Qazaqstan • 21 Qyrkúıek, 2021

Jańarǵan joldar – Táýelsizdik tartýy

78 ret kórsetildi

Qazaqstan Keńes Odaǵynan qalǵan kóne joldardy qalpyna keltirýde qyrýar jumys tyndyrdy. Buǵan qala men qalany jalǵap jatqan taqtaıdaı túzý joldar, janǵa jaılylyq syılar avtobandar dálel. Ásirese avtojol salasyndaǵy ınfraqurylymdy damytýǵa baǵyttalǵan «Nurly jol» memlekettik baǵdarlamasynyń ıgiligine el kýá.

Jergilikti jeliler jańarýda

Indýstrııa jáne ınfraqu­ry­lymdyq damý mınıstrliginiń res­­mı málimetinshe, Qazaqstan­da­ǵy avtomobıl joldarynyń je­­lisi 157 myń shaqyrymdy qu­­­raıdy. Onyń 25 myń shaqy­ry­­my – respýblıkalyq, 132 myń sha­­qy­­rymy – oblystyq hám aýdan­­­dyq mańyzy bar joldar. 2020 jyl­ǵa deıin respýblıkalyq jol­dar­dyń 13 myń shaqyrymy qaıta ja­ńar­tylǵan. Bul respýb­lıka­lyq jeliniń 89 paıyzyn jáne jer­gilikti jeliniń 75 pa­ıy­zyn nor­­matıvtik talaptarǵa sáı­kes­ten­­dirgen. Aldaǵy ýaqytta res­pýb­­lıkalyq joldardyń 12 myń sha­qy­­rymyn qaıta jańartý kóz­d­e­lip otyr. Sondaı-aq 11 myń sha­­qy­r­ym jol jóndelmek. Budan bólek, jer­gilikti jelilerdiń 27 myń sha­qy­­rymyn jóndeý josparlanǵan.

Indýstrııa jáne ınfraqury­lymdyq damý vıse-mınıstri Berik Kamalıevtiń aıtýynsha, bıyl 8,4 myń shaqyrym jol jóndeý ju­mys­tarymen qamtyl­ǵan. Onyń 5 myń shaqyrymy – respýblıkalyq jeli. 3,6 myń shaqyrymdy qaıta jańartý, 1,4 myń shaqyrymdy jóndeý jos­par­lanǵan. Jergilikti jeliniń 3,4 myń shaqyrymynda jol-qurylys ju­mystary júrgizilip jatyr. Jyl qory­tyndysy boıynsha respýblıkalyq avtomobıl joldarynyń 90 paıyzyn jáne oblystyq, aýdandyq mańyzy bar joldardyń 80 paıyzyn normatıvtik deńgeıge jetkizý kózdelgen. Al qaıta jańartý jumystary aıasynda 15 joba júzege asyrylýda. Prezıdenttiń tapsyrmasyna sáıkes «Ortalyq – Ońtús­tik» dálizin damytý qarqyn aldy.

«Búgin­de uzyndyǵy 955 shaqyrym bolatyn Qara­ǵandy – Balqash – Býrylbaıtal – Kúrti – Qapshaǵaı ýchaskesinde qaıta jańar­tý jumystary júrip jatyr. Eli­miz­diń shyǵysynda Taldyqorǵan – О́skemen (768 shaqyrym) jáne Qalbataý – Maı­qapshaǵaı (415 shaqyrym) avtomobıl joldary qaıta jańartylýda. Budan bólek, Úsharal – Dostyq (184 shaqyrym), Merke – Býrylbaıtal (262 shaqyrym), sondaı-aq uzyndyǵy 96 shaqyrym bolatyn Uzynaǵash – Otar avtomobıl jol­daryndaǵy jumys qyzý. Batysta Aqtóbe – Atyraý – Astrahan (740 shaqyrym) dálizin jańartý qarqyn aldy. Sonymen qatar Shamalǵan stansasynyń temirjol ótkelinde jol aıryǵynyń qurylysy jalǵasýda. Jyl qorytyndysy boıynsha respýblıkalyq mańyzy bar joldardyń 2,2 myń shaqyrymyndaǵy jumystardy aıaqtaý josparlanǵan», dedi B.Kamalıev.

Memleket-jekemenshik seriktestik aıasynda Úlken Almaty aınalma avtomobıl jolynyń qurylysy júrgizilýde. Bul 2024 jyly aıaqtalady. Sonymen qatar Almaty qalasynan Úlken Almaty aınalma avtomobıl jolyna deıin jalpy uzyndyǵy 70 shaqyrym bolatyn 6 shyǵys jolyn salý jáne qaıta jańartý qolǵa alyndy. Bul jumystar da 2024 jyly támamdalmaq.

Dese de, jergilikti joldarǵa qatysty kóptegen shaǵym bar. Muny Elbasy Nursultan Nazarbaev ta eskertken bolatyn. Atap aıtqanda, Qazaqstannyń Tuńǵysh Prezıdenti bazalyq joldardy, ıaǵnı oblysishilik jáne aýdandyq joldardy umytpaý kerektigin eske salǵan-dy. Qazirgi tańda oblystyq jáne aýdandyq mańyzy bar avtomobıl joldarynyń 75 paıyzy normatıvtik talaptarǵa saı. 2025 jylǵa deıin onyń úlesin 95 paıyzǵa jetkizý kózdelgen. Bıyl jergilikti jeliniń 3,4 myń shaqyrymyn qamtıtyn 337 joba iske asyrylýda.

Avtoban qurylysy toqtamaıdy

Elorda men óńirlerdi baılanystyratyn tórt jolaqty avtomagıstraldardyń qurylysy jalǵasa bermek. Búginde Kókshetaý, Pavlodar jáne Qaraǵandy baǵytyndaǵy jumystar aıaqtaldy. Qazir Qaraǵandydan Qapshaǵaıǵa deıingi ýchas­kede qurylys júrip jatyr.

Bıyl uzyndyǵy 363 shaqyrym bolatyn Qaraǵandy – Balqash ýchaskesindegi negizgi jumystardy aıaqtaý kózdelgen. О́kinishke qaraı, Balqash – Býrylbaıtal (288 shaqyrym) ýchaskesin qaıta jańartý barysynda koronavırýs pandemııasyna baılanysty «Azerınshaat», «SPIK Akkord», «Shanhaıkonstrakshen» sekil­di jekelegen sheteldik kompanııalar jumysyn jalǵastyra almady. Qazir olar­dyń ornyna basqa merdigerler jumys isteýde. Bul jobany Halyqaralyq qaıta qurý jáne damý banki qarjylandyrýda. Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev Qaraǵandy – Balqash – Almaty dálizin 2023 jyly tolyq aıaqtaýdy tapsyrdy. 

«Qaıta jańarǵannan keıin qozǵalys­tyń eseptik jyldamdyǵy shamamen 120 km/saǵatty quraıdy. Tıisinshe Nur-Sul­tannan Balqash kóline deıin 6-7 saǵat­ta jetýge bolady. Almatydan jetý úshin de dál osyndaı ýaqyt qajet. Búginde Túrkistan, Jambyl oblystarynan jáne kórshiles respýblıkalardan ortalyq baǵytyna qatynaıtyn kólikter májbúrli túrde Almaty arqyly 250 shaqyrym artyq júris jasap júr. Merki – Býrylbaıtal avtomobıl joly Ortalyq Azııa elderinen keletin tranzıtke oń áser etedi. Bıyl negizgi jumystardy aıaqtap, qozǵalysty jandandyrýdy josparlap otyrmyz», deıdi vıse-mınıstr.

Jyl sońyna deıin Ortalyq Azııa res­pýblıkalaryn Reseı Federasııasynyń Shyǵys Sibirimen, sondaı-aq Qazaqstan­nyń ońtústik jáne shyǵys óńirlerin baılanystyratyn halyqaralyq tranzıttik dáliz – Taldyqorǵan – О́skemen (768 shaqyrym) ýchaskesiniń qaıta jańartý jumystary aıaqtalmaq. Sonymen qatar Úsharal – Dostyq (180 shaqyrym) avtojoly qaıta jańartylýda. Bıyl qozǵalys jandanyp, kelesi jyly jumystar tolyq aıaqtalady dep kútilýde. Atalǵan avtojoldar Alakóldegi týrıstik klasterdi damytýda úlken mańyzǵa ıe.

«Aqtóbe – Atyraý – Astrahan baǵyty qaıta jańartý jumystaryna deıin nashar kúıde bolǵan edi. Sondyqtan Aqtóbe men Atyraý, Aqtaý qalalary arasyndaǵy kólik qatynasy májbúrli túrde Oral shahary arqyly júzege asyryldy. Artyq júris 500 shaqyrymdy qurady. Qazir qurylys jumystary avtojoldyń barlyq ýchaskesinde júrip jatyr. Bıyl Qandyaǵash – Maqat (327 shaqyrym) ýchaskesin aıaqtap, dálizdiń qoz­ǵa­lysyn qamtamasyz etemiz. Keıin 2022-2023 jyldary tolyqtaı paı­dalanýǵa beriledi», deıdi Indýstrııa jáne ınf­ra­qurylymdyq damý vıse-mınıstri.

Almaty qalasyndaǵy «Altyn Orda» bazary aýdanyndaǵy avtojol ýchaskesi qazan aıynyń sońynda ashylmaq. Búgin­de negizgi jumystar aıaqtalǵan. Atal­ǵan ýchaskede tranzıttik kóliktiń ótýi úshin estakadanyń qurylysy jedel júr­gizilýde. Bul avtojoldyń atalǵan ýchas­ke­sindegi qozǵalystyń qaýipsizdigin aıtar­lyqtaı jaqsartady.

Aqyly jol hám aqyldy júıe

Al endi osy joldardyń qurylysyna qansha qarjy jumsalady? «О́zge elder­men salystyrǵanda Qazaqstandaǵy avto­jol qurylysynyń quny joǵary» de­gen pikir aragidik aıtylyp júr. Vıse-mı­nıstr Berik Kamalıev munymen kelis­peı­di. Aıtýynsha, álemde 1 shaqyrym jol úshin ortasha eseppen 5-15 mln dollar jum­­sa­lady. Al Qazaqstanda bul kórset­kish 1 mln dollarǵa teń. Iаǵnı birneshe ese arzan.

Osy oraıda, Qazaqstannyń aqyly joldar júıesin qarqyndy túrde engizip jatqanyn atap ótken jón. Biraq buǵan qatysty da jolaýshylar tarapynan shaǵym baryn jaqsy bilemiz. Ásirese, aýyr júk kólikteriniń júrgizýshileri tarapynan narazylyq oqıǵalary oryn aldy. Negizinen shaǵymdar júk kólikterine arnalǵan tarıftiń joǵarylyǵyna baılanysty.

«Aqyly jolmen júrý tarıfteri 2013 jyly alǵashqy aqyly ýchaske engizilgen kezdegi deńgeıde saqtalyp qalǵanyn atap ótken jón. Jeńil avtokólikter 1 shaqyrymǵa 1 teńge tóleıdi. Al júk kólikteri úshin júk kóterimdiligine baılanysty 1 shaqyrymǵa 5-25 teńge belgilengen. Salystyrar bolsaq, irgeles jatqan Reseıde jeńil avtokólikter 1 shaqyrymǵa 7 teńge, júk kólikteri 7-55 teńge tóleıdi. Eýropa elderindegi tarıf tipti joǵary. Bizdiń elmen salystyrǵanda, júk kólikteriniń tarıfi 5 ese, jeńil avtokólikterdiń tólemi 20 ese joǵary», deıdi vıse-mınıstr.

Bul rette osy jyldyń sońyna deıin birinshi sanattaǵy 1,8 myń shaqyrym ýchaskege aqyly júıeni kezeń-kezeńimen engizý josparlanǵan. Qazir daıyndyq jumystary júrgizilýde. Al tarıf 2013 jyly bekitilgen deńgeıde saqtalmaq. Budan túsken qarjy júıeniń shyǵyndaryn jabýǵa, respýblıkalyq bıýdjetke túsetin júktemeni azaıtýǵa múmkindik beredi. Aqyly jolmen júrgisi kelmeıtinderge balamaly baǵyttar usynylǵanyn atap ótken jón. 2025 jylǵa deıin aqyly júıeni respýblıkalyq avtomobıl joldarynyń 11 myń shaqyrymyna engizý kózdelgen.

«QazAvtoJol» ulttyq kompanııa­sy» AQ basqarma tóraǵasy Asqar Murat­ulynyń aıtýynsha, «Nurly jol» baǵdarlamasy aıasynda osy jyldyń naý­ryz aıynyń sońynda 5,8 myń shaqyrym avtojolǵa tólem alý júıesiniń 94 arkasy ornatylǵan. Sáýir-mamyr aılarynda tólemaqy alý júıesi testilik rejimde paıdalanýǵa berildi. Maýsym aıynda birjola engizý josparlanǵan edi. Alaıda tasymaldaýshylar tarapynan týynda­ǵan narazylyqtarǵa baılanysty aqy­ly júıeni engizý kúzge aýystyryldy. Bul rette tasymaldaýshylar joldardyń sapasyn jaqsartýdy, tarıfterdi tómendetýdi talap etken.

«Birinshi sanattaǵy joldardyń tarıfi 1 shaqyrym úshin 5-25 teńge mól­sherinde ózgerissiz qalady. Al ekinshi jáne úshinshi sanattaǵy joldar boıyn­sha tólem jaılylyq deńgeıine baılanys­ty tómendetý koeffısıentin qoldana otyryp, júk kólikterinen ǵana alynady. Qazaqstannyń jol ǵylymı-zertteý ınstıtýty ekinshi jáne úshinshi sanattar úshin tarıfti anyqtaýdyń tıisti ádistemesin ázirledi. Qazirgi tańda ádis­teme qoǵamdyq uıymdar men «Atameken» ulttyq kásipkerler palatasynyń qa­raýynda», deıdi Asqar Muratuly.

Joǵaryda atap ótkenimizdeı, bıyl 5,8 myń shaqyrym jol kezeń-kezeńimen aqyly júıege qosylady. Tarqata aıtsaq, birinshi kezeńde 1 qazannan qarashaǵa deıin birinshi sanattaǵy 1,8 myń shaqyrym jolǵa jańa júıe engiziledi. Sondaı-aq 7 ýchaske qosylýǵa daıyn tur. Bular – Nur-Sultan – Pavlodar, Shymkent – О́zbekstan shekarasy, Shymkent – Qyzylorda, Shymkent – Taraz, Taraz – Qaınar, Qapshaǵaı – Taldyqorǵan, Nur-Sultan – Kókshetaý – Petropavl. Ekinshi kezeńde jyl sońyna deıin ekinshi jáne úshinshi sanattaǵy 4 myń shaqyrymdyq jol daıyn bolady dep kútilýde.

Halyq tarapynan jıi synǵa ushyraı­tyn salanyń biri – jol boıyndaǵy servıs. Memleket basshysynyń tapsyrmasyna sáıkes 2025 jylǵa deıin barlyq joldardy Ulttyq standart talaptaryna saı keletin jol boıyndaǵy qyzmet kórsetý nysandarymen qamtamasyz etý mindeti júktelgen.

Jol aktıvteri ulttyq sapa orta­lyǵynyń bas dırektory Zamır Saǵynov­tyń aıtýynsha, ortalyq jol quryly­synda paıdalanatyn materıal­dar­dyń sapasyn tekserý men saraptaý baǵytyndaǵy jumys kólemin jyldan-jylǵa ulǵaıtyp keledi. Bıyl osy baǵyttaǵy jumys­tar res­­pýb­­lıkalyq joldyń 100 paıyzyn, jer­gilikti joldardyń 88 paıyzyn qamtyǵan.

«Jóndeý jumystarynyń sapasyzdy­ǵyna kóptegen faktor áser etýde. Sonyń negizgisi – tehnıkalyq qadaǵalaý qyzmeti­niń salǵyrttyǵy.  Osy jyldyń 8 aıynyń qorytyndysy boıynsha Memlekettik sáýlet-qurylys baqylaý basqarmasyna tehnıkalyq qadaǵalaý qyzmetine qatysty 59 hat joldandy. 12 tehnıkalyq qadaǵalaý attestatynyń qoldanysy toqtatylyp, 12,2 mln teńgege aıyppul salyndy», deıdi Zamır Saǵynov.

Túıindeı kele aıtarymyz, jyl ótken saıyn jol qurylysy da, jol sapasy da jaqsaryp keledi. Degenmen, kemshilikter áli de bar. Jetildiretin tustar da jeterlik. Munyń bári kezeń-kezeńimen rettele bereri daýsyz.

Sońǵy jańalyqtar

Bapker: Konor jekpe-jekti saǵynyp júr

Jekpe-jek • Búgin, 15:53

Aqyly joldarda qandaı jeńildikter bar?

Aımaqtar • Búgin, 15:22

Jańa salmaq jańa múmkindik pe?

Boks • Búgin, 12:07

О́skemen men Semeı arasynda jol jabyldy

Aımaqtar • Búgin, 10:57

Táýelsizdiktiń 30 jyldyǵy Londonda toılandy

Táýelsizdiktiń 30 jyldyǵy • Búgin, 10:52

Almatyda jylý júıesi jaryldy

Aımaqtar • Búgin, 10:32

Parıjde Abaı bıýsti ashyldy

Rýhanııat • Búgin, 10:28

Uqsas jańalyqtar