Kıno • 02 Jeltoqsan, 2021

Otandyq kıno naryǵyna 6 tarıhı serıal qosyldy

146 ret kórsetildi

Búgin Qazaqstan Táýelsizdiginiń 30 jyldyǵyna oraı Aqparat jáne qoǵamdyq damý mınıstrliginiń qoldaýymen «Qazaqstan» teleradıokorporasııasy túsirgen tarıhı telehıkaıalardyń tanystyrylymy ótti, dep habarlaıdy Egemen.kz.

Búgin «Jáńgir han. Saraı syry», «Ahmet. Ult ustazy», «Domalaq ana», «Táshenev. Taıtalas», «Qanysh. Qazyna», «Muqaǵalı. Bul ǵasyrdan emespin» tarıhı telehıkaıalarynyń tanystyrylymy ótti.

Ult qaıratkerleri Ahmet Baıtursynuly, Jumabek Táshenev, Qanysh Sátbaev, Muqaǵalı Maqataev, Jáńgir han men Domalaq ananyń ómirine arnalǵan tarıhı týyndylar «Qazaqstan» arnasynyń efırinen Táýelsizdik merekesi qarsańynda kórsetiledi.

Is-sharaǵa Premer-Mınıstrdiń orynbasary Eraly Toǵjanov, Aqparat jáne qoǵamdyq damý mınıstri Aıda Balaeva, depýtattar, televıdenıe salasynyń ardagerleri men jýrnalıster qatysty.

«Tarıhı serıaldardyń negizgi maqsaty – tarıhı tulǵalardyń ómir jolyn, sol zamannyń tynysyn kórsetý. Táýelsizdigimizdiń 30 jyldyǵynyń qarsańynda osy jobalardy kórermen nazaryna usynyp, halyqtyń júregine jete alsaq, sol kezeńderdegi árbir qıyn sátter men jeńisti kúnderdi búginmen úndestire alsaq, bul - úlken jeńis. Buǵan úlken qadam jasaldy», dedi Premer-Mınıstrdiń orynbasary Eraly Toǵjanov.

2

Al Aqparat jáne qoǵamdyq damý mınıstri Aıda Balaeva búginde otandyq serıal naryǵynda joǵary básekelestik qalyptasyp kele jatqanyn atap ótti.

«Qazir otandyq kıno salasyndaǵy jumys jyldan-jylǵa qarqyn alyp keledi. Sońǵy 5 jyldyń ishinde 3500-den astam bólimnen turatyn 250-ge jýyq serıal túsirildi. Osydan 10 jyl buryn serıal daıyndaıtyn prodakshn-kompanııalar saýsaqpen sanarlyq bolsa, búginde bul salada báseke joǵary. Osynyń arqasynda, búginde tarıhı jobalar memlekettik telearna ónimderiniń 30%-yn quraıdy. Jyl aıaǵyna deıin tarıhı baǵytta túsirilgen 12 serıal kórermen nazaryna usynylady. Táýelsizdiktiń qunyn bilip, onyń qadir-qasıetin baǵalaý úshin ótkenimizdi umytpaýymyz kerek. Tarıhta qandaı joldardan óttik, qandaı tulǵalar boldy barlyǵyn urpaqqa uǵyndyrý kerek. Sondyqtan da Prezıdent ult tulǵalaryn nasıhattaıtyn tarıhı serıaldardy kóbeıtýdi tapsyrǵan edi. Osy serıaldar arqyly biz óskeleń urpaqqa tarıhı tulǵalar men olardyń ónegeli ómirin tanystyra alamyz», dedi mınıstr óz sózinde.

1

12 bólimdi «Jáńgir han. Saraı syry» serıalyna Arman Sqabyluly, 6 bólimdi «Ahmet. Ult ustazy» telehıkaıasyna Murat Esjan, 2 bólimnen turatyn «Domalaq ana» telehıkaıasyna Nurıddın Pattev, 4 bólimdi «Táshenev. Taıtalas» serıalyna Jasulan Poshanov, 6 bólimdi «Qanysh. Qazyna» telehıkaıasyna Aıgúl Baıbek, 4 bólimdi «Muqaǵalı. Bul ǵasyrdan emespin» tarıhı týyndysyna Azamat Satybaldy jetekshilik etti.

«Korporasııanyń, jalpy, elimizdiń serıal óndirisi tarıhynda buǵan deıin bir jyl ishinde 6 kópbólimdi tarıhı telehıkaıa túsirilgen joq. Sondyqtan bıylǵy jyl biz úshin úlken synaq pen tájirıbege toly jyl boldy. Eń bastysy, dál osyndaı táýekelder arqyly naryqta tarıhı serıal óndirisine mashyqtanǵan kompanııalar sany artyp, serıaldar úshin jańa beıneler qalyptasyp jatyr», dedi Basqarma tóraıymy Lázzat Tanysbaı sharanyń ashylý barysynda.

Basty keıipkerlerden bólek, serıaldarda Báıdibek bıdiń, Mahambet pen Isataı, Álibı Jangeldın, Mirjaqyp Dýlatuly, Jumabaı Shaıahmetov, Baýyrjan Momyshuly, Dinmuhamed Qonaev, Farıza Ońǵarsynovanyń rólderi de kezdesedi.

Keńesshi-ssenarıster qatarynda jazýshy Medeý Sárseke, aqyn Ularbek Nurǵalym, Baqyt Bedelhan, Ulyqbek Esdáýlet, ahmettanýshy Raıhan Imahanbet, Muqaǵalı Maqataevtyń kelini Baqytgúl Maqataeva, Jumabek Táshenevtiń uly Saıan Jumabekuly men kelini Fatıma Sadyqqyzy bar.

Táýelsizdik merekesinde Ulttyq arna efırinde alǵash bolyp «Ahmet. Ult ustazy» telehıkaıasy kórsetiledi.

Aıta ketsek, Qazaqstan teleradıokorporasııasy kelesi jyly túsiriletin serıaldarǵa ashyq baıqaý jarııalap, 188 jobany qabyldap úlgerdi. Qazaq tarıhynda óshpes iz qaldyrǵan tulǵalardyń ómirin, beınesin, shyǵarmashylyǵyn ekran arqyly dáripteý maqsatynda keler jyly Álıhan Bókeıhanov, Álkeı Marǵulan, Dına Nurpeıisova, Maǵjan Jumabaev týraly tarıhı jobalar túsirý josparlanǵan. Sonymen qatar, Ǵabıt Músirepovtyń «Ulpan» romanyn ekranızasııalaý da qolǵa alynbaq.

Bıyl Korporasııanyń túrki elderine ortaq tulǵa «Qorqyt ata» tulǵasyna arnalǵan telehıkaıanyń shyǵarmashylyq jumystary bastalyp ta ketti. Túrkııa serıal óndirýshilerimen birlese qolǵa alynǵan telehıkaıanyń túsirilimi úsh jylǵa sozylady.

1

2

 

Sońǵy jańalyqtar

Tozaq qaqpasy

Rýhanııat • Keshe

Eskilik pen estilik

Ádebıet • Keshe

Polısııa: Kadr hám qadir

Qazaqstan • Keshe

Máńgilik saıahatshylar

О́ner • Keshe

Uqsas jańalyqtar