Ekonomıka • 18 Qarasha, 2021

«Qaz Carbon» ónimine álem elderiniń qyzyǵýshylyǵy artqan

89 ret kórsetildi

Qaraǵandy qalasyndaǵy kómir baıytý fabrıkasynyń qurylysy byltyr qyrkúıek aıynda bastalǵanymen, kásiporyn jumysy búginde qarqyndy júrgizilip jatyr.

Mundaǵy «Saryarqa» ferroqorytpa zaýytynda da aýqymdy jumystar atqarylýda. Zaýytta búgingi tańda 4 pesh tolyqqandy jumys istep tursa, kelesi jyldyń alǵashqy toqsanynda tolyq qýatynda jumys isteıtin peshterdiń sanyn 8-ge jetkizý kózdelgen.

Zaýyt ónimderindegi qazaqstandyq qamtý úlesi júz paıyzǵa jýyq shamany quraıtyny kóńilge medeý. Odan bólek ferroqorytpa zaýytynyń ónimi negizinen eksportqa baǵdarlanǵan. Tutynýshylardyń qatarynda Japonııa, Koreıa sekildi damyǵan memleketterdiń bar ekenin aıta ketken lázim.

15065

«Qazirgi kezde tolyq qýatynda jumys istep turǵan tórt peshtiń ózi eksportqa qomaqty ónim jiberýimizge múmkindik berip otyr. Jyl sońyna qaraı qalǵan tórt pesh qosylmaq. Ol kezde eksporttalatyn taýar kólemi aıtarlyqtaı ulǵaıady. Búginde munda jumys istep jatqan azamattardyń ortasha jalaqysy shamamen 200-220 myń teńge aralyǵynda. Bizdiń óndirgen ónimder TMD memleketterine, ishki naryqqa, odan bólek Japonııa sekildi damyǵan memleketterge jóneltiledi. Japonııaǵa taýar ótti degen sóz – sapanyń myqtylyǵyn kórsetedi. Búginde ár peshten táýligine 25 tonna ónim alynady. Jalpy jylyna 57 myń tonna ónim alyp, ony eksporttaý josparlanǵan. Mundaǵy ár peshtiń qýattylyǵy – 8 MVt. Shıkizat retinde negizinen marganes keni, sondaı-aq az kólemde afrıkalyq ken de paıdalanylady. Qalǵany kómir baıytý fabrıkasynyń kómiri. Ony biz qalpyna keltirý maqsatynda qoldanamyz.

Afrıkalyq kendi paıdalanýymyzdyń sebebi, qazaqstandyq kenniń quramynda marganes 18-20 paıyzdan aspaıdy. Sol sebepti ázirge quramyndaǵy marganes 42 paıyzǵa deıin jetetin sheteldik kendi de qoldanamyz. Bul másele aldaǵy ýaqytta sheshimin tabady. Mundaǵy peshter avtomattandyrylǵan júıemen basqarylady. Adamdardyń qaýipsizdigi basty nazarymyzda», deıdi jańa «Saryarqa» ferroqorytpa zaýytynyń bas dırektory Evgenıı Shteer óz oıymen bólisip.

1565

«Ferroqorytpa ónimderine degen suranys mol. Japonııa, Koreıa elderine eksporttalyp jatyr. Jalpy «Qaz Qarbon» JShS ónimderine álemniń kóptegen elderi qyzyǵyp otyr. Ferroqorytpa zaýytymen qatar aglomerasııa sehynyń jumys qarqyny kóńil qýantady. Jalpy munda 1600 adam jumys isteıdi. Jańadan 190 jumys orny ashyldy. Búginde qýattylyǵy 8 MVt-tyq 4 pesh istep turǵanyn bilesizder. Aldaǵy ýaqytta 8 pesh túgelimen jumys isteıtin bolady. Zaýytqa japonııalyq mamandar kelip, sapasymen tanysyp, kelisim jasasqany kóp nárseden habar berse kerek. Aldaǵy ýaqytta AQSh ókilderi de kelisimge kelýi múmkin. Jobanyń negizgi bóligin Qazaqstannyń damý banki nesıe arqyly qarjylandyryp otyr. Naqtyraq aıtsaq 38 mıllıard teńge nesıe retinde berilgen. Ol soma on jylda tolyq ótelip, keıin zaýyt qomaqty tabysqa kenele bastaıdy», deıdi «Qazaqstannyń Damý Banki» AQ tóraǵasy Abaı Sarqulov.

12385

49868

«Qazaqstannyń Damý Banki» AQ uıymdastyrǵan baspasóz týrynda jýrnalıster baıytý fabrıkasynyń jumysyn kórip, «Saryarqa» ferroqorytpa zaýytynan bólek, «YDD CORPORATION» ferroqorytpa zaýytynyń jumysymen tanysty. Munda ferrosılısııdiń birneshe túri óndiriledi. Zaýyttyń ónimderi qazirgi kezde álemniń 47 memleketine eksporttalyp jatyr. Búginde jahan boıynsha ónim kólemi jaǵynan úzdik bestikke kirgen zaýyt basshylyǵy aldaǵy ýaqytta úzdik úshtikten kórinýdi josparlap otyr. Ekologııalyq tazalyqty 99,8 paıyzǵa deıin saqtap, qaldyq tútinniń ózinen mıkrokemnezem óndirip, sol arqyly qyzmetkerleriniń jalaqysyn ótep júrgen zaýyt basshylyǵy munda jumys isteıtin 659 azamattyń áleýmettik jaǵdaıyn jaqsartýǵa qoldan kelgenniń bárin jasaýda. Qyzmetkerlerdiń ortasha jalaqysy búginde 313 myń teńgeni quraıdy eken. О́nimdi óndirýde 94 paıyz qazaqstandyq shıkizatty paıdalanatynan da maqtanyshpen aıta ketken lázim. Zaýyt jylyna 180 myń tonna ferrosılısıı eksporttaıdy. Sondaı-aq qyzmetkerlerge jalaqydan bólek 25 paıyz syıaqy turaqty beriledi.

9846

Túıip aıtsaq, biz at basyn burǵan zaýyttar jahandyq naryqta qazaqstandyq joǵary sapaly ónimdermen tanylyp júr. Alǵa qoıǵan josparlary da zor. Máselen, «Qaz Qarbon» zaýytyna qarasty kómir baıytý fabrıkasy men ferroqorytpa zaýytynyń segiz peshi tolyq jumys istegen kezde jumysshy kúshi de, tabys kózi de arta túsetin bolady. Al YDD Corporation ferroqorytpa zaýytyndaǵy avtomattandyrylǵan jumys júıesi elimizdiń kóp zaýytynda kezdespeıdi.

Sońǵy jańalyqtar

Dollar qaıta kóterildi

Qarjy • Búgin, 16:35

BQO-da Astana kúni atap ótiledi

Elorda • Búgin, 15:59

Uqsas jańalyqtar