Nur-Sultan qalasy Universitical Medical Center korporatıvtik qorynyń respýblıkalyq dıagnostıkalyq ortalyǵyndaǵy mamandar SARS-CoV-2 vırýsynyń adam aǵzasynyń qaı tusynda osaldyq bar ekenin jazbaı tabatynyn aıtady. Bireýdiń júregi álsiz bolsa, bireýdiń júıke júıesi osal, al taǵy bireýdiń tynys alý, zár shyǵarý, asqazan-ishek qurylysy, sýsamyry, qalqansha bezi vırýsqa qarsy tura almaıdy. Qysqasy ne kerek, bul vırýs uıyqtap jatqan nebir dertterdi, onkoaýrýlardy, tipti pálenbaı jyl bar-joǵy belgisiz bolyp kelgen áldebir genetıkalyq aqaýdy oıatyp, adamnyń aıaǵyn áltek-táltek bastyryp jiberedi.
Pasıent jazylyp shyqqannan keıin onyń aǵzasyna koronavırýstyń tıgizetin áserimen kúrespese bolmaıdy. Adamdardyń mán bermeı, keıin ózdiginen qalpyna keler degen úmitteri aqtalmaı qalýy ábden múmkin. Sondyqtan der kezinde dárigerge qaralyp, aýrý meńdep, tereńdep ketpeýiniń aldyn alǵan abzal. Qosh, sonymen dárigerlerge kezek bereıik.
Nevrologııa bóliminiń meńgerýshisi Gúljan Jolamanova ǵalymdar zertteýler arqyly vırýs juǵýynyń áserinen bolǵan asqynýlarmen qatar, onyń psıho-emosııalyq júginen tys, ortalyq nerv júıesine zardaby bar ekenin anyqtaǵanyn aıtty.
– Adamdardyń júıke júıesi 10 jyl shamasynda qartaıyp, kognıtıvti fýnksııalary tómendep, este saqtaý qabiletine aıtarlyqtaı nuqsan keledi, dál osy mezgilde dárigerge qaralýdyń mańyzy óte zor. Adam eger burynǵydaı emes, jadynyń tozyp bara jatqanyn baıqasa, uıalmaı ózi nemese jaqyndary ol adamdy dárigerge alyp kelgeni jón. Keıde ol basta kıstanyń bolýynan, álde bir isiktiń áserinen oryn alýy múmkin. Zertteı kele tabıǵatyn taný arqyly manıpýlıasııa jasalady. Máselen, isikti, kıstany alyp tastaǵan soń, qajetti terapııadan soń este saqtaý qabileti qalpyna keledi. О́tkende ǵylym kandıdaty, salıqaly kisi kelip jadynyń tozýyna shaǵym aıtty. Áńgimelesý barysynda ǵylymı turǵyda oılaı alatyn qabiletti adamnyń jańa ǵana aıtylǵan keıbir jaıtty qaıtyp esine túsire almaýyn, qarapaıym saǵattyń sýretin sala almaǵanyn kórdik. Al mundaı aýrý belgileri baıqalǵanda, onyń 1 jáne 2-kezeńderin emdep jazýǵa bolady. 3-kezeńde kelse jazylýy qıyn, pasıent bireýdiń qolyna qarap qalady. Tamaq ishýi, kıinýi, júrip-turýy men ózge de ómirlik qajettiligin óteýdi ózdiginen atqara almaıdy. Eresek adam bir jasqa deıingi náresteniń kúıin keshedi. Bul, árıne, óte qıyn jaǵdaı ǵoı. Sonymen qatar postkovıdke tán taǵy bir sıpat – adamdardyń boıyn qorqynysh bıleý, uıyqtaı almaýy. Bulardyń barlyǵy izsiz ótpeıdi. Sondyqtan osy kezeńderde psıhologter men massaj jasaýshylardyń jumystary da kóbeıdi. Tipti SARS-CoV-2 medısınada aty bar bolǵanymen kúndelikti dárigerlik praktıkada kezdese bermeıtin aýrýlardy sý betine qalqytqandaı alyp shyqty. Atyn estigenimiz bolmasa, ómiri emdep kórmegen aýrý shyqqanda emin qaıtemiz dep ádebıet izdestirýge májbúrledi, – deıdi Gúljan Múslımanbekqyzy.
Dáriger vırýstyń neırondar qyzmetine, neırotransmıtter metabolızmine keri áser etýmen qatar, nerv júıesindegi qabynýdan, ıshemııadan trombylar túzilip, adam aǵzasy zardap shegetinin aıta kele, pasıentterdiń 10 kúnnen artyq ózin ózi oqshaýlaýda bolýynyń seratonın, dofamın, adrenalın tárizdi mańyzdy neıromedıatorlardyń bólinýine kedergi jasaıtynyn da aıtty. Onyń aıtýynsha, byltyr birneshe aıǵa sozylǵan lokdaýnnyń salqynyn búginde jasóspirimderge deıin tartyp jatyr. Úıde kompıýter men gadjetterge úńilgen qımylsyz otyrystar osteohandroz aýrýyn kóbeıtip jibergen. Bul rette maman kóbirek jaıaý júrip, sportpen aınalyspasaq, endi 5-6 jylda býyndary siresken, omyrtqalary ıilmeıtinderdiń tutas áskeri qalyptasatynyn aıtady.
Medısına ǵylymynyń doktory, endokrınolog Aıgúl Dýrmanova sýsamyr dertine shaldyqqan adamdardyń COVID-19 juqtyrýy ózgelerge qaraǵanda on ese kóbirek ekenine toqtaldy. Qannyń quramynda qanttyń joǵary bolýy vırýstyń ókpe epıtelııine jyldamyraq ótýine jol ashady. Munymen qosa uıqy bezi aralshyqtarynyń beta-jasýshalarynyń túzilýi buzylyp, ınsýlın bólinýine nuqsan keledi. Sóıtip sýsamyr (qant dıabeti) ekinshi formasyndaǵy buryn tabletkamen emdelip júrgen pasıentti ınsýlın qabyldaıtyn kúıge ótkizip jiberedi. Sonymen qatar SARS-CoV-2 buryn mundaı aýrýmen aýyrmaǵandardy, endokrınologtyń esebinde eshqashan turmaǵan jandardyń ózin sýsamyrǵa alyp kelip jatyr. Sondyqtan koronavırýs juqtyryp, aýyryp, jazylyp shyqqan adamdar jarty jyl kóleminde qan quramyndaǵy glıýkoza mólsherin aı saıyn ólshetip turýy qajet. О́ıtkeni pasıent aǵzasynda kómirsýlar almasýy buzylýy ábden múmkin jaıt. Al bul qant dıabetiniń aldy bolýy ǵajap emes.
– Buryndary jedel tıreoıdıt atty qalqansha beziniń aýrýy sırek kezdesetin edi. Bul kóktem men kúzde ınfeksııalyq vırýsty aýrýlar qozatyn kezde ǵana baıqalyp qalatyn. Qazir bul aýrý maýsym tańdamaı jıilep ketti. Pasıenttiń dene qyzýy kóterilip, tamaǵynyń tusy aýyryp, tersheńdik beleń alyp, júrek soǵýy jıileıdi. Kóbine muny tájirıbesi az jas dárigerler tıreotoksıkozben shatastyryp alady. Biraq bul SARS-CoV-2 týdyrǵan jedel tıreoıdıt, al ony anyqtaý úshin endokrınolog mamanǵa júginý kerek. Áıtpese onyń saldary gıpotıreozǵa alyp kelýi múmkin. Bul kezde adamnyń denesi qurǵap, shashy túsip, isinip, úlken dáretke barýy qıyndap, depressııaǵa ushyrap, sál nársege ashýlanyp, minezi de buzylady. Eger osy belgiler baıqalsa, kidirmeı endokrınologqa júginý kerek, – deıdi Aıgúl Qalybaıqyzy.
Medısına ǵylymynyń kandıdaty, revmatolog Aıda Tabenova COVID-19 aýyr nemese jeńil ótkenine qaramastan onyń saldarynan aýtoımmýndy aýrýlar qatary kóbeıip ketkenin atap ótti. Al burynnan mundaı aýrýlary bar pasıentter úshin SARS-CoV-2 juqtyrýdyń qaýpi ózgelerge qaraǵanda aýyryraq júredi. Onyń ústine revmatologta esepte turatyn pasıentterdiń aýtoımmýndy aýrýynan ózge qosymsha arterııaly gıpertonııa, júrek aýrýlary, sýsamyr, bronh aýrýlary, demikpe, taǵy sol sııaqty dıagnozdary bolýy zańdy dúnıe. Osy aýrýdyń qaı-qaısysynyń da jeke bolýynyń ózi aǵzaǵa úlken júk artady, al bizdiń pasıentimizge COVID-19 juqqanda jaǵdaıdyń qanshalyqty aýyr bolatynyn osydan-aq ózińiz baǵamdaı berińiz.
– Buryn revmatolog mamannyń kim ekenin bilmeseńiz, myna vırýs sizdi onyń turaqty pasıentine aınaldyrýy da múmkin. Eger býyndaryńyz aýyryp, deneńizde áldebir bórtkender shyqsa, qyzý uzaq ýaqyt kóterilip, álsizdik bolatyn bolsa, jedel ýchaskelik terapevtke baryńyz. Skrınıngten qashpaı, ýaqtyly ótýdiń mańyzy zor. Sonda ǵana júıeli aýtoımmýndy aýrýdyń aldy alynady. Aýrý belgileri jazylyp shyqqan soń birden baıqalmaı, arada birneshe aı ótken soń bilinýi múmkin. Sondyqtan abaılaý kerek, osyny oqyrmandarǵa jetkizseńiz, – dedi Aıda Aıtbaıqyzy.
Dárigerlermen sóılesip, áńgimemizdi túıindep jatqanda Gúljan Múslımanbekqyzy jaqsy bir jańalyǵy bar ekenin qosa ketti.
– Joǵaryda aıtylǵan jady eskirgen jandarǵa kómektesetin «Transkaranıaldy magnıtty stımýlıator» atty apparatty jýyrda qondyramyz. Bul mıdyń qyzmetin óte jaqsartyp, bizge qajetti mı bóligine toq jiberý arqyly aqaýy bar jerdi oıatyp, qyzmetin qalpyna keltiredi. Sondyqtan adamdardyń ómir súrý sapasyn arttyramyz. Bul – shynynda úlken qýanysh. Jaqyndarynyń ishinde este saqtaý qabileti tómendegen adamy bar otbasylar muny óte jaqsy túsinedi. О́ıtkeni ondaı adamdy baǵý ońaıǵa túspeıdi. Al apparat aýrýy asqynǵan úshinshi dárejedegi emes, aldyńǵy eki kezeńdegi pasıent úshin taptyrmaıtyn kómek bolmaq, – deıdi Nevrologııa bóliminiń meńgerýshisi.
