Ekologııa • 23 Qyrkúıek, 2021

Kishi Taldykól elordanyń kórikti jerine aınalady

59 ret kórsetildi

Jýyrda elordanyń batys bóligindegi Kishi Taldykólge baılanysty qoǵam tarapynan týǵan alańdaýshylyqty jazǵan bolatynbyz. Osy máselege oraı redaksııamyzǵa habarlasqan elorda ákimdigi men mamandardyń pikirin taǵy bir márte nazarlaryńyzǵa usynamyz.

Nur-Sultan qalasy ákimdiginiń habarlaýynsha, Kishi Taldykóldiń sýly-batpaqty jeri zııandy zattardan tazarty­lyp, sýy saqtalatyn bolady. Qazirgi ýa­qyt­ta ekologtar nysannyń sýy óte las, mańa­ıy serýendeýge arnalmaǵan dep pikir bil­di­rip otyr. Munda qoqystyń jınalýy, osyǵan deıingi qaldyqtardyń shirip ketýi nátıjesinde mańaıynan jaǵymsyz ıis shyǵyp, jándikterdiń (masa, kene) oshaǵyna aınaldy. Tıisinshe jaqyn mańda turatyn turǵyndarǵa yńǵaısyzdyq týdyrady.

Kishi Taldykóldiń saqtalatyn aýmaǵy keminde 20 gektar bolmaq. Osylaısha, sý túbin tereńdetý jumystary laı jáne basqa da zııandy shógindilerden tazartýǵa, ortasha tereńdikti arttyrýǵa, sý balansyn saqtaýǵa jáne t.b. múmkindik beredi.

«Kishi Taldykól sýy qurǵatylmaıdy, tıisinshe joıylmaıdy. Qaıta batpaqty tusyndaǵy zııandy qaldyqtar tazartylyp, aýmaǵy abattandyrylady, túbi tereńdetiledi. Osylaısha jurt serýendeıtin tartymdy oryndardyń birine aınalady. Bul aýdanda turǵyn úı, áleýmettik nysandar salynady: mektep, aýrýhana, balabaqsha jáne t.b. Sebebi elorda qalany damytýdyń Bas josparyna sáıkes damyp keledi. Taǵy da qaıtalap aıtaıyn, Kishi Taldykól joıylmaıdy», dep naqtylady qalanyń Sáýlet, qala qurylysy jáne jer qatynastary basqarmasynyń basshysy Nurlan Uranhaev. BUU standartyna sáıkes qala aýmaǵyn­da lastanǵan sý aıdyny bolmaýy kerek. Bul adam densaýlyǵyna zııan.

 

Qala ishinde las sý aıdyny bolmaýy kerek

Kishi Taldykól sýynyń hımııalyq quramyn zertteý úshin shógindilerge synama júrgizildi. Nátıjesinde, adam densaýlyǵyna keri áser etýi múmkin kóptegen hımııalyq zat bar ekeni anyqtaldy. Qurǵaq qaldyq 6,3 ese, temir mólsheri 6,2 ese, hlorıdter quramy 9,5 ese, sýlfattar 12 ese, ammıak 5 ese artyq. Sonymen qatar Syǵanaq kóshesi mańyndaǵy ammıaktyń mólsheri 2,5 mg qurady, bul ShRK-dan (shekti ruqsat etilgen konsentrasııa) 1,5 ese asady. Sondaı-aq zertteý nátıjesi boıynsha sý sapasy sharýashylyq, aýyz sý, balyq sharýashylyǵy jáne rekreasııalyq maqsatta paıdalanýǵa jol berilmeıdi.

«Kishi Taldykól alǵashqyda batpaq jer bolǵan. Onyń ústine Selınograd tusynda bul jerge káriz qaldyqtary tógilgen. О́tken ǵasyrdyń 90-jyldary jergilikti halyq Kishi Taldykóldiń sýynan balyq aýlap, ony jemeı, bazarǵa aparyp satqan. Sýynyń las ekenin bilip, balyǵyn jemegen. Qalanyń ishinde ıisi jaǵymsyz, bylǵanǵan kól bolmaýy kerek. Bul BUU-nyń ekostandartymen belgilengen», deıdi ekolog Baqytgúl Týramıeva.

Nur-Sultan qalasynyń ákimdigi qolǵa alyp otyrǵan sharýany ekolog mamandar qoldap otyr. Olardyń aıtýynsha, Kishi Taldykóldi dál osy kúıde qaldyrsa býlanyp, birer jylda sýy qurǵap qalady.

«Ekolog maman bolǵan soń onyń sýyn saqtap qana qoımaı jurtqa qolaıly oryn bolǵanyn qalaımyz. Kishi Taldykóldiń aıasy jyl ótken saıyn tarylyp, sýy taıaz­danyp barady. Byltyr tereńdigi 70 sm bolǵan sý bıyl nebári 20 sm. Bir jylda sýy­nyń tereńdigi 50 sm-ge azaıdy. Sýy bý­lanyp, qurǵap barady. Nur-Sultan qala­sy­nyń ákimdigi bul problemaǵa beı-jaı qara­maı, káriz qaldyǵy tógilgen las sýdy tazar­typ, mańaıyn jurt serýendeıtin oryn­dar­dyń birine aınaldyrmaq. Bul ekologtar jumysynyń kishkentaı da bolsyn jemisi.

Kishi Taldykóldiń kórkem keıpi birer jylda joıylyp ketýi múmkin, onyń qaınar kózi, basqa ózen-kóldermen esh baılanysy joq. Osy qalpynda tura berse sanaýly jylda joıylyp ketýi yqtımal. Sýy qurǵaǵan soń onsyz da káriz qaldyqtary tógilgen oryn borsyp, qorshaǵan ortaǵa zııanyn tıgizedi. Eń aldymen Kishi Taldykóldiń mańaıyndaǵy turǵyndarǵa qaýip týdyrady. Balalar aýyryp, túrli ınfeksııalar taraýy múmkin», deıdi «Baıtaq bolashaq» ekologııalyq alıansynyń tóraǵasy Azamathan Ámirtaı.

 

Las sýda qoqıqaz ómir súre almaıdy...

О́z kezeginde Kishi Taldykól mańa­ıynda turatyn turǵyndar da sýdyń jaǵymsyz ıisine shaǵymdanyp otyr.

«Kishi Taldykólge balalarymdy ertip, qýana-qýana barar edim. Biraq mańaıy serýendeýge arnalmaǵan. Esil ózeniniń jaǵalaýy qandaı ádemi. Demalyp, jaǵasynda júrseń mıyń tynyǵyp qalady. Kishi Taldykóldiń de sondaı bolǵanyn qalar edim. О́kinishke qaraı, keı tustaryna jaqyndap barý­dyń ózi muń. Iisi de jaǵymsyz. Byltyr áldeqaıda tereń, ádemirek kórinetin edi. Bıyl sýy tartylyp, reńi nasharlaǵany baıqalady. Shaǵalalar keı tusty júzýdiń ornyna keship júr. Osy qalpynda tura bermeı adam qoly tıse, qalanyń kórikti oryndarynyń biri aınalar edi», dedi qala turǵyny Qarlyǵash Jaqsybaeva.

Mamandardyń aıtýynsha, qustardyń sı­rek túri Kishi Taldykólde sýynyń las­ty­ǵyna baılanysty uzaq ómir súre almaıdy.

«Kishi Taldykólge qoqıqaz qusy ushyp keldi degen aqparat jalǵan. Áleýmettik jelilerde jarııalanyp jatqan sýretterge mán berip qarasaq, balapan qustar ekenin baıqaýǵa bolady. Bul sózimdi janýarlar, qustar máselesimen aınalysatyn mamandar da dáleldeıdi. Sondyqtan qoqıqaz ózdiginen ushyp keledi degen aqylǵa qonymsyz. Balapandardy bireýler arnaıy ákelgen bolýy múmkin. Bul orynda qoqıqazdar uzaq ómir súre almaıdy. Oǵan basty sebep – Kishi Taldykól sýynyń óte las bolýy. Bul sý dál osy kúıde qoqıqazdarǵa arnalmaǵan», dedi ekolog Baqytgúl Týramıeva.

 

Kishi Taldykól men Taldykól (úlken) qosylmaıdy

Elordanyń Qorshaǵan ortany qorǵaý jáne tabıǵatty paıdalaný basqarmasy Kishi Taldykól men Taldykól (úlken) ózara qosylmaıtynyn habarlady.

«Taldykól kóli (úlken Taldykól) men Kishi Taldykól bir-birimen baılanyspaıdy jáne jer ústi aǵyny arqyly ózara qosylmaıdy, óıtkeni Taldykól kóliniń bógetteri oǵan kedergi keltiredi. Sol sııaqty jer asty sýlary arqyly da ózara qosylmaıdy. О́ıtkeni bul oryn­daǵy topyraq quramy ózgeshe, sý ót­kizý kór­setkishi tómendeý. Sol sebepti mańa­ıy­na saıabaq salynady, sý tazartylyp, saq­ta­lady, nátıjesinde jaǵymsyz ıisi joǵa­­lady», dedi qalalyq Qorshaǵan ortany qo­rǵaý jáne tabıǵatty paıdalaný bas­qar­masynyń basshysy Álııa Qojabaeva.

o

Taldykóldiń ózinde (úlken Taldykól) ekologııalyq ınfraqurylymy bolady. Taldykól kóliniń janynda jalpy aýmaǵy 5 700 ga qoryq jáne orman-saıabaq aımaǵy bar elimizdegi alǵashqy tabıǵı park salynady. «Astana bas jospary» qyzmetkerleri Qazaqstannyń bıoalýantúrliligin saqtaý qaýymdastyǵymen birlesip, London sýly-batpaqty alqaptar ortalyǵy, Rainham Marshes tabıǵı parki, Shervýd ormany, Minsmere Reserve qoryǵy negizinde Ulybrıtanııadaǵy áriptesterimen birge tabıǵı parkterdi jobalaý men salýdyń halyqaralyq tájirıbesin zerttedi jáne qustar qoǵamynyń jetekshi mamandarymen kezdesýler ótkizdi. Qalalyq tabıǵı parkti qurýdyń jaratylystaný-ǵylymı negizdemesi – memlekettik ekologııalyq sarap­tamanyń oń qorytyndysy. Onyń aýma­ǵynda baqylaý alańdary, bolashaq bıo­log­ter, ıhtıologter, ornıtologter, ekolog­ter úshin bilim berý ortalyqtaryn salý jos­parlanýda. Bul tarıhı mańyzdy ornıto­lo­gııalyq aýmaq ekendigi beker emes. Maýsym­dyq kóshi-qon kezinde kólderde jáne oǵan jaqyn jerlerde qustardyń 200-ge jýyq túrin kórýge bolady. Osylaısha, qala «Qyzyl kitapqa» engen janýarlar men qus­tar­dyń tabıǵı ortasyn saqtaýǵa múmki­ndik alady.

 

Aýqymdy kógaldandyrý jumysy júrip jatyr

Nur-Sultan qalasynda budan bólek, aýqymdy kógaldandyrý jumystary júrip jatyr.

«Elordamyzdy kógaldandyrý júrip jatyr. Qalada senbilikter men dástúrli kúzgi aǵash otyrǵyzý kezeńi bastaldy. Osy kúzde 500 myńǵa jýyq aǵash pen jasyl jelek, onyń ishinde elordanyń jasyl beldeýinde de otyrǵyzýdy josparlap otyrmyz. Memleket basshysy kógaldandyrýǵa erekshe kóńil bóledi, óıtkeni bul el men qalalardy damytýdyń ajyramas bóligi. Osy jyldyń ózinde elordada otyrǵyzylǵan aǵashtar men jasyl jelekterdiń jalpy sany 1 mln-nan asady», dedi Nur-Sultan qalasynyń ákimi Altaı Kólginov.

 

Sońǵy jańalyqtar

Qarsylasyn 7 raýnd boıy sabady

Kásipqoı boks • Búgin, 10:32

Indonezııada jer silkindi

Álem • Búgin, 09:32

Úshinshi jeńilis

Jekpe-jek • Búgin, 09:02

Josparyn joqqa shyǵardy

Kásipqoı boks • Keshe

Kópirden sekirip ólmek boldy

Aımaqtar • Keshe

Úzdik ondyqta Golovkın joq

Kásipqoı boks • Keshe

Mektep oqýshysy mert boldy

Aımaqtar • Keshe

Jekpe-jeksiz ótken alǵashqy jyl

Kásipqoı boks • Keshe

Uqsas jańalyqtar