı­hologııalyq erekshelikteri oıyn ústinde qalyptasady. Dıdak­tıkalyq oıyndar arqyly balalar qorshaǵan ortadaǵy zattarmen tanysyp, qasıeti men sapasyn ajyratýǵa, ártúrli qubylystardyń erekshelikterin bilýge talpynys jasaıdy, ózine qajetti kóptegen málimet jınaıdy jáne olardyń sózdik qory keńeıedi. L.Vygotskııdiń aıtýynsha, oıyn – adamnyń ómir tanymynyń alǵashqy qadamy.

Balabaqshada lego-konstrýktor mektepke deıingi mekemeler jumysynda jańa baǵyt bolyp tabylady. Bul – tek qana qu­rastyrý ǵana emes, sonymen qatar mektepke deıingi jastaǵy bala­lardyń tehnıkalyq daǵdy­laryn, ujymda jumys isteı alý iskerligin damytý quraly. Qurastyrý kezin­de usaq motorıkasymen birge bala­nyń oılaý qabileti damıdy. Lego ar­qyly oqytý oıyn túrinde júzege asady. Qurastyrmalar jeńil bolǵandyqtan olardy kez kelgen keńistikte paıdalanýǵa bola­dy. Máselen, ústel ústin­de, kilemsheniń ústinde. Bala ózin erkin sezine otyryp, quras­tyr­malaryn jalǵyz nemese toppen de, juppen de quraı alady. Konstrýktorlar bala­nyń úılesimdi jáne jan-jaq­ty damýyna kómektesedi. Kons­trýk­­tileý men robototehnı­ka – jańa zamanaýı baǵyt. Bul áre­kettiń túri balanyń shy­ǵar­mashylyq qabiletterin da­my­tady. Konstrýktordyń kómegi­men balalar qııalyn iske asyra alady, óziniń qaıtalanbas álemin qurady, kúrdeli fızıka­lyq jáne geometrııalyq zańdar­dy meńgeredi, motorıkany, qı­myldardy úılestirýdi, kóz ól­she­gishterdi damyta alady.

Sonymen qatar zamanaýı ádis­terdiń biri – art-terapııa ádisi. Art-terapııa jattyǵýlary bala­­ǵa óziniń shyǵarmashylyq qa­bi­le­tin ashýǵa múmkindik be­re­di. Art-terapııa beıneleý, mú­sin­­deý, mýzyka óneriniń element­­terin qoldaný arqyly uıymdastyrylady.

Balanyń qorshaǵan ortadaǵy shynaıylyqty sýretteýi, músin­deýi, qurastyrýy beıneleý óneri arqyly júzege asady. Balanyń shyǵarmashylyq qabiletin damytý quraly retinde sýret salýdy qarastyryp kóreıik. Sý­ret­terdiń taqyryby ártúrli bolýy múmkin. Balalar ózderi qy­zyq­qan sýretterdi salady. Pe­da­gogıkalyq proseste balalardy sýret salýǵa úıretýdiń ártúrli ádisteri qalyptasqan. Olar bylaı toptastyrylady: qummen sýret salý, bastyrma, bir bastyrma, núkte arqyly sýret salý, ártúrli zattardy paı­da­laný arqyly dalappen sýret salý, sııa tamshysymen sýret salý, jippen sýret salý jáne t.b. Mysaly, sábıler tobynda balalar alaqanmen, bastyrmamen, saýsaqpen sýret salýdy úırense, eresek toptarda qaǵaz­dy ekige búkteý arqyly, tútik­shemen úrleý, shashyratý ádisi­men, dalappen salýdy jáne jipti, japyraqtardy qoldanyp sýret salýdy úırenedi.

Qyzyqty ádisterdiń biri – qummen sýret salý. Bul – bú­gingi bilim berý júıesiniń ın­no­vasııalyq ádisteriniń biri. Qum­dy alaqanymen ustaǵan kezde bala belgili bir sheksizdikti sezinedi. R.Paranıýshkınniń aıtýynsha, qum adam boıyndaǵy jaǵymsyz energııany tazartady, adamǵa pozıtıvti psıholo­gııalyq ahýal syılaıdy.

Syn turǵysynan oılaý tehnologııasy qyzyǵýshylyqty oıatý, maǵynany taný, oı-tolǵa­nys kezeńderinen túziledi. Osy tehno­logııany tárbıeshiler ár sabaq­tyń ereksheligine qaraı qol­danýyna bolady: bes joldy óleń, Venn dıagrammasy, erkin jazý, mıǵa shabýyl jáne t.b. Mon­tessorı ádistemesi bala­baq­shanyń pedagogıkalyq prosesi­niń mańyzdy bóligine aınaldy.

Qoryta aıtqanda, mektepke deıingi kezeńde bilim berýdiń mazmunyn jańartý – bul eń aldymen «quzyretti tulǵa» uǵymynyń basty maǵynasyn ashý, bilim berý úderisterin durys taldaý, bilim berý sapa­syn arttyrýǵa múmkindik bere­tin jańa ınnovasııalyq tehno­lo­­gııa­lardy qoldana bilý.

 

Dildaıym QALYQULOVA,

«Qarlyǵash» balabaqshasynyń joǵary sanatty tárbıeshisi

 

Túrkistan oblysy,

Túlkibas aýdany,

Sastóbe aýyly

 

Sońǵy jańalyqtar

Áýezov jáne túrki álemi

Rýhanııat • Keshe

Áskerdegi álimjettik

Qoǵam • Keshe

Ideologııa

Rýhanııat • Keshe

Meıirim men qatygezdik

Rýhanııat • Keshe

Eski men jańa arasy

Rýhanııat • Keshe

Bı padıshasy

Rýhanııat • Keshe

Sapa qaıtse jaqsarady?

Qazaqstan • Keshe

Qaıyrymdylyqtyń úlgisi

Qazaqstan • Keshe

Saq dáýiriniń tasy

Tanym • Keshe

Uqsas jańalyqtar