Qazaqstan • 27 Qazan, 2021

Eń bastysy – azamattardyń senimi

80 ret kórsetildi

Sot jáne quqyq júıesindegi refor­ma­lardyń baıaý júrgizilýi onyń árdaıym keıbir qurylymdyq ózgeristermen shek­­telýinde. Olardyń qoǵam damýynan qalyp qoıýy azamattardyń kon­stı­týsııa­lyq qu­qyq­taryn qorǵaý men eldiń eko­no­mı­­kalyq damýyna keri áser etti. Ol mem­­lekettiń bedelin túsirdi. Son­dyq­tan Prezıdent Q.Toqaev quqyqtyq mem­le­ket­tiń mańyzdy krıterııi retinde ashyq jáne ádi­letti qoǵam men tıimdi memleket qurý máse­lesin kóterdi.

Ádiletti memleket ornatý halyqtyń áleý­met­tik jaǵdaıyn jaqsartýmen qatar, barlyq aza­mattardyń múddesin birdeı qorǵaýdy ań­ǵartady. Qazaqstandaǵy sot-quqyqtyq júıesiniń qazirgi damý deńgeıin tolyqqandy túsiný úshin ony reformalaý men elimizde júrgizilip jatqan saıası modernızasııalaý úderisi arasyndaǵy baılanysqa nazar aýdarý qajet. Qazaqstan sýdıalarynyń VIII sezinde Q.Toqaev sot bıligin odan ári damytýdyń ıdeo­lo­gııasyn aıqyndady. Onda sot qyzmetiniń zamanaýı úlgisi engizilip, artyq sot úderisterin qysqartý, zańnyń azamattar men bıznestiń múddesine oraı túsindirilýin qamtamasyz etý kózdelgen. Ol úshin durys jáne ádil sheshim qabyldaý kerek. Bul azamattardyń quqyǵyn qorǵaýǵa negizdelgen úsh býyndy modeldi engizýdiń arqasynda múmkin bolmaq. Azamatty qylmystyq jaýapqa negizsiz tartýdy joıý maqsatynda qylmystyq proses­ke qatysýshylardy qorǵaý kúsheıtilmek. О́ıtkeni quqyqtary men bostandyqtaryn júzege asyrýda ár adam tek basqa adamdardyń quqyqtary men bostandyqtaryn tıisti túrde tanýy jáne qurmetteýi kerek. Bul – de­mokra­tııalyq qoǵamnyń basty qaǵıdat­ta­rynyń biri. Prezıdenttiń adam quqyǵyn qorǵaý máselesine erekshe nazar aýdarýy da túsinikti. Ol naqty nátıjelerge qol jetkizýge múmkindik týdyrady jáne onyń zamanaýı modelin qalyptastyrady. Demek, zań ústemdigi ornyqpasa, azamattardyń qaýipsizdigine ke­pil­dik berilmese, eldiń turaqty jáne tabys­ty damýy múmkin emes. Sondyqtan adam quqy­ǵyn qorǵaý jónindegi keshendi jos­par beki­tilip, uzaq merzimdi ınstıtýttyq negiz qalyp­tas­ty­rylýda.

Quqyq qorǵaý qyzmetin dáıekti moder­nı­zasııalaýdaǵy Prezıdenttiń strate­gııa­lyq baǵyty adam quqyǵyn qorǵaýdy basty mindet retinde aıqyndady. Ákimshilik ádilet júıesi sııaqty ınstıtýttyń qalyptasýy ádiletti memleket qurýǵa ákeleri anyq. Ákimshilik rásimdik-prosestik kodeks qarapaıym adamdardy qolynda bıligi bar memlekettik organdarmen sottasqanda qorǵaýdy kózdeıdi. Endi sheneý­nikterge qabyldaǵan sheshimderiniń zańdylyǵyn ózderi negizdep dáleldeýlerine týra keledi. Prokýrorlyq qadaǵalaýdyń artýy negizsiz sheshimderdi azaıtyp, tergeý ná­tı­jelerine quqyqtyq baǵa berý tetikterin ny­ǵaıtady. Joldaýda azamattardyń quqyq­ta­ry men zańdy múddelerin qamtamasyz etýge basymdyq berilgen. Bul qylmyspen kúresti qaıta jańǵyrtpaq. IIO ózine tán emes birqatar fýnksııadan arylyp, ýchaskelik ınspektorlardyń mártebesiniń artýy quqyq buzýshylyqtardyń aldyn alýǵa jaǵdaı jasaıdy. Polısııanyń servıstik modelge birtindep kóshýi jergilikti bılik organdarynyń polısııamen tyǵyz baılanys ornatýyna tıisti alǵysharttar qalyptastyrady. Sonda tártip saqshylary halyqpen ashyq dıalog ornatady. Qaıta qurylǵan Ákimshilik polısııa komıteti quqyq buzýshylyqtyń aldyn alý, qoǵamdyq tártipti saqtaý jáne jol qaýipsizdigin qamta­ma­syz etýge basymdyq bermek.

Alaıaqtyq, qarjy pıramıdalary, bala­lar­ǵa qarsy jynystyq qylmystar, esirtki zattarynyń taralýyn baqylaýǵa engizý tetigi ońaılatylyp, ony ınternet arqyly zańsyz jar­namalaý men taratý úshin jaýapkershilik kú­sheıtildi. Q.Toqaevtyń osy máselelerge qar­sy keshendi is-sharalar qabyldap, olardyń jolyn kesip, tosqaýyl qoıýǵa baǵyttalǵan naqty tapsyrmalary boıynsha sot prosesi taraptaryn tatýlastyrýǵa, shartty túrde bosatýǵa, shartty túrde merziminen buryn bosatýǵa, jazany neǵurlym jumsaq túrge aýystyrýǵa jáne shartty-merziminen buryn bosatýǵa tyıym salyndy. Ákimshilik baqylaý men elektrondy baqylaý quraldaryn qoldaný kúsheıtilmek. Sybaılas jemqorlyqpen kúresti tıimdi júr­gi­zý úshin orta merzimdi kezeńdegi is-qımyl baǵdarlamasy bekitilip, «turmystyq sybaılas jemqorlyqty» joıýǵa erekshe kóńil aýda­rylýda. Qylmystyq jolmen alynǵan kiris­terdi zańdastyrýǵa qarsy is-qımyldar jáne te­r­rorızmdi qarjylandyrý jóninde zańna­ma­lyq túzetýler ázirlenýde.

Memleket basshysy «Joǵaryda atalǵan sharalardyń bári saıası júıeni jáne adam quqy­ǵyn qorǵaý isin jetildirýge baǵyttalǵan stra­te­gııalyq baǵdarymyzdyń quramdas bóligi» deýi beker emes. Endeshe, memlekettik organ­dar­dyń qyzme­ti­niń tıimdiligin baǵalaýdyń negiz­gi kórsetkishi – azamattardyń seni­mi bolmaq.

 

Japsarbaı QÝANYShEV,

qoǵam qaıratkeri,
saıasattanýshy

Sońǵy jańalyqtar

Syılyq ıeleri jarııa etildi

Fýtbol • Búgin, 08:58

Rahmanberdiniń qustary

Aımaqtar • Búgin, 08:51

Baltyq jaǵalaýyndaǵy báseke

Sport • Búgin, 08:42

Qazaq bıine qumartqan qyz

О́ner • Búgin, 08:40

Irikteý jarystary aıaqtaldy

Qysqy sport • Búgin, 08:37

О́ńirde baǵa baılaýǵa kónbeı tur

Aımaqtar • Búgin, 08:33

Kúrdeli jóndeýdi qajet etedi

Aımaqtar • Búgin, 08:30

Úshinshi chempıonattan úmitimiz kóp

Fýtbol • Búgin, 08:28

Táýelsizdik tusynda túgendelgen mura

Qazaqstan • Búgin, 08:27

О́simdik maıyn óndire almaımyz ba?

Qazaqstan • Búgin, 08:22

Eki aýylǵa gaz jetti

Aımaqtar • Búgin, 08:20

Keshendi jospar – turaqtylyq kepili

Ekonomıka • Búgin, 08:18

Aqyldy Úkimet halyqty ashyndyrmaıdy

Qazaqstan • Búgin, 08:11

Halyq senimine syzat túspeýi kerek

Qoǵam • Búgin, 08:07

Sot segiz myńnan astam is qaraǵan

Qazaqstan • Búgin, 08:04

Ortaq energetıkalyq naryq qurylady

Úkimet • Búgin, 08:02

«Omıkron» órship barady

Koronavırýs • Búgin, 08:00

Ulttyq bolmysty bederlegen

Qoǵam • Keshe

Esimnen ketpes eki etıýd

Rýhanııat • Keshe

Besinshi element

О́ner • Keshe

Aqadyrdyń aqjoltaıy

Sport • Keshe

Qara qazanda qasıet bar

О́ner • Keshe

Uqsas jańalyqtar