Bilim • 05 Qazan, 2021

Úlgili muǵalim oqýshy úlgerimin kóteredi

88 ret kórsetildi

Qazirgi tańda Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń tapsyrmasymen muǵalimderge degen kózqaras ta, qurmet te artyp keledi. Jańadan qabyldanǵan «Pedagog mártebesi týraly» Zańda pedagogterdiń jalaqysyn kóterý ǵana emes, sonymen qatar olardy ártúrli qoǵamdyq jumystarǵa jumsamaý, qaǵazbastylyqtan aryltý jáne mamandyqqa qoıylatyn talaptardy kúsheıtý máselesi de qaralǵan.

Naqty qabileti bar, bi­limi joǵary jastardyń muǵalim ma­­man­dyǵyna bet burýyna jaǵdaı ja­saý nazarǵa alynýda. Buryn UBT tapsyr­ǵan oqýshylardyń ishinde tómen ball jınaǵan oqýshylar muǵalim maman­dyǵyna túsip ketetin edi. Al bú­ginde, kerisinshe, «Altyn belgi» ıe­geri atanǵan jastardyń ba­sym bó­li­gi muǵalim mamandyǵyn tań­daý­da. Bul neni bildiredi? Memleket­tiń ma­ńyzdy sala­larynyń ishinde basqa ma­man­dyq­qa qaraǵanda muǵalim maman­dy­ǵy­nyń mańyzdy ekenin túsinip kele jat­qany­myzdyń bir belgisi dep aıta alamyn.

Sonymen qatar jańartylǵan bilim berý mazmuny boıynsha kóptegen ózgeris bar. Buryn oqýshy baǵa úshin oqıtyn bolsa, qazir oqýshy bilim úshin oqý kerektigin túsinip kele jatyr. Sebebi búginde oqý barysynda bala­ǵa naqty deskrıptor beriledi. Sol desk­rıptor sheńberinde baǵalaý krı­te­rııleri usynylady. Osyǵan sáı­kes oqýshy óz biliminiń naqty qaı deń­geıde turǵanyn anyqtaı alady. Bul arqyly oqýshylar arasynda qarama-qaıshy pikirler týyndamaıdy. Sondaı-aq sabaqta ártúrli ádis-tásilder keńinen qol­danylady. Mysaly, dıalogtik oqy­tý ádisi, Djıgso ádisi, fıshboýn ádisi jáne ról­dik ádisterdi aıtýǵa bolady.

О́zim elordadaǵy Máshhúr Júsip atyndaǵy №57 orta mektepte 10 jyl kóleminde ustazdyq etip kelemin. Osy ýaqyt araly­ǵyn­da biraz oqýshym olımpıada, ǵy­lymı joba saıystarynda, ǵylymı-praktıkalyq konferensııalarda, ártúrli baıqaýlarda jeńimpaz atan­dy. Men sabaqta vızýaldy derek­terdi keńinen qoldana­myn. О́ıtkeni oqýshy kitaptaǵy mátin túrindegi aqparattardy oqýy múmkin, biraq ony tez umytyp qalady. Sol mátin túrindegi aqparattardy aýdıo, beınegrafıka, dıagramma, anı­ma­sııa túrinde jetkizýge tyrysa­myn. Bul oqýshylardyń este saqtaý qabi­letterin, shyǵarmashylyq izdenisterin arttyrýǵa yqpal etedi.

Qazir Bilim jáne ǵylym mınıstr­ligi jańa jobalardy júzege asyryp jatyr. Onyń biri – «Sıfrly muǵa­lim» jobasy. Bul arqyly sıfrly tehnologııany qoldanyp, Qazaqstan boıynsha bilikti ustazdar kóptegen mekteptiń oqýshylaryn birlestire otyryp, sabaq berýge múmkindik alady. Bolashaqta oqýshy muǵalimdi tańdaý dárejesine jetýimiz kerek. Bul muǵalimder arasynda da básekelestikti arttyryp, sapaly bilim berýge jaǵdaı týǵyzady.

2020-2021 oqý jylynda «Habar» telearnasynyń qoldaýymen túsiril­gen «Tele-sabaq» jobasyna jyl boıy qatysyp, «Balapan» telear­nasynan 120-dan asa sabaq berdim. Me­niń sabaqtarym respýblıka kóle­minde Qazaqstannyń túkpir-túk­pi­rindegi oqýshylarǵa kórsetildi. Dál osyn­­daı tájirıbe kórsetip jatqa­ny­ma qýanamyn jáne elimizdiń bilim berý salasyn damytý jolynda aıan­baı eńbek etýge, bar bilgenimdi bola­shaq urpaqqa úıretýge tyrysamyn.

«Úzdik pedagog-2021» baıqaýyna qatysyp, qala kóleminde jáne respýblıka kóleminde jeńimpaz atanyp, osynaý ataqqa ıe boldym. Bilim jáne ǵylym mınıstrligi tarapynan «Úzdik pedagog» tósbelgisimen marapattaldym.

 

Sarvar KÝLMETOV,

Máshhúr Júsip atyndaǵy

№57 orta mekteptiń geografııa pániniń muǵalimi

Sońǵy jańalyqtar

«Omıkron» «Toıotany» qyspaqqa aldy

Tehnologııa • Búgin, 14:00

Bir kúnde 3907 adam koronavırýstan aıyqty

Koronavırýs • Búgin, 09:45

15169 adam koronavırýs juqtyrdy

Koronavırýs • Búgin, 09:17

Uqsas jańalyqtar