Tarıh • 13 Qyrkúıek, 2021

Egemendik eńselegen eskertkishter

161 ret kórsetildi

Uly dalanyń baı shejiresin aqtarǵanda qazaq balasy ańsaǵan egemendiktiń bastaýynda sonaý ǵun men saq dáýirinen bas­tap, tipti odan da arǵy kári tarıh kádege jaraıdy. Alash azattyǵynyń anyq basynda túbi bir túrki álemine aty máshhúr alyptar shoǵyry turǵany anyq. Eńseli eldiń egemen rýhy onyń topyraǵynda dúnıege kelip, taǵdyr aıdaýymen qıyr ketken, sóıte júrip álemdi ózine baı ǵylymymen, jaýyngerlik has sheberligimen qarata bilgen kesek kemeldermen tamyrlas. Tarıhty taýandy tulǵalar jasaıdy desek, qazaq júrip ótken san taraý joldyń túp bastaýynda uly saharada dúnıege kelgen ańyz alyptarymyzdyń turǵanyn kóremiz. Biz búgin sondaı, súıegi jat topyraqta qalsa da, súbeli sózi qazaq enshisine jazylǵan jaqsylarymyzdy eske alyp jadymyzdy jańǵyrtqymyz keledi.

Erkindigimiz eńselengen tusta tuǵyrly tulǵa­larymyzdy urpaq esine qaıta saldyq. Táýel­sizdik alǵan bette Alash tarıhynyń tereń qoınaýyna bas qoıǵan jas býyn óz ótkenine jańasha úńildi. Sonaý Kúltegin babamyzdan bastap, Beıbarys sultanǵa deıingi, ál-Farabı álemin kókteı ótip, Áıteke bı, Tóle bı esimderi el esinde qaıta jandandy. Jalpy, sońǵy demi týǵan jerden jyraqta úzilgenimen, qazaq tarıhyn olarsyz túgendeı almaıtyn tulǵalarymyz óte kóp. Bulardy aıryqsha atap otyrǵanymyz sol, egemendigimizdi alyp, etek-jeńimizdi jıǵan soń, qıyrda qalǵan sol qazynalarymyzǵa qaıyra moıyn burý isin jedel qolǵa alǵan bolatynbyz.

Ál-Farabı álemi

Igi isterdiń ishinde biz aldymen fılosof, qazaq dalasynan shyqqan uly oıshyl, ǵulama ǵalym Ábý-Nasyr ál-Farabı esimine erekshe mańyz ber­genimiz belgili. Jalpy, arǵy tarıhymyz sonaý totalıtarlyq Keńes ókimeti kezinde de úlken jankeshtilikpen zertteldi. Aıtalyq, Farabı murasyn, onyń Otyrar topyraǵynda dúnıege kelgen qypshaq tekti ǵulama ǵalym ekenin dúnıe júzine dáleldegen bir ǵana Aqjan Mashanı eńbeginiń ózi nege turady? El egemendik alǵan soń jas memleketimiz sol Mashanı syndy zerdeli ǵalymdardyń zertteýlerin ári qaraı jalǵastyryp, jańa satyǵa kóterdi. Arýaqty babalardyń jatqan jerlerine memleket erekshe kóńil bólip, eki el arasyndaǵy yntymaqtastyq negizinde qarapaıym keseneni keshendi ortalyq deńgeıine deıin shyǵarý jumystaryna belsene kiristi. Bul oraıda Tuńǵysh Prezıdent Nursultan Nazarbaevtyń tikeleı tapsyrmasymen 2004 jyldan bastap júıeli júzege asqan «Mádenı mura» baǵdarlamasynyń atqarǵan róli erekshe.

Baı tarıhymyzdaǵy babalar izine úńilgen baǵdar­lamanyń basynda álbette, ál-Farabı mavzoleıi­niń qurylysyn qolǵa alý turdy. Sonaý Sham shahary men Otyrar arasyn jalǵap jatqan uly baba joly urpaqqa úlgi-ónege. Igi maqsatta memleketimiz ǵulama kesenesin jańartyp, bir bóligin meshit, tarıh jáne mádenıet boıysha ekspozısııalyq zaldardan, oqý zaly bar kitaphanadan, konferens zaldary men qonaqúılerden turatyn tutas keshen etip jasaýdy josparlady. Keleli istiń kóbi atqaryldy. Búginde babamyzdyń jerlengen jeri, Sırııanyń astanasy Damask qalasyndaǵy «Bab as-Saǵır» – «Kishi qaqpa» zıratynda «álemniń ekinshi ustazy» atanǵan uly ǵulamamyzdyń qazaq topyraǵynan túlegen tulǵa ekeni aıqyn, anyq kórsetilip, jazylyp tur.

2007 jyly Elbasy Nursultan Nazarbaev ál-Farabı babamyzdyń basyna táý etip, quran baǵyshtaǵan bolatyn. Sol sapar nátıjesinde jo­ǵaryda atalǵan munaraly mavzoleıdiń, bir jaǵy tarıhı-mádenı ortalyqtyń qurylysy júr­gi­zildi. Árıne, kóp jyldan beri soǵys órti jıi tutanyp turǵan Sham shaharyndaǵy atalǵan mavzo­leıdi eki el kóziniń qarashyǵyndaı saqtaýy qajet. Áli de aıaqtalmaǵan ister barshylyq. О́z zamanynda «Qaıy­rymdy qalanyń turǵyndary» dep oı tol­ǵaǵan ǵulama ǵalymnyń kóksegeni de adamzat bala­synyń tatýlyǵy bolsa kerek.

ál-Farabı

Beıbarys baba beıiti

Sham shahary – kúlli adamzattyq órkenıettiń hám mádenıettiń toǵysqan jeri ekenine taǵy bir dálel, qazaq topyraǵynda týyp, taǵdyrdyń aıdaýymen jat elge quldyqqa satylǵan Beıbarys sultannyń búkil álemdi dárgeıine júrgizip, ómiriniń sońyn osynaý kóne shárde túıindegeni bolsa kerek.

Qazaqtyń kórnekti tulǵasy Sultan Beıbarystyń esimi, jalpy qazaqqa ǵana tanys emes, onyń ómir joly, sońynda qaldyrǵan ǵıbraty, murasy jahandyq jádigerler sanatynda. Mysyrdyń bıleýshisi bolǵan uly qypshaq qolbasshysy – bizdiń arǵy tarhymyzben tamyrlas tulǵa. Beıbarys sultan esimin jańǵyrtýda da memleketimiz táýelsizdikti endi alǵan sonaý eleń-alań shaqtyń ózinde iri-iri qadam jasady.

Elbasy Nursultan Nazarbaev Beıbarys sultandy jan-jaqty nasıhattaýda eleýli isterge basshy bola bildi. «...Beıbarys, Abylaı han, Ábilqaıyr, Ál-Farabı jáne taǵy basqa tulǵalardyń esimderin biz jáne bizdiń urpaǵymyz este saqtaý qajet... Dúnıe­ júzi qazaq halqyn, olardyń ata-babalaryn, bizdiń qandaı myqty bolǵanymyzdy jáne bola­ty­nymyzdy bilýi kerek», degen tuńǵysh Prezı­dent 2007 jyly Sırııaǵa barǵan saparynda qos baba­myz­dyń basyna zııarat etip, ál-Farabı mavzoleıi qury­lysynyń qazyǵyn qaǵyp, Sultan Beıbarys mavzoleıiniń kúrdeli jóndeýine batasyn bergen bolatyn. Beıbarys sultannyń Damaskidegi beıitine qosa, Mysyrdaǵy sultan saldyrtqan meshittiń kúrdeli jóndeýine de memleket kómek qolyn sozý kerektigin tapsyrdy. Derekterge súıensek, atalǵan qasıetti nysannyń qaıta jandanýy úshin Qazaqstan taraby eki el arasyndaǵy dostyq baılanystyń negizinde meshitti jańǵyrtý jobasyna kerek 12 mln AQSh dollarynyń 4,5 mln-yn bólgen bolatyn. Sol kezeńnen bergi túrli saıası jáne ekonomıkalyq daǵdarystyń saldarynan sultan saldyrtqan záýlim nysan qurylysy toqtap-toqtap júrdi.

Búgingi tańda uzaq jyl boıy atqarylǵan jumys­tardyń nátıjesinde jalǵyz Mysyrdyń ǵana jaı bıleýshisi emes, ıslam dininiń keń qanat jaıýyna úlken yqpal etken, túrki álemin sonaý qıyrdaǵy Mysyr tórine shyǵarǵan dańqty tulǵa Beıbarys sultandy jalpy adamzat qazaq topyraǵynan shyqqan tulǵa dep tanıdy.

Beıbarys

Muhammed Haıdar Dýlatı dúnıesi

Arǵy tegimizge úńile júrgende biz taǵy bir dańq­ty babamyz, joǵaryda atap ketken alyptardyń qatarynda Muhammed Haıdar Dýlatıdiń baryn bilgen bolatynbyz. Ol da kindik qany qazaq dalasynda tamyp, zıraty sonaý Úndistan topyraǵynda qalǵan tamyrymyz bir túrki násili. Kóne Kashmır shaharyn 10 jyl bılegen kórnekti memleket qaırat­keri, áskerı qolbasshy, tarıhshy ǵalym, shaıyr Dýlatıdiń súıegi Kashmırdegi «Mazar-ı Salatındegi» – «Sultandar mazarynda» jatqanyn ózimizdiń tarıhshy ǵalymdarymyz anyqtaǵan edi. Iá, «Tarıh-ı Rashıdıdi» oqyǵandar Dýlatıdi áýelden Uly daladan shyqanyn biletini belgili. Dýlatıdi zertteý jumysy egemendikke deıin qolǵa alyna bastaldy. Áıtse de naqty tujyrym azattyqqa qol jetkizgen toqsanynshy jyldardan beri qaraı jasaldy. Ony dýlatıtanýshy ǵalym, marqum Ábsattar qajy Derbisáli: «1997 jyly Syrtqy ister mınıstri Qasym-Jomart Kemelulyna hat jazdym. Kashmırge baryp M.H.Dýlatı jaıly maǵlumattar jınap kelýge ruqsat suradym. Mınıstr ruqsat bergen soń Delıge bardym. Elshilik kómegimen Delıde Kashmırdi jaqsy biletin birneshe ǵalymmen kezdestim. Dýlatıdiń zıratyn solaı taptym. Ondaǵy jazýlardy oqydyq. Kashmır ýnıversıtetinde birlesken halyqaralyq konferensııa ótkizdik. Ol jaıly elimizdiń basshylaryn da habardar ettik. 1999 jyly M.H.Dýlatıdiń týǵanyna 500 jyl tolýyna oraı Almatyda ótken halyqaralyq konferensııada bas baıan­damany jasadym», dep jazady.

Dýlatıdiń qazaq dalasynyń perzenti ekenin dúnıe júzine tanymal tarıhshy ǵalym, saıasatker Ram Rahýl: «Qazaqstannyń táýelsiz el bolǵany jáne Dýlatı sııaqty iri tulǵalaryn izdegeni bizdi óte qýantady. Dýlatı – qazaq, ol – álem tarıhy men mádenıetinde úlken iz qaldyrǵan sizderdiń tikeleı uly babalaryńyz. Ondaı alyptar qazaq halqynda birli-jarym emes, kóp. Derekkózderden izdeńizder, bizder kómektesemiz», dep naqty aıtqan. Bul táýelsiz qazaq eliniń mereıin ósiretin sóz, bul egemendik jolynda jetken mol tarıhı tabys, baǵa jetpes olja. 1997 jyly uly tulǵanyń máńgilik este qaldyrý úshin Muhammed Haıdar Dýlatıdiń esimi Taraz memlekettik ýnıversıtetine berildi. Elbasy Nursultan Nazarbaev 1998 jyldyń tamyzynda Tarazdaǵy Muhammed Haıdar Dýlatıdiń eskertkishin saltanatty túrde ashqanda: «Bizder batyr da dana babalarymyzdyń eńbegi men erliginen jiger alyp, jastardy sondaı rýhta tárbıeleýimiz qajet. Muhammed Haıdar Dýlatıge ashylǵan eskertkish urpaqty rýhtandyrady. Kelesi jyly týǵanyna 500 jyl tolatyn babamyzdyń araǵa ǵasyrlar salyp týǵan jerge, kindik qany tamǵan topyraqqa oralýy – úlken baqyt», degen bolatyn.

Tóle bı taǵylymy

Qazaq tarıhyn qara qyldy qaq jarǵan Qarlyǵash bısiz, ıá, zamanynda Tashkentte óz bıligin júrgizgen Tóle bısiz elestete almas edik. Egemen­digimizdiń jolynda eleýli tulǵalar qataryn Tóle bı Álibekuly tolyqtyrady. Asyl baba­myzdyń súıegi de kórshiles ózbek aǵaıyndardyń astanasy Tashkentte jatyr.

Qara qyldy qaq jarǵan Qarlyǵash bı ózi ustaz tutqan Shaıhan-Táýir áýlıeniń janynda jatý­­dy kózi tirisinde amanat qylǵan desedi. On úshin­­shi ǵasyrda ómir súrgen qasıetti qoja Tóle baba­­myzdyń túsine kirip, aıan bergen. Shaıhan-Táýir Haziret Omar Halıfanyń on jetinshi urpa­ǵy sanalǵan áýlıe adam bolǵan desedi. Tóle bı ur­paq­­taryna ósıet etip, ózinen tórt ǵasyr bu­ryn ómir súrgen ustazynyń qasyna jerleýdi tapsyr­ǵan. Kesene búgingi tańda kóptegen týrıs arnaıy at shaldyratyn kıeli meken. Onyń sonaý keńes zamanynan aman qalǵan qabyrǵalary búginde qaıta qalpyna keltirilip, eki eldiń ortaq mádenı qundylyǵy retinde tarıhtan syr shertip tur. Sońǵy jyldary «Mádenı mura» memlekettik baǵdar­lamasy aıasynda júrgizgen zertteýlerdiń nátı­jesinde Tóle bıdiń tóńiregine qatysty qundy derek­ter kóptep tabylyp jatyr. Derekterge súıe­ner bolsaq, mavzoleı jalpy úsh márte jóndeý kórgen. Sońǵy ret Elbasy Nursultan Nazarbaev­tyń 2017 jyly kórshi elge jasaǵan sapary aldynda qal­­py­na keltirilgen. Bul jerde belgili memle­ket qaı­­ratkeri Zaýytbek Turysbekovtiń Qazaqstan­nyń О́zbekstandaǵy elshisi bolyp qyzmet atqarǵan kezde Tóle bı kesenesin jóndetip, Áıteke bıdiń mavzoleıin bútindeı qaıta salýǵa, Reseıdegi Bókeı han kesenesin turǵyzýǵa ter tókken zor eńbegin erekshe atap ótýimiz kerek.

 Áıteke áziret

О́zbekstannyń Naýaı oblysy, Nurata eldi mekeninde qazaqtyń ataqty úsh bıiniń biri Áıteke bıdiń úlken kesenesi bar. Táýelsizdik alǵan soń jaq­sylarymyzdy jan-jaqtan izdegende, qabyr­ǵaly bıdiń súıegi sonaý Nurata topyraǵynda ekenin esimizge túsirdik. Qazaq halqy jalpy tarıhyn qaǵaz betinen góri jadyna jaqsy jazatyn halyq emes pe? Sondaı-aq bizdiń tarıh keń saharanyń tósine ornatylǵan kúmbezdi kesenelermen tamyrlasyp jatqan kóne tarıh. Hıýanyń qyzyl qyshynan bu­qar sheberleri órip turǵyzǵan Áıteke bıdiń áıgi­li kesenesi de Keńes ókimetiniń óktem saıasatyna qur­ban bola jazdady. Kezinde býldozermen kúrep tas­taǵaly jatqan jerinde, jergilikti ha­­lyq trak­tor­dyń aldyna jatyp alyp, aman alyp qalǵan Áıteke bıdiń máńgilik qonysy – biz­diń rý­hanı qundy qazynamyz der edik. Meshiti bar, qo­naqúıi bar, murajaıy bar atalǵan keshen de eli­miz táýelsizdik alǵannan keıin jańasha gúl­den­gen. Kesene turǵan aýdan Nurata atanýynyń sebebi de elimiz tikeleı qazaqtyń Áıteke bıiniń qasıe­ti­men baılanysty. Nurata meshitinde áıgili Ámir Temir, Ulyqbek ǵulama, Jalańtós bahadúr namaz oqy­ǵan degen derek bar. Árıne, zamanynda babalar baqı­lyq besik etken bul ólkelerdiń Alash qala­lary bol­ǵa­nyn biz aıtpasaq ta, tarıh óziniń zor taqta­syna túgel jazyp qoıǵan. Keıde úlken eseppen alyp qaraǵanda, babalarymyzdyń bul ólkelerde ne úshin baraqat tapqanyn ońaı baǵamdaýǵa bolady. Qazaq ulysy óz shekarasyn áýelden babasynyń kóne qorym­darymen shegendep otyrǵan joq pa? Jel ótin­de jatyp-aq jas urpaǵynyń jer shekarasyn kúze­tip kele jatqan kúmbezder – bizdiń rýhanı tirek-qamaldarymyz.

Áıteke bı

Bókeı han bıigi

Elbasynyń tapsyrmasymen, ultjandy azamat­tar­dyń, otanshyl jigitterdiń jumylýymen shekara shegindegi Bókeı han kesenesi de azattyq tańymen birge boı kóterdi. Taǵdyrdyń jazýymen Astrahannan topyraq buıyryp, asyl súıegi atalǵan oblystyń Krasnoıar aýdany aýmaǵynda qal­ǵan Bókeı han zıraty da bizdiń qasterli qun­dy­lyǵymyz. Reseıdegi qandastarymyzdyń eń kóp shoǵyrlana ornalasqan jeri – naq osy Astra­han oblysy. Sonaý 2000 jyldardyń basynda Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń tapsyrmasymen Qazaqstannyń Reseıdegi Tótenshe jáne ókiletti elshisi Zaýytbek Turysbekov Reseı bılik oryndarymen júrgizilgen kelissóz nátıjesinde Bókeı handaı uly babanyń basyna kúmbezdi kesene turǵyzý jóninde ýaǵdalastyqqa qol jetkizildi.

Jurtshylyqtyń yqylas-nıetine qaraı Bókeı han kesenesin kóterý arqyly eki el arasyndaǵy dostyq baılanys burynǵydan da bıikteı tústi. Keseneniń qas betindegi jasyl mármar tasqa qazaq jáne orys tilderinde: «Bókeı han kesenesi Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdenti N.Á.Nazarbaevtyń tapsyrmasy boıynsha Qazaqstan-Reseı halyqtarynyń ejelgi dostyǵy qurmetine arnalyp turǵyzyldy», dep jazylǵan.

Oǵan qosa, sol Astrahan oblysyna qarasty Volodar aýdanynyń Altynjar aýylynda dańqty kúıshi-kompozıtor Qurmanǵazynyń kesenesi bar. Ataqty kúıshiniń atqa minip, qolyna dombyrasyn ustaǵan eńseli eskertkishi Astrahan qalasynyń qaq ortasynda tur. Altynjardaǵy Qurmanǵazy Saǵyrbaıuly atyndaǵy memleketaralyq mádenı keshen eki eldiń rýhanı baılanysyn nyǵaıtýǵa eleýli yqpal etip keledi. Bul jumystardyń barlyǵy jalpy alǵanda táýelsizdikpen jetken rýh túleýi, kókke umsynǵan kók túrikterdiń asqaq muraty deýge bolar.

Túıin. Ult azattyǵynyń boıtumaryndaı bolǵan alyptardy ulyqtaý – memlekettiń mindeti. Olar júrip ótken jol – jańa urpaqqa aıqyn baǵyt-baǵdar. Kemeńgerlerimizdiń kesenelerin qalpyna keltirdik, eńseli eskertkishterin ornatyp ult ǵulamalaryn ulyqtaý isinde olardyń qundy muralaryn saqtap qalýǵa kúsh saldyq. Jalpy aıtpaǵymyz, shetelderde qazaq tarıhyna qatysty nysandar, tarıhı-mádenı jádigerler, babalarymyzdyń qorymdary áli de barshylyq. Joǵaryda tulǵalaryna taǵzym etken alyptarymyzdyń shoǵyryn múrdeleri tar zamannyń tarpýymen qıyrda qalǵan Orazmuhamed sultan, qanshama Alash arysy, atap aıtqanda Álıhan Bókeıhan, Mustafa Shoqaı syndy ult zııalylary jalǵastyrady. Memleketimiz aldaǵy ýaqytta olardyń da zırattaryna, arttarynda qalǵan baı muralaryna qamqorlyq tanytyp, jalpyadamzattyq deńgeıde nasıhattaýy kerek.

Sońǵy jańalyqtar

Túrkistan oblysynda eki brakoner ustaldy

Aımaqtar • Búgin, 13:06

Efıopııada pilder qyrylyp jatyr

Álem • Búgin, 11:58

Qazaqstanda un óndirý kólemi tómendedi

Ekonomıka • Búgin, 11:45

Dastın Pore: Makgregor – ótken shaq

Jekpe-jek • Búgin, 11:40

Gazǵa aýysqan kólikter sany artty

Qazaqstan • Búgin, 10:50

Alvares aýyr salmaqta alypqa aınala ma?

Kásipqoı boks • Búgin, 10:35

Elimizde 62 myńnan astam bala vaksına aldy

Koronavırýs • Búgin, 10:00

Dollar qaıtadan qymbattaı bastady

Qarjy • Búgin, 09:55

Qazaqstanda karantındik sharalar kúsheıtiledi

Koronavırýs • Búgin, 09:40

Uqsas jańalyqtar