Tynyq muhıttaǵy araldar joıylyp barady

Rasynda, klımat ózgerýi Kı­rı­batı, Fıdjı sekildi atolda­ry kóp aral-memleketterge ońaıǵa soǵyp otyrǵan joq. Birin­­shi­­den, jahandyq jylyný salda­rynan sý deńgeıi kóterildi. Al Tynyq mu­hıttaǵy araldyń kóbi teńiz deń­geıine jaqyn. Son­dyq­tan olar­dyń sý astynda qalý yqtı­mal­­dylyǵy joǵary.

Ekinshiden, jahandyq jylyný saldarynan alystaǵy araldarda daýyl men jel kóbeıip, bıik-bıik tolqyndar jergilikti baǵ­bandardyń baqshasyn shaıyp ketip jatyr. Máselen, eki jyl bu­ryn Kırıbatıdegi úsh aral múl­dem joıylyp ketti.

Úsh araldy kóp jyldan beri myńdaǵan turǵyn mekendep kelgen edi. Biraq ótken ǵasyrdyń aıa­ǵynda, 70-shi jyldardan bas­tap sý deńgeıi kóterile bastady. Sóıtip, muhıt onda ornalasqan úılerge jaqyndaı tústi. Sonyń saldarynan sál kún kúrkirep, jel tura qalsa, shapshyǵan tolqyndar ja­ǵaǵa emes, úılerge soǵylatyn bol­dy.

Kırıbatı – osyndaı 32 atoldan quralǵan memleket. Atalǵan el keıingi ýaqytta jahandyq jy­ly­nýdyń saldaryn bir adamdaı tartyp otyr. Sý deńgeıiniń kó­te­rilýi saldarynan baıyrǵy tur­­ǵyndar mekenin tastap, qonys aýda­ryp jatsa, ekinshi jaǵynan ta­syǵan tolqyndar egistikti shaıyp ketip, tushy sý kózderine teńiz­diń ashy sýy tolyp, ishýge jaramsyz bolyp qaldy.

Ǵalymdardyń boljaýynsha, teńiz deńgeıiniń osylaı kóte­ril­­ýi jalǵasa berse, keleshek­te Kı­rıbatı sekildi Tynyq muhıt­ta­ǵy araldar shetinen sý astyna ketýi yqtımal. Bul bir jaǵynan qorshaǵan ortaǵa, ıaǵnı sol jerdi me­kendegen janýarlar men da­myl­­daıtyn ań-qustarǵa zııan tı­gi­zse, ekinshi jaǵynan jergilikti tur­ǵyndardyń ómirine qaýip tón­di­redi.

Keıingi birneshe jylda joǵa­lyp ketken araldar sany muny­men bitpeıdi. 2019 jyly Ark­tı­ka­ny spýtnık arqyly baqy­­laǵan ǵalymdar qyzyq quby­lys­ty baıqaǵan. Frans-Iosıf jeri arhıpelagynda ornalasqan atol­dar­dyń biri – Perlamýtr múl­dem joq bolyp shyqqan. Osyǵan baı­lanysty máseleniń anyq-qany­ǵyna kóz jetkizý maqsatynda Sol­­tústik muzdy muhıtqa arnaıy eks­­pedısııa bardy. Sóıtip Per­lam­ýtr aralynyń sý astyna ket­ke­ni anyqtaldy.

Al 2018 jyly Ýalaka atty alapat daýyldan keıin Gavaıdaǵy bir aral sý astynda qalǵan edi. Son­daı-aq Japonııada da osyǵan uq­sas jaǵdaı tirkeldi. Gavaıdaǵy aral­dyń joıylýynyń teńiz eko­­júıe­sine tıgizetin zııany erek­she. Atalǵan jerde teńiz my­sy­ǵy damyl­dap, jasyl teńiz tas­ba­qa­lary jumyrtqalaıdy.

Gavaıdaǵy jasyl teńiz tasba­qa­larynyń jartysy osy araldy mekendegen. Sondaı-aq osy óńirge tán teńiz mysyǵynyń jetiden biri tek joǵalyp ketken aralda ómir súrgen. О́kinishtisi, atalǵan eki te­ńiz jándigi de joıylý qaýpi bar ań­dar sanatyna kiredi.

Jahandyq jylynýdyń Tynyq muhıt araldaryna tıgizetin zardaby budan da kóp. Kómirqyshqyl ga­zynyń aýaǵa kóptep taralýy mu­hıt sýyna áser etip, sonyń sal­darynan teńiz marjandary azaıyp, onda mekendeıtin ján­dik­terdiń jo­ıyl­ýyna ákelip soǵyp otyr. National Geographic derekterine qa­ra­ǵan­da, keıingi on jylda Tynyq muhıttaǵy birneshe úlken marjan rıfteri joıylyp ketken. Munyń «domıno effektisi» bar. Iаǵnı araldardyń aına­lasyn­daǵy rıfterdiń joıyl­ýynyń sal­darynan muhıt tolqy­ny­nan burynǵydaı qorǵaný múmkin emes.

Onyń ústine, Tynyq muhıt­ta­ǵy araldardyń kóbi jal­paq, teńiz deńgeıimen shamalas. Máselen, Marshall araldary orta­sha eseppen sý deńgeıinen 1,8 metr bıikte jatyr. Mundaǵy eń bıik atoll – Lıkıeptiń bıiktigi 10 metr ǵana. Týva­lýdaǵy jaǵdaı da osyndaı. Atal­ǵan eldiń eń bıik núktesi Nıý­lakıta araly nebári 4,8 metr joǵary ornalasqan. Alda-jal­da muhıt sýy kóterile qalsa, atal­ǵan memleketterge ońaıǵa soqpaıtyny túsinikti.

Keıingi 35 jylda jer-jahan kúrt jylynǵan. NASA-nyń má­limetine súıensek, XIX ǵa­syr­­men salystyrǵanda Jer­degi ortasha temperatýra 1 gradýsqa kó­te­rilgen. Máselen, 2010 jyldan beri álem bes ret rekord­tyq deńgeıde ysyǵan. Ǵa­lym­dar mu­nyń negizgi sebebi – kómir­qysh­qyl gazy men jylyjaı gaz­da­rynyń aýaǵa kóptep shyǵaryl­ýy ekenin aıtady.

«Jut jeti aǵaıyndy» demekshi, ja­handyq jylynýdyń teris áseri kóp. Antarktıda muzy erip, jyldan-jylǵa kemip barady. Bastapqyda az-azdan mújilgen muz búginde kesek-kesegimen opyrylyp jatyr. О́ıtkeni klımattyń ózge­rýi máńgi muz japqan aımaq­taǵy sýdyń da jylynýyna ákelip soǵyp otyr. Al sýdyń múji­meı­tin nár­sesi joq ekeni belgili. Ark­tıka men Antarktıda ma­ńyn­daǵy jy­lynǵan sý muzdar­dy bu­ryn­ǵy­dan da jyldam erite tústi.

1980 jyldan beri Arktıkada 2,5 mln sharshy shaqyrym muz joıylyp ketti. Bul shamamen Qazaq­s­tannyń aýmaǵyna teń. National Geographic zertteý­shi­le­­­ri­­niń málimetterine qaraǵanda, 2050 jylǵa qaraı Arktıkada 520 myń sharshy shaqyrym muz ǵana qal­ýy múmkin.

Antarktıda da jahandyq jy­ly­ný­dyń zardabyn tartyp otyr. Qazirgi tańda ondaǵy máńgi­lik muzdar úgitilip, erigen sý muhıtqa quıy­lyp, teńiz deńgeıi kóte­rilip barady. «Aq qurlyqta» júr­­­gizilgen zertteý máńgilik muz­­­­dardyń astyn teńiz sýlary úń­gip jatqanyn anyqtady. Jaǵ­daı osy betimen kete berse, «aq qur­lyqtaǵy» muz jabyny erip, túgeldeı muhıtqa quıylady. Al­da-jalda Antarktıdadaǵy Týeıts muzdyǵy túgeldeı erise, álem­dik teńiz deńgeıi 1 metrge kóteriledi eken.

Arktıkada da jaǵdaı máz emes. Soltústik polıýske ekspedı­sııa jasaǵan ǵalymdar jazda on­­daǵ­y muz kólemi múldem azaıyp ket­­kenin anyqtaǵan. Máselen, Ark­tı­kadaǵy Berıng teńizindegi qysqy muzdyń aýqymy 2018 jáne 2019 jyldary buryn-sońdy kezdespegen eń tómengi deńgeıge túsken.

Oǵan qosa, teńiz muzynyń kó­lemi ǵana emes, onyń qalyń­dy­ǵy da juqaryp ketken. Qatqanyna uzaq ýaqyt bolǵan muzdar muz qaba­tynyń 1 paıyzyn ǵana qu­raı­dy. Esesine bir jyl buryn qatqan muzdar Soltústik polıýste óte kóp. Demek teńizdiń aq jabyny tez erıdi. Ǵalymdar aldaǵy 10-20 jyldyń kóleminde Ark­tı­ka muhıtynda jazdyń aıaǵyn­da múl­dem muz qalmaıdy dep boljap otyr.

Buǵan qosa, Grenlandııa muz ja­bynynyń jaǵdaıy da máz emes. Munda jylyný jahandyq jy­­lynýdyń ortasha esebimen salys­tyrǵanda eki ese tez júrip jatyr. Keıingi jıyrma jylda Grenlandııadaǵy muzdyń erý deńgeıi úsh ese ósken. Aldaǵy on jylda bul úrdis jalǵasa bermek. Osylaısha, teńiz deńgeıi 7 metrge deıin kóterilip, jaǵalaýlardaǵy qalalar sý astynda qalýy múmkin.

Munyń saldary óte aýyr bol­maq. О́ıtkeni Arktıka men Antarktıda Jerdi kún radıasııa­synan qorǵaýǵa úlken úles qosady. Aq tústi máńgilik muzdar kún sáý­lesin keri shaǵyldyrady. Sóıtip, Jer­­de­gi temperatýrany bir­qa­lyp­­ty ustaýǵa kómektesedi. Ke­le­­shekte muz jabyndary azaısa, jer-jahan burynǵydaı ózin ózi «sal­qyndatyp» otyra almaıdy. Sóı­tip, jahandyq jylyný odan saıyn kúsheıe túspek.

Sondaı-aq muzdardyń erýi atmos­­feraǵa 1 trln tonna kómir­q­y­shqyl gazyn bóledi. Munyń kólemin salystyrý úshin myna derekterge nazar aýdara­lyq. О́ner­­ká­siptik revolıýsııa bas­tal­­ǵan­nan bergi 270 jyldyń ishin­de aýaǵa 2,4 trln tonna kómir­qysh­­qyl gazy bólingen. 1949-2016 jyl­­dar aralyǵyndaǵy muz­dyń kemýi klımattyń jylynýyna Ark­tı­ka­nyń qosqan úlesin 30 pa­ıyz­ǵa ulǵaıtty.

Arktıka men Antarktıdanyń osynshalyqty erýi keleshekte te­ńiz deńgeıin kóteretini aıtpasa da túsinikti. Bul ásirese, Ty­nyq muhıttaǵy araldarǵa qa­ýip­ti. Qazirdiń ózinde atalǵan aımaqta álemniń basqa bóligine qaraǵanda sý deńgeıi artyp barady. Máselen, Súleımen araldary men Papýa Jańa Gvıneı mańynda jyl saıyn muhıt 6 mıllımetrge jaqyndap keledi. Samao men Kırıbatıde bul kórsetkish 6 mıllımetrden asyp ketken.

Klımattyń ózgerýiniń ekolo­gııa­lyq zııanynan bólek, Tynyq muhıttaǵy araldarǵa tıgizetin eko­no­mıkalyq zardaby da zor. Jo­ǵaryda aıtyp ótkenimizdeı, kúrt kóbeıgen tolqyndar egis­tik­terdi shaıyp, bulaqtar men tu­ma­lardy tuzdy sýmen byl­ǵaı­dy. Mysaly, Fıdjıdegi osyndaı tasqynnan jyl saıyn keletin zardaptyń kólemi 52 mln dollardy quraǵan. Bul eldiń ishki jalpy ónimi kóleminiń 4 paıyzyna teń. 2015 jyly Vanýatýda bolǵan Pem sıklony kesirinen el ekonomıkasy úlken shyǵynǵa ushyrap, onyń quny 1,4 mlrd dollardy qurady. Bul eldegi ishki jalpy ónim kóleminiń 64 paıyzyn quraıdy.

Ǵalymdar jahandyq jylyný máselesin aıtyp, dabyl qaǵyp kele jatqanyna birneshe jyldyń júzi boldy. Ázirge úlken qurlyqtarda orna­lasqan memleketter onyń zardabyn tikeleı tartpasa da, Tynyq muhıttaǵy araldar qıyn jaǵdaıǵa tap kelip otyr.