Saıasat • 26 Qazan, 2021

Fransııa tizgini úshin taıtalas

118 ret kórsetildi

PARIJ. Taıaýda júrgizilgen saýaldama búkil Fransııany dúr silkintip ótti. Ásire ońshyl esseıst, telejúrgizýshi Erık Zemmýr alda kele jatqan prezıdenttik saılaýǵa qatyssa, 17 paıyz daýys jınaýy múmkin eken. Osylaısha, ol ekinshi orynǵa shyqpaq. Oǵan qosa, ásireońshyl «Ulttyq birlestik» partııasy atynan synǵa túsetin Marın Le Pendi basyp ozbaq.

PARIJ. Taıaýda júrgizilgen saýaldama búkil Fransııany dúr silkintip ótti. Ásire ońshyl esseıst, telejúrgizýshi Erık Zemmýr alda kele jatqan prezıdenttik saılaýǵa qatyssa, 17 paıyz daýys jınaýy múmkin eken. Osylaısha, ol ekinshi orynǵa shyqpaq. Oǵan qosa, ásireońshyl «Ulttyq birlestik» partııasy atynan synǵa túsetin Marın Le Pendi basyp ozbaq.

Zemmýrdyń tanymaldylyǵy 2000-jyldardan bastap artty. Ol teledıdardan jıi kórinip, kons­ervatıvti Le Figaro gazetine tu­raqty túrde maqala jazyp tur­dy. Sóıtip ol saıası oıyndaǵy ma­ńyz­dy oıynshyǵa aınaldy. Onyń kóz­qarasy qazirgi saıası jú­ıeni shaı­qaltýǵa baǵyttalǵan. Biraq al­daǵy prezıdenttik saı­laýǵa qa­tys­ty naqty bir ustanymy joq.

Zemmýrdyń saıası tiregi – Cnews arnasy. Yqpaly mol bul arnany Vivendi group kom­pa­nııa­synyń basty qojaıyny, mıl­lıar­der Vınsent Bollor qarjy­lan­dy­rady. Ádette eń qyzyqty baǵ­darlamasyn kóretinderdiń sany ári ketse 800 myńnan áreń asa­tynyna qaramastan, Cnews-diń aýdıtorııasy keıingi tórt jylda eki ese ósti. Osylaısha, Cnews Fransııada táýlik boıy ju­mys isteıtin arnalardyń ishin­de ekinshi orynǵa nyq bekidi.

Kompanııanyń bıznes úlgisi ózekti jańalyqtardy túsindirý jáne kúrdeli máselelerdi jeńil jetkizetin pikirtalastarǵa negiz­delgen. Biraq kóbine ekstremaldy ustanymdardy kórsetedi. CNews ben Zemmour-dyń jetistiginiń kilti – olar Donald Tramptan úlgi alady. Iаǵnı ekstremaldy pikir ustanady ári arandatýǵa jıi barady. Mysaly, Zemmýr taıaýda qoǵamdy dúr silkintti. Ol aty-jóni Muhammed sekildi «shet­el­dik­terge» elge kirýge tyıym salý­ǵa shaqyrdy.

Fransýz ásire ońshyldary keıingi 30 jyl ishinde ıslamǵa, ımmıgrasııaǵa, bilim berýdegi sátsizdikterge syn aıtyp, sondaı-aq fransýz órkenıeti quldyrap barady dep daý-janjal kóterip júr. Zemmýrdyń ekstremıstik piki­ri mundaı kózqarasty kúsheı­te tústi. «Ekstremıst» degen bergi jaǵy. Zemmýr keıingi bir­neshe jyl ishinde óshpendilik pen ná­sil­dik zorlyq-zombylyqqa sha­qyr­ǵany úshin eki ret jaýapqa tartyldy.

Zemmýr óziniń La France n’a pas dit son dernier mot (Fransııa óziniń sońǵy sózin aıtqan joq) atty jańa kitabynda osyndaı zorlyq-zombylyqqa shaqyratyn taqyryptardyń bárin qamtyǵan. Ol búkil dindi jekkórinishti etip kórsetip, sóıtip ımmıgrasııaǵa qarsylyq týǵyzýdan úmittenedi.

Onyń paıymdaýynsha, musyl­man ımmıgranttar Eýropanyń jergilikti turǵyndaryn «bat­paq­qa batyryp», jerin basyp alady. Osylaısha, jańa «kolonıza­torlardyń» qala kóshelerin ıslamdandyrýy fransýz ultynyń keleshegine qaýip tóndiredi.

«Fransııanyń birde-bir sha­ǵyn qalasy, birde-bir aýyly urlyq, zorlaý, tonaý, azaptaý jáne óltirýmen aınalysatyn sheshen, kosovalyq, magrıb nemese afrıkalyq bandalardyń jabaıy toptarynan qorǵalmaǵan», dep jazady ol.

Zemmýrdyń tarıhty ashyq túr­de burmalaǵanyna tańǵalýdyń qa­jeti joq. Ekinshi dúnıejúzilik so­ǵys kezinde nasıstik Vıshı re­jimi «fransýz evreılerin qorǵa­dy» deıdi ol. Ol agressıvti túr­de júr­gizetin osyndaı qyńyr saıa­satyn bárine mindetti dep esepteıdi.

Zemmýr keler jylǵy kóktem­de ótetin prezıdenttik saılaýda osy taqyryptardyń qyzý tal­qy­­­lanǵanyn qalaıdy. Fran­sııa­­nyń telearna qyzmetin ret­teı­tin le Conseil Supérieur de l’Audiovisuel (CSA) uıymy ony bas­qa kandıdat­tardan artyq kór­set­­peýdi tapsyrdy. Sóıtip onyń tele­dıdardaǵy efır ýaqy­tyn qada­ǵalap, ózge úmitkerler­den ar­tyq múm­kindikke ıe bolmaýyn baqylamaq.

Zemmýr fenomeni túrli kóz­qarasty ustanatyn fransýz saıa­sı partııalarynyń bárin alań­da­tady. Biraq olardyń alań­daý se­bep­teri de ártúrli. Ási­rese onyń áreketi Le Penge qat­ty áser etedi. О́ıtkeni ol ási­re oń­shyl­dardyń basty ókili bolý­dan úmit­tenedi. Dástúr boıyn­sha Fran­sııadaǵy narazy top daýy­syn ne popýlısterge, ne qol­daý­­shy­sy az úmitkerge beredi. Má­se­len, 2017 jylǵy saılaýǵa deıin bul toptaǵylar negizinen Le Penniń partııasyn qoldady.

Le Pen 2017 jyly ózin pre­zı­­denttikke zańdy kandıdat retinde kórsetý úshin partııa­nyń kóshbasshysy retinde usta­ny­myn ákesinen (partııanyń negi­zin qalaýshy jáne burynǵy kóshbas­shy) jáne onyń reaksııalyq, ná­silshil jáne antısemıttik kóz­qarasynan ózgeshe ekenin kór­setýge tyrysty.

Bir jyldan keıin ol tipti par­tııa­nyń atyn ózgertti. Biraq mun­daı ózgeris oǵan tıimdi bola qoıǵan joq. Sonyń saldarynan Le Pendi qoldaıtyndardyń biraz bóligi Zemmýrdy jaqtap shyǵa keldi. 28 qyrkúıekte jarııalanǵan saýaldama Le Pendi qoldaıtyndar sany 2017 jylǵy prezıdenttik saılaýdyń birinshi týrynda qol jetkizgen 28 paıyzdan 16 paıyzǵa tómendegenin kórsetti.

Zemmýr sonymen qatar dás­túr­li ońshyl ortalyq Les Républicains partııasyn da alań­datady. Kóptegen fransýz kon­ser­vatory buryn antıse­mıt­tik kózqaras ustanǵan «Ulttyq birlestikke» daýys berýge nıetti emes. Biraq olar sefard evreıi Zem­mýr­dyń ımmıgrasııaǵa qatys­ty qazirgi ońshyl kózqarasyn paıdalanyp kete alady.

Eń soraqysy, Zemmýr ataqty Sharl de Golldiń úsh súıikti ta­qy­rybyn – ulttyq táýelsizdik, áleý­­mettik saıasat jáne hrıs­tıan­dyq Fransııa ıdeıasyn ıkemdep, ózin Gollızm ıdeıasynyń bas­ty qoldaýshysy retinde kórse­tedi. Ásire ońshyldar men ońshyl­dar arasyndaǵy názik taqy­rypty qozǵaı otyryp, respýblı­ka­shy­lardyń Le Penge eshqashan bermegen daýysyn tartyp almaq.

Biraq Zemmýr kandıdatýrasy ońshyldarǵa zııan tıgizýimen qatar, oǵan qyzmet etýi múmkin. Eger Zemmýr Le Pendi jeńse, saýal­damadaǵy qazirgi favo­rıti Ksave Bertran sekildi taǵy bir ońshyl úmitker saılaýdyń ekinshi týryna ótip, qazirgi prezıdent Emmanýel Makronnyń basty qarsylasy atanýy múmkin. Mak­ron halyqtyń qoldaýyn ıelenip ketýi múmkin Bertrannan qaýiptenýi kerek. О́ıtkeni solshyl jáne sentrıstik saılaýshylar Makronnyń ekinshi merzimge saılanýyna kez kelgen jaǵdaıda kedergi jasaǵysy keledi.

Sondaı-aq tym ońshyl taqy­ryp­tardyń qyzý talqylanýy Mak­ronǵa zııan tıgizýi múmkin. Ol eko­no­mıkalyq jáne áleýmettik jetis­tikterin, bilim berý salasyn­da atqarǵan sharalaryn jáne onyń eýropalyq kózqarasyna ek­pin bergisi keledi. Biraq «ıslam» men «ımmıgrasııany» basty prob­lema etip kórsetetin popý­lıs­tik qarsylasyna qarsy úgit júr­gizgende bul ońaıǵa soqpaıdy.

Zemmýr saılaýǵa qatysa ma, álde joq pa, belgisiz. Keı sarapshylar onyń kem degende 500 ákimnen qajetti maquldaýdy jınaı alatynyna kúmándana­dy. Biraq onyń kandıdatýrasyn qoldaıtyn fransýz saılaýshylaryn elemeı tura almaı­myz. Qoǵamnyń edáýir bóligi saıası elıtanyń qazirgi saıasatynan kóńi­li qalǵany anyq.

Zemmýr qandaı sheshim qabyl­dasa da, ol CNews jáne basqa da ońshyl BAQ-pen birge saıası pikir­talastardy ózgertip, bú­kil úmitk­erdi ımmıgrasııa men qyl­mysqa nazar aýdarýǵa máj­­búr etti. Makron da Marokko, Al­jır jáne Týnıs azamattaryna vıza berýdi qatańdatýǵa sheshim qabyldady. Osylaısha, úmit­ker bolmasa da Zemmýr qazirdiń ózinde kelesi jylǵy saılaýdaǵy basty qarsylas atanyp otyr.

 Benedıkt BERNER,

saıasattanýshy,

Garvard ýnıversıtetinde jáne Sciences Po ýnıversıtetinde medıa jáne demokratııa boıynsha dáris oqıdy

 Copyright: Project Syndicate, 2021.

www.project-syndicate.org

Sońǵy jańalyqtar

Belarýssııa referendým ótkizedi

Álem • Búgin, 13:05

30 soqqy – 1 gol

Fýtbol • Búgin, 12:51

Mýngııanyń armany – Golovkın

Kásipqoı boks • Búgin, 10:35

QazUÝ-da Táýelsizdiktiń onkúndigi bastaldy

Táýelsizdiktiń 30 jyldyǵy • Búgin, 09:55

«Qyzyl» aımaqta qalǵan jalǵyz-aq oblys

Koronavırýs • Búgin, 09:50

Qazaqstanda qansha adam vaksına saldyrdy

Koronavırýs • Búgin, 09:45

1137 adam koronavırýs indetinen saýyqty

Koronavırýs • Búgin, 09:30

Omıkron álemniń 20 memleketinen tabyldy

Koronavırýs • Búgin, 00:00

Altaı úzdikteri anyqtaldy

Aımaqtar • Keshe

Uqsas jańalyqtar