Ekonomıka • 13 Qańtar, 2022

Bıznestiń shyǵynyn kim óteıdi?

59 ret kórsetildi

Prezıdent Parlament Májilisinde jasaǵan málimdemesinde azamattarmen qatar, bızneske de qoldaý kórsetetinin, qıraǵan dúnıeni qysqa merzim ishinde qalpyna keltirý kerektigin atap ótti. Rasymen elimizdegi jaǵdaıǵa baılanysty bıznes te shyǵynǵa batty. 12 qańtardaǵy jaǵdaı boıynsha bızneske keltirilgen shyǵyn kólemi 103,7 mlrd teńgeden asty. Onyń 102,2 mlrd teńgesi – Almatynyń úlesinde. Al osy mıllıardtaǵan shyǵyn kólemi qalaı ótelmek? Memlekettiń oǵan qaýqary jete me?

 

Kollajdy jasaǵan Qonysbaı ShEJIMBAI, «EQ»

Almaty qalasy kásipkerler palatasynyń dırektory Aıtýar Qoshmambetov qalada 1 myń­nan asa kásipkerlik nysany zar­­dap shekkenin aıtady. Tek «Moskva» saý­da ortalyǵynda 180 saýda núktesi tonalǵan. Naqtyla­saq, Magným Cash and Carry – 10 mlrd teńge, «Tehnodom operator» – 8 mlrd teńge, «Skıf treıd» JShS –

6 mlrd teńge, «Arena S-Sulpak» – 5,14 mlrd teńge, «Belyı veter» 3,25 mlrd teńge zardap shekken. Kásipkerler palatasynyń ókili bul shyǵyn kólemi aldaǵy ýaqytta óse beretinin aıtyp otyr.

Qazaqstan – áleýmettik baǵyt­qa basymdyq bergen el. Mun­daı qysyltaıań kezde zııan shek­ken­derdiń bári eń aldymen memle­ket­tiń kómegine arqa súıeıtini qalyp­ty jaǵdaı. Osyǵan deıingi tótenshe jaǵ­daılarda túrli deńgeıdegi qo­ǵam­dyq qorlar men qarjy, ká­sip­kerlik sýbektileri ekonomıka­ny qalpyna keltirýge atsalysty. Bi­rer kún buryn Almaty kásip­ker­ler palatasy óńirlik keńesiniń tór­­aǵasy Maksım Baryshev «Kúshi­miz birlikte» qoryn qurdy. Ol ká­sip­­kerler tarapynan kómek kelip jat­qanyn, árbir qarjynyń qa­jet­ti tetikterge jumsalatynyn aıtty.

Degenmen kásipkerler tarapy­nan kórsetilip jatqan demeý jyr­tyqqa jamaý bola almaıtyny belgili. 2015 jyly Almatyda «Adem» saýda úıi órtengen kezde kásipkerlerdiń basym kópshiliginiń saqtandyrý máselesinen úlken shý shyqqany, kóbi saqtandyrý jarnalaryn ala almaǵanyn el umyta qoıǵan joq. Sońynda Almatydaǵy keıbir saýda úıleriniń basshylary barlyq keltirilgen shyǵyndy ózderi kóteretinin, janyp ketken jıhazdardyń da qunyn ótep beretinin aıtqan. Kóp kóńilinde «sol jaǵdaı taǵy da qaıtalanyp, sońy sıyrquıymshaqtanyp ketpeı me?» degen kúmán bar.

Osy rette táýelsiz sarapshy­lardyń «Almatydaǵy iri saýda úıleri saqtandyrý kompanııalarymen kelisimshartqa otyrǵan ba?» dep alańdaýyna sebep bar. A.Qoshmambetov qazir shyǵyn kólemi zerttelip jatqanyn aıtady. Iаǵnı saýda úıleriniń bas­shylary men kásipkerler ara­syn­daǵy kelisim – eki tarap arasyn­daǵy másele. Bul arada kásip­­kerler nemese saýda úıi bas­­shy­lary saqtandyrý kom­pa­nııa­­larymen qandaı shartpen ke­lisimge otyrǵany mańyzdy. Kom­­panııa tarapynan shyǵyndy óteý de soǵan qarap sheshiledi. Oǵan úshinshi taraptyń aralasýǵa quqy joq. Demek, osy rette «saý­­da úıleriniń basshylary ká­sip­­ker­lerge saqtandyrý kom­pa­nııalarymen kelisimshartqa oty­rý­ǵa jaǵdaı jasaǵan ba?» degen másele shyǵady. Mysaly, kásipker Mahambet Asabaev bıznes ókilderiniń jergilikti kompanııa­larmen kelisimshart júrgizýin ońtaılandyrý qajettigin jetkizdi. Osy máseleni jedel qolǵa almasa, problema sheshilmeıdi. Qys­qasy, saqtandyrý kompanııa­lary da, keıbir bıznes ókilderi de saq­tandyrýǵa qulyqty emes. Saq­tandyrý salasynyń naryq jolymen damýyna janama áser etip otyrǵan faktorlardyń biri – osy.

Aldaǵy qaýip-qaterden saq­tanýǵa asa kóńil bóle qoımaı­tyn aǵaıynǵa bul da ashy sabaq bolǵaly tur. Qysqasy, bul joly da negizgi salmaq Ulttyq qor men respýblıkalyq, aımaqtyq bıýdjetke túsetini belgili boldy. Saq­tandyrý qyzmetin tutyný úshin halyqtyń ál-aýqaty da joǵary bolýǵa tıis. Qarjygerler Batysta saqtandyrý qyzmetimen halyqtyń 90-95 paıyzy qamtylsa, bizde 37 paıyz tóńireginde ekenin jáne halyq tabysynyń azdyǵy da sektor aıasyn taryltyp turǵanyn aıtady. Demek, bul tusta qarjylyq saýattylyqtyń tómendigi ǵana emes, halyqtyń áleýmettik jaǵ­daıy da damýǵa qolbaılaý degen pikir qazirgi jaǵdaıdy aqtaı almaıdy. Almatyda tonaldy degen saýda úıleriniń qojaıyndary tıyn sanap júrgen qarajaıaý adam emes ekeni belgili. Bul másele – al­daǵy ýaqytta memlekettik deń­geıde kóteriletin taqyryp.

Táýelsiz sarapshy Rasýl Juma­ly­nyń aıtqanyna den qoısaq, qol­danystaǵy saqtandyrý týraly zańnamalarda kemshilik joq. Qazaqstanda jumys istep turǵan kompanııalardyń barlyǵy derlik – «Qazaqstan Respýblıkasynyń Saqtandyrý tólemderine kepildik berý qorynyń» qatysýshysy. Bul degenińiz – jarnańyz memleket tarapynan saqtandyrylady degendi bildiredi. Másele sonyń oryndalýynda. Eldegi zańnama halyqtyń jaǵdaıynan eki qadam alǵa nemese bir qadam keıin qaldy deýge bolady. Zańda kórsetilgen baptardy iske asyrýǵa halyqtyń qaltasy kótermeıdi. Al iri kompanııalar da, sheteldik kompanııalar da el­degi saqtandyrý kompanııalarymen jumys isteýge qulyqty emes. Olardy mindetteýge Úkimettiń de quqy joq. Shaǵyn jáne orta bıznes ókilderi arasynda bıznesin saqtandyrýǵa qulyq tanytqandar az. Kelisimge kelgenderi eń tómen­gi deńgeıdegi jarnalar­men saq­tan­dyrylady. Bul kelisim­men tóten­she jaǵdaılarda «shyǵyn­­dy 100 paıyz óndirip ber» dep talap etý múmkin emes. Memle­ket­tiń saq­tandyrý salasyn ońtaılan­dyrý­ǵa baǵyttalǵan áreketi salany ár­taraptandyryp, halyqtyń betin beri bura almady, iri bıznes qazaqstandyq kompanııalarǵa moıyn burmady. Al qarapaıym halyqtyń ózine tıesili múlkin nemese bıznesin tıisti deńgeıde saqtandyrýǵa qaltasy kótermeıdi. El arasynda múlkin saqtandyrý emes, «Qudaı saqtasyn» degen túsinik basym. Bizde saqtandyrý túsinigi jalpy halyqtyq deńgeıge kóterilgende ǵana salanyń kúre tamyryna qan júgirmek.

Osy rette sarapshy nazar aýdar­masqa bolmaıtyn kelesi jaǵ­daıdy da qaperge saldy. Eli­miz kóleńkeli ekonomıkanyń qur­saýy­nan áli de shyǵa almaı otyr. Tipti birer jyl buryn QHR jáne basqa da eldermen saýda-sat­tyq­­tyń resmı kórsetkishi men naqty jaǵdaıdaǵy kórsetkishinde al­shaq­tyq bary memlekettik deń­geıde aıtylǵan. Qazir bızneske kelgen shyǵynnyń 70-80 paıy­zy alyp-satýmen aınalysatyn kásip ıeleriniki. Bul jaǵdaı da saq­tandyrý kompanııalary ara­syndaǵy kelisimsharttardyń zań boıynsha júrgizilýin qıyndatyp jiberýi ábden múmkin.

«Memleket basshysy Qasym Jomart Toqaev tuńǵysh ret olıgolopııa týraly eskertip, «ekono­mıka – dostar men týystarǵa, qal­ǵanyna – buıyrǵany» degen túsi­nik­­tiń kelmeske ketkenin ashyp aı­typ tur. Saqtandyrý salasy­nyń damýyna kedergi keltirip otyr­ǵan faktordyń biri de osy. Al­­daǵy ýaqyt­ta halyqtyń tabysyn kóterý­di ekonomıkany olı­go­lo­­pııa­­ny qursaýynan shyǵarý­men qatar júr­gizý kerek» deıdi R.Jumaly.

Qarjyger Ǵalym Baınazarov qalaı desek te elde saqtandyrý salasy mádenıetiniń qalyptasyp kele jatqanyn aıtady. Damy­ǵan elderde saqtandyrý salasy mem­lekettiń baqylaýynda ekenin aıtqan qarjyger elimizde de bul salany memlekettiń baqy­laýy­­na alǵany durys ekenin, bul onyń jumysyn shektemeıtinin, keri­­sinshe tynysyn ashatynyn jet­kizdi. Úkimet tarapynan orta­lyq­tan­dyrylǵan baqy­laý­dyń bolmaýy saldarynan kóptegen iri kompanııa jergilikti kompanııalarǵa saqtandyrylsa da sheteldik kompanııalarmen kelisimge otyryp, qaıta saqtandyrýdy jón kóredi eken. Bul faktor da jergilikti kom­panııalardyń saqtandyrý jarnasy kóleminiń halyqaralyq deń­geıge saı bolýyna, qulashty keńge jaıyp jumys júrgizýine keri áserin tıgizedi. Jumysqa kiris­ken jańa Úkimet quramy osy máse­lege nazar aýdarmasa, qatelik qaıtalana beredi. Qarjyger atap ótkendeı, elimizde saqtandyrý salasyn damytýǵa tolyq múmkindik bar. 2021 jyldyń alǵashqy toq­sanyndaǵy jaǵdaı boıynsha osy saladaǵy naryq aktıvteri sońǵy úsh jylda 76 paıyzǵa ósip, 1,7 trln teńgeni nemese ishki jalpy ónimniń 2,3 paıyzyn quraıdy. Bul – úlken kúsh. Memlekettik kompanııa naryqtaǵy usaq kompanııalardy jutyp qoıady dep qaýiptenýge sebep joq. Qarjy júıesi barynsha taza bolsa, ishki naryqtaǵy barlyq kompanııaǵa oryn bar.

«Damyǵan elderdiń saqtandyrý naryǵyna nazar aýdaraıyq. Bizge qolaılysy, memlekettik saq­tan­dyrý kompanııasyn ashatyn kez keldi dep oılaımyn. Mem­leket­tiń ıeligindegi kompanııa bolsa, jemqorlyqtyń qursaýynda qala­dy degen qaýipti jańa Úkimet qura­my ótken kúnniń enshisinde qaldy­rady dep úmittenemin. Tótenshe jaǵdaılarda Ulttyq qordyń júgin tek saqtandyrý kompanııalary ǵana jeńildete alady», dep túıindedi Ǵ.Baınazarov.

 

Sońǵy jańalyqtar

Tozaq qaqpasy

Rýhanııat • Keshe

Eskilik pen estilik

Ádebıet • Keshe

Polısııa: Kadr hám qadir

Qazaqstan • Keshe

Máńgilik saıahatshylar

О́ner • Keshe

Uqsas jańalyqtar