Koronavırýs • 23 Qyrkúıek, 2021

COVID-19 qandaı aýrýlardy qozdyrady?

483 ret kórsetildi

Indetpen arpalysyp ómir súrgeli de eki jylǵa jýyqtap qa­lyp­ty. Osy ýaqyt ishinde qanshama adam aýrýdan jazylyp shyq­ty de­gen­men, onyń saldarymen kúresýge kóp kúsh jumsaýǵa týra ke­lýde.

Nur-Sultan qalasy Uni­ver­si­tical Medical Center kor­­po­ra­tıv­tik qorynyń respýb­lı­­­ka­lyq dıag­nostıkalyq ortaly­ǵyn­daǵy mamandar SARS-CoV-2 vırý­synyń adam aǵzasynyń qaı tu­syn­da osaldyq bar ekenin jazbaı tabatynyn aıtady. Bireýdiń jú­re­gi álsiz bolsa, bireýdiń júı­ke júıesi osal, al taǵy bireý­diń tynys alý, zár shyǵarý, asqa­zan-ishek qurylysy, sýsamy­ry, qalqansha bezi vırýsqa qarsy tura almaıdy. Qysqasy ne kerek, bul vırýs uıyqtap jatqan nebir dertterdi, onkoaýrýlardy, tipti pálenbaı jyl bar-joǵy bel­gi­siz bolyp kelgen álde­bir gene­tı­ka­lyq aqaýdy oıatyp, adam­nyń aıaǵyn áltek-táltek bastyryp ji­­beredi­.

Pasıent jazylyp shyqqannan ke­ıin onyń aǵzasyna korona­vı­rýstyń tıgizetin áserimen kú­res­p­­e­se bolmaıdy. Adam­dar­dyń mán bermeı, keıin ózdi­ginen qalpyna keler degen úmitteri aqtalmaı qalýy ábden múmkin. Sondyqtan der kezinde dárigerge qaralyp, aýrý meńdep, tereńdep ketpeýiniń al­dyn alǵan abzal. Qosh, sonymen dárigerlerge kezek bereıik.

Nevrologııa bóliminiń meńge­rý­shisi Gúljan Jolamanova ǵa­lym­­dar zertteýler arqyly vırýs juǵýynyń áserinen bolǵan as­qynýlarmen qatar, onyń psı­ho-emosııalyq júginen tys, ortalyq nerv júıesine zardaby bar ekenin anyqtaǵanyn aıtty.

– Adamdardyń júıke júıesi 10 jyl shamasynda qartaıyp, ko­gnıtıvti fýnksııalary tómen­dep, este saqtaý qabiletine aıtar­lyq­taı nuqsan keledi, dál osy mez­gilde dárigerge qaralýdyń ma­ńy­zy óte zor. Adam eger bu­ryn­­ǵydaı emes, jadynyń tozyp bara jatqanyn baıqasa, uıalmaı ózi nemese jaqyndary ol adamdy dárigerge alyp kelgeni jón. Keıde ol basta kıstanyń bolýy­nan, álde bir isiktiń áserinen oryn alýy múmkin. Zertteı kele ta­bı­ǵatyn taný arqyly manıpý­lıasııa jasalady. Máselen, isikti, kıstany alyp tastaǵan soń, qa­jet­ti terapııadan soń este saq­taý qabileti qalpyna keledi. О́tkende ǵylym kandıdaty, salıqaly kisi kelip jadynyń tozýyna sha­ǵym aıtty. Áńgimelesý barysyn­da ǵylymı turǵyda oılaı alatyn qabiletti adamnyń jańa ǵana aıtylǵan keıbir jaıtty qaı­typ esine túsire almaýyn, qara­pa­ıym saǵattyń sýretin sala alma­ǵa­­nyn kórdik. Al mundaı aýrý belgileri baıqalǵanda, onyń 1 jáne 2-kezeńderin emdep jazýǵa bolady. 3-kezeńde kelse jazylýy qıyn, pasıent bireýdiń qo­lyna qarap qalady. Tamaq ishýi, kıinýi, júrip-turýy men ózge de ómirlik qajettiligin óteý­di óz­diginen atqara almaıdy. Ere­­sek adam bir jasqa deıingi ná­­resteniń kúıin keshedi. Bul, árıne, óte qıyn jaǵdaı ǵoı. So­ny­men qatar postkovıdke tán taǵy bir sıpat – adamdardyń bo­ıyn qorqynysh bıleý, uıyqtaı almaýy. Bulardyń barlyǵy izsiz ótpeıdi. Sondyqtan osy kezeń­der­de psıhologter men massaj jasaýshylardyń jumystary da kóbeıdi. Tipti SARS-CoV-2 me­dı­­sınada aty bar bolǵanymen kún­delikti dárigerlik praktıkada kezdese bermeıtin aýrýlardy sý betine qalqytqandaı alyp shyq­ty. Atyn estigenimiz bolmasa, ómi­ri emdep kórmegen aýrý shyq­qan­da emin qaıtemiz dep ádebıet iz­des­tirýge májbúrledi, – deıdi Gúljan Múslımanbekqyzy.

Dáriger vırýstyń neırondar qyzmetine, neırotrans­mıtter metabolızmine keri áser etýmen qa­tar, nerv júıesindegi qa­by­­ný­dan, ıshemııadan tromby­lar tú­zi­lip, adam aǵzasy zardap she­ge­tinin aıta kele, pa­sıent­ter­diń 10 kúnnen artyq ózin ózi oqshaýlaýda bolýynyń seratonın, dofamın, adrenalın tárizdi mańyzdy neıromedıatorlardyń bólinýine kedergi jasaıtynyn da aıtty. Onyń aıtýynsha, byl­tyr birneshe aıǵa sozylǵan lok­daýn­nyń salqynyn búginde jas­óspirimderge deıin tartyp ja­tyr. Úıde kompıýter men gad­jet­­terge úńilgen qımylsyz oty­rys­tar osteohandroz aýrýyn kó­beı­tip jibergen. Bul rette ma­man kóbirek jaıaý júrip, sportpen aınalyspasaq, endi 5-6 jylda býyndary siresken, omyrtqalary ıilmeıtinderdiń tutas áskeri qa­lyp­tasatynyn aıtady.

Medısına ǵylymynyń doktory, endokrınolog Aıgúl Dýr­ma­nova sýsamyr dertine shal­dyq­qan adamdardyń COVID-19 juqtyrýy ózgelerge qaraǵanda on ese kóbirek ekenine toqtaldy. Qannyń quramynda qanttyń joǵary bolýy vırýstyń ókpe epıtelııine jyldamyraq ótýine jol ashady. Munymen qosa uıqy bezi aralshyqtarynyń beta-jasýshalarynyń túzilýi buzy­lyp, ınsýlın bólinýine nuq­san keledi. Sóıtip sýsamyr (qant­ dıabeti) ekinshi for­ma­­syndaǵy buryn tabletkamen em­delip júrgen pasıentti ın­sý­lın qabyldaıtyn kúıge ótki­zip jiberedi. Sonymen qatar SARS-CoV-2 buryn mundaı aýrý­men aýyrmaǵandardy, endo­krı­nologtyń esebinde eshqa­shan turmaǵan jandardyń ózin sýsamyrǵa alyp kelip jatyr. Sondyqtan koronavırýs juq­ty­ryp, aýyryp, jazylyp shyq­qan adamdar jarty jyl kóle­min­de qan quramyndaǵy glıýkoza mólsherin aı saıyn ólshetip turýy qajet. О́ıtkeni pasıent aǵzasynda kómirsýlar almasýy buzylýy ábden múmkin jaıt. Al bul qant dıabetiniń aldy bolýy ǵajap emes.

– Buryndary jedel tıreoıdıt atty qalqansha beziniń aýrýy sırek kezdesetin edi. Bul kóktem men kúzde ınfeksııalyq vı­rýsty aýrýlar qozatyn kezde ǵana baıqalyp qalatyn. Qazir bul aýrý maýsym tańdamaı jıi­­lep ketti. Pasıenttiń dene qyz­ýy kóterilip, tamaǵynyń tu­sy aýyryp, tersheńdik beleń alyp, júrek soǵýy jıileıdi. Kóbine muny tájirıbesi az jas dárigerler tıreotoksıkozben shatastyryp alady. Biraq bul SARS-CoV-2 týdyrǵan jedel tıreoıdıt, al ony anyqtaý úshin endokrınolog mamanǵa júginý kerek. Áıtpese onyń saldary gıpotıreozǵa alyp kelýi múmkin. Bul kezde adamnyń denesi qurǵap, shashy túsip, isinip, úlken dáretke barýy qıyndap, depressııaǵa ushyrap, sál nársege ashýlanyp, minezi de buzylady. Eger osy belgiler baıqalsa, kidirmeı endo­krı­nologqa júginý kerek, – deıdi Aıgúl Qalybaıqyzy.

Medısına ǵylymynyń kan­dı­daty, revmatolog Aıda Tabe­no­va COVID-19 aýyr nemese jeńil ótkenine qaramastan onyń saldarynan aýtoımmýndy aýrý­lar qatary kóbeıip ketkenin atap ótti. Al burynnan mundaı aýrý­lary bar pasıentter úshin SARS-CoV-2 juqtyrýdyń qaýpi ózgelerge qaraǵanda aýyryraq júredi. Onyń ústine revmatologta esepte turatyn pasıentterdiń aýtoım­mýndy aýrýynan ózge qo­symsha arterııaly gıpertonııa, júrek aýrýlary, sýsamyr, bronh aýrýlary, demikpe, taǵy sol sııaqty dıagnozdary bolýy zań­dy dúnıe. Osy aýrýdyń qaı-qaı­sysynyń da jeke bolýy­nyń ózi aǵzaǵa úlken júk artady, al bizdiń pasıentimizge COVID-19 juqqanda jaǵdaıdyń qan­­sha­lyq­ty aýyr bolatynyn osy­­dan-aq ózińiz baǵamdaı beri­ńiz.

– Buryn revmatolog maman­nyń kim ekenin bilmeseńiz, myna vırýs sizdi onyń turaqty pa­sıen­ti­ne aınaldyrýy da múmkin. Eger býyndaryńyz aýyryp, deneńizde áldebir bórtkender shyqsa, qyzý uzaq ýaqyt kó­te­ri­lip, álsizdik bolatyn bolsa, jedel ýchaskelik terapevtke ba­ryńyz. Skrınıngten qashpaı, ýaqtyly ótýdiń mańyzy zor. Sonda ǵana júıeli aýtoım­mýn­dy aýrýdyń aldy alynady. Aýrý belgileri jazylyp shyq­qan soń birden baıqalmaı, arada birneshe aı ótken soń bilinýi múmkin. Son­dyqtan abaılaý kerek, osyny oqyrmandarǵa jet­kiz­se­ńiz, – dedi Aıda Aıtbaıqyzy.

Dárigerlermen sóılesip, áń­gi­me­­mizdi túıindep jatqanda Gúljan Múslımanbekqyzy jaq­sy bir jańalyǵy bar ekenin qosa ketti.

– Joǵaryda aıtylǵan jady eskir­gen jandarǵa kómektesetin «Transkaranıaldy magnıtty stımýlıator» atty apparatty jýyr­da qondyramyz. Bul mıdyń qyz­metin óte jaqsartyp, bizge qa­jet­ti mı bóligine toq jiberý arqyly aqaýy bar jerdi oıatyp, qyzmetin qalpyna keltiredi. Sondyqtan adamdardyń ómir súrý sapasyn arttyramyz. Bul – shynynda úlken qýanysh. Jaqyndarynyń ishinde este saqtaý qabileti tó­men­degen adamy bar otbasylar muny óte jaqsy túsinedi. О́ıt­ke­ni ondaı adamdy baǵý ońaıǵa túspeıdi. Al apparat aýrýy as­qyn­ǵan úshinshi dárejedegi emes, aldyńǵy eki kezeńdegi pasıent úshin taptyrmaıtyn kómek bol­maq, – deıdi Nevrologııa bóli­mi­niń meńgerýshisi.

 

Sońǵy jańalyqtar

Aqtaýda 109 jedel jelisi iske qosyldy

Aımaqtar • Búgin, 09:51

Vaksına saldyrǵandar sany artty

Koronavırýs • Búgin, 09:18

Qazaqstanda 158 adam koronavırýs juqtyrdy

Koronavırýs • Búgin, 09:03

«Aqtóbe» kósh bastady

Fýtbol • Búgin, 08:42

Vaýt van Art birinshi orynda keledi

Sport • Búgin, 08:39

Tórtinshi aınalymǵa shyqty

Tennıs • Búgin, 08:38

Jastar jasyndaı jarqyldady

Sport • Búgin, 08:35

Til máselesi talqylandy

Qazaqstan • Búgin, 08:33

Dıplomatııalyq qyzmettiń 30 belesi

Qazaqstan • Búgin, 08:13

Indet qaıta órshidi

Álem • Keshe

О́ńirde damý úrdisi bar

Aımaqtar • Keshe

Tańdaıdyń tarlany

Tarıh • Keshe

Joǵalǵan soldat

Tarıh • Keshe

Uqsas jańalyqtar