Nur-Sultan qalasy ákimdiginiń habarlaýynsha, Kishi Taldykóldiń sýly-batpaqty jeri zııandy zattardan tazartylyp, sýy saqtalatyn bolady. Qazirgi ýaqytta ekologtar nysannyń sýy óte las, mańaıy serýendeýge arnalmaǵan dep pikir bildirip otyr. Munda qoqystyń jınalýy, osyǵan deıingi qaldyqtardyń shirip ketýi nátıjesinde mańaıynan jaǵymsyz ıis shyǵyp, jándikterdiń (masa, kene) oshaǵyna aınaldy. Tıisinshe jaqyn mańda turatyn turǵyndarǵa yńǵaısyzdyq týdyrady.
Kishi Taldykóldiń saqtalatyn aýmaǵy keminde 20 gektar bolmaq. Osylaısha, sý túbin tereńdetý jumystary laı jáne basqa da zııandy shógindilerden tazartýǵa, ortasha tereńdikti arttyrýǵa, sý balansyn saqtaýǵa jáne t.b. múmkindik beredi.
«Kishi Taldykól sýy qurǵatylmaıdy, tıisinshe joıylmaıdy. Qaıta batpaqty tusyndaǵy zııandy qaldyqtar tazartylyp, aýmaǵy abattandyrylady, túbi tereńdetiledi. Osylaısha jurt serýendeıtin tartymdy oryndardyń birine aınalady. Bul aýdanda turǵyn úı, áleýmettik nysandar salynady: mektep, aýrýhana, balabaqsha jáne t.b. Sebebi elorda qalany damytýdyń Bas josparyna sáıkes damyp keledi. Taǵy da qaıtalap aıtaıyn, Kishi Taldykól joıylmaıdy», dep naqtylady qalanyń Sáýlet, qala qurylysy jáne jer qatynastary basqarmasynyń basshysy Nurlan Uranhaev. BUU standartyna sáıkes qala aýmaǵynda lastanǵan sý aıdyny bolmaýy kerek. Bul adam densaýlyǵyna zııan.
Qala ishinde las sý aıdyny bolmaýy kerek
Kishi Taldykól sýynyń hımııalyq quramyn zertteý úshin shógindilerge synama júrgizildi. Nátıjesinde, adam densaýlyǵyna keri áser etýi múmkin kóptegen hımııalyq zat bar ekeni anyqtaldy. Qurǵaq qaldyq 6,3 ese, temir mólsheri 6,2 ese, hlorıdter quramy 9,5 ese, sýlfattar 12 ese, ammıak 5 ese artyq. Sonymen qatar Syǵanaq kóshesi mańyndaǵy ammıaktyń mólsheri 2,5 mg qurady, bul ShRK-dan (shekti ruqsat etilgen konsentrasııa) 1,5 ese asady. Sondaı-aq zertteý nátıjesi boıynsha sý sapasy sharýashylyq, aýyz sý, balyq sharýashylyǵy jáne rekreasııalyq maqsatta paıdalanýǵa jol berilmeıdi.
«Kishi Taldykól alǵashqyda batpaq jer bolǵan. Onyń ústine Selınograd tusynda bul jerge káriz qaldyqtary tógilgen. О́tken ǵasyrdyń 90-jyldary jergilikti halyq Kishi Taldykóldiń sýynan balyq aýlap, ony jemeı, bazarǵa aparyp satqan. Sýynyń las ekenin bilip, balyǵyn jemegen. Qalanyń ishinde ıisi jaǵymsyz, bylǵanǵan kól bolmaýy kerek. Bul BUU-nyń ekostandartymen belgilengen», deıdi ekolog Baqytgúl Týramıeva.
Nur-Sultan qalasynyń ákimdigi qolǵa alyp otyrǵan sharýany ekolog mamandar qoldap otyr. Olardyń aıtýynsha, Kishi Taldykóldi dál osy kúıde qaldyrsa býlanyp, birer jylda sýy qurǵap qalady.
«Ekolog maman bolǵan soń onyń sýyn saqtap qana qoımaı jurtqa qolaıly oryn bolǵanyn qalaımyz. Kishi Taldykóldiń aıasy jyl ótken saıyn tarylyp, sýy taıazdanyp barady. Byltyr tereńdigi 70 sm bolǵan sý bıyl nebári 20 sm. Bir jylda sýynyń tereńdigi 50 sm-ge azaıdy. Sýy býlanyp, qurǵap barady. Nur-Sultan qalasynyń ákimdigi bul problemaǵa beı-jaı qaramaı, káriz qaldyǵy tógilgen las sýdy tazartyp, mańaıyn jurt serýendeıtin oryndardyń birine aınaldyrmaq. Bul ekologtar jumysynyń kishkentaı da bolsyn jemisi.
Kishi Taldykóldiń kórkem keıpi birer jylda joıylyp ketýi múmkin, onyń qaınar kózi, basqa ózen-kóldermen esh baılanysy joq. Osy qalpynda tura berse sanaýly jylda joıylyp ketýi yqtımal. Sýy qurǵaǵan soń onsyz da káriz qaldyqtary tógilgen oryn borsyp, qorshaǵan ortaǵa zııanyn tıgizedi. Eń aldymen Kishi Taldykóldiń mańaıyndaǵy turǵyndarǵa qaýip týdyrady. Balalar aýyryp, túrli ınfeksııalar taraýy múmkin», deıdi «Baıtaq bolashaq» ekologııalyq alıansynyń tóraǵasy Azamathan Ámirtaı.
Las sýda qoqıqaz ómir súre almaıdy...
О́z kezeginde Kishi Taldykól mańaıynda turatyn turǵyndar da sýdyń jaǵymsyz ıisine shaǵymdanyp otyr.
«Kishi Taldykólge balalarymdy ertip, qýana-qýana barar edim. Biraq mańaıy serýendeýge arnalmaǵan. Esil ózeniniń jaǵalaýy qandaı ádemi. Demalyp, jaǵasynda júrseń mıyń tynyǵyp qalady. Kishi Taldykóldiń de sondaı bolǵanyn qalar edim. О́kinishke qaraı, keı tustaryna jaqyndap barýdyń ózi muń. Iisi de jaǵymsyz. Byltyr áldeqaıda tereń, ádemirek kórinetin edi. Bıyl sýy tartylyp, reńi nasharlaǵany baıqalady. Shaǵalalar keı tusty júzýdiń ornyna keship júr. Osy qalpynda tura bermeı adam qoly tıse, qalanyń kórikti oryndarynyń biri aınalar edi», dedi qala turǵyny Qarlyǵash Jaqsybaeva.
Mamandardyń aıtýynsha, qustardyń sırek túri Kishi Taldykólde sýynyń lastyǵyna baılanysty uzaq ómir súre almaıdy.
«Kishi Taldykólge qoqıqaz qusy ushyp keldi degen aqparat jalǵan. Áleýmettik jelilerde jarııalanyp jatqan sýretterge mán berip qarasaq, balapan qustar ekenin baıqaýǵa bolady. Bul sózimdi janýarlar, qustar máselesimen aınalysatyn mamandar da dáleldeıdi. Sondyqtan qoqıqaz ózdiginen ushyp keledi degen aqylǵa qonymsyz. Balapandardy bireýler arnaıy ákelgen bolýy múmkin. Bul orynda qoqıqazdar uzaq ómir súre almaıdy. Oǵan basty sebep – Kishi Taldykól sýynyń óte las bolýy. Bul sý dál osy kúıde qoqıqazdarǵa arnalmaǵan», dedi ekolog Baqytgúl Týramıeva.
Kishi Taldykól men Taldykól (úlken) qosylmaıdy
Elordanyń Qorshaǵan ortany qorǵaý jáne tabıǵatty paıdalaný basqarmasy Kishi Taldykól men Taldykól (úlken) ózara qosylmaıtynyn habarlady.
«Taldykól kóli (úlken Taldykól) men Kishi Taldykól bir-birimen baılanyspaıdy jáne jer ústi aǵyny arqyly ózara qosylmaıdy, óıtkeni Taldykól kóliniń bógetteri oǵan kedergi keltiredi. Sol sııaqty jer asty sýlary arqyly da ózara qosylmaıdy. О́ıtkeni bul oryndaǵy topyraq quramy ózgeshe, sý ótkizý kórsetkishi tómendeý. Sol sebepti mańaıyna saıabaq salynady, sý tazartylyp, saqtalady, nátıjesinde jaǵymsyz ıisi joǵalady», dedi qalalyq Qorshaǵan ortany qorǵaý jáne tabıǵatty paıdalaný basqarmasynyń basshysy Álııa Qojabaeva.
Taldykóldiń ózinde (úlken Taldykól) ekologııalyq ınfraqurylymy bolady. Taldykól kóliniń janynda jalpy aýmaǵy 5 700 ga qoryq jáne orman-saıabaq aımaǵy bar elimizdegi alǵashqy tabıǵı park salynady. «Astana bas jospary» qyzmetkerleri Qazaqstannyń bıoalýantúrliligin saqtaý qaýymdastyǵymen birlesip, London sýly-batpaqty alqaptar ortalyǵy, Rainham Marshes tabıǵı parki, Shervýd ormany, Minsmere Reserve qoryǵy negizinde Ulybrıtanııadaǵy áriptesterimen birge tabıǵı parkterdi jobalaý men salýdyń halyqaralyq tájirıbesin zerttedi jáne qustar qoǵamynyń jetekshi mamandarymen kezdesýler ótkizdi. Qalalyq tabıǵı parkti qurýdyń jaratylystaný-ǵylymı negizdemesi – memlekettik ekologııalyq saraptamanyń oń qorytyndysy. Onyń aýmaǵynda baqylaý alańdary, bolashaq bıologter, ıhtıologter, ornıtologter, ekologter úshin bilim berý ortalyqtaryn salý josparlanýda. Bul tarıhı mańyzdy ornıtologııalyq aýmaq ekendigi beker emes. Maýsymdyq kóshi-qon kezinde kólderde jáne oǵan jaqyn jerlerde qustardyń 200-ge jýyq túrin kórýge bolady. Osylaısha, qala «Qyzyl kitapqa» engen janýarlar men qustardyń tabıǵı ortasyn saqtaýǵa múmkindik alady.
Aýqymdy kógaldandyrý jumysy júrip jatyr
Nur-Sultan qalasynda budan bólek, aýqymdy kógaldandyrý jumystary júrip jatyr.
«Elordamyzdy kógaldandyrý júrip jatyr. Qalada senbilikter men dástúrli kúzgi aǵash otyrǵyzý kezeńi bastaldy. Osy kúzde 500 myńǵa jýyq aǵash pen jasyl jelek, onyń ishinde elordanyń jasyl beldeýinde de otyrǵyzýdy josparlap otyrmyz. Memleket basshysy kógaldandyrýǵa erekshe kóńil bóledi, óıtkeni bul el men qalalardy damytýdyń ajyramas bóligi. Osy jyldyń ózinde elordada otyrǵyzylǵan aǵashtar men jasyl jelekterdiń jalpy sany 1 mln-nan asady», dedi Nur-Sultan qalasynyń ákimi Altaı Kólginov.
