Kollajdy jasaǵan Qonysbaı ShEJIMBAI, «EQ»
Almaty qalasy kásipkerler palatasynyń dırektory Aıtýar Qoshmambetov qalada 1 myńnan asa kásipkerlik nysany zardap shekkenin aıtady. Tek «Moskva» saýda ortalyǵynda 180 saýda núktesi tonalǵan. Naqtylasaq, Magným Cash and Carry – 10 mlrd teńge, «Tehnodom operator» – 8 mlrd teńge, «Skıf treıd» JShS –
6 mlrd teńge, «Arena S-Sulpak» – 5,14 mlrd teńge, «Belyı veter» 3,25 mlrd teńge zardap shekken. Kásipkerler palatasynyń ókili bul shyǵyn kólemi aldaǵy ýaqytta óse beretinin aıtyp otyr.
Qazaqstan – áleýmettik baǵytqa basymdyq bergen el. Mundaı qysyltaıań kezde zııan shekkenderdiń bári eń aldymen memlekettiń kómegine arqa súıeıtini qalypty jaǵdaı. Osyǵan deıingi tótenshe jaǵdaılarda túrli deńgeıdegi qoǵamdyq qorlar men qarjy, kásipkerlik sýbektileri ekonomıkany qalpyna keltirýge atsalysty. Birer kún buryn Almaty kásipkerler palatasy óńirlik keńesiniń tóraǵasy Maksım Baryshev «Kúshimiz birlikte» qoryn qurdy. Ol kásipkerler tarapynan kómek kelip jatqanyn, árbir qarjynyń qajetti tetikterge jumsalatynyn aıtty.
Degenmen kásipkerler tarapynan kórsetilip jatqan demeý jyrtyqqa jamaý bola almaıtyny belgili. 2015 jyly Almatyda «Adem» saýda úıi órtengen kezde kásipkerlerdiń basym kópshiliginiń saqtandyrý máselesinen úlken shý shyqqany, kóbi saqtandyrý jarnalaryn ala almaǵanyn el umyta qoıǵan joq. Sońynda Almatydaǵy keıbir saýda úıleriniń basshylary barlyq keltirilgen shyǵyndy ózderi kóteretinin, janyp ketken jıhazdardyń da qunyn ótep beretinin aıtqan. Kóp kóńilinde «sol jaǵdaı taǵy da qaıtalanyp, sońy sıyrquıymshaqtanyp ketpeı me?» degen kúmán bar.
Osy rette táýelsiz sarapshylardyń «Almatydaǵy iri saýda úıleri saqtandyrý kompanııalarymen kelisimshartqa otyrǵan ba?» dep alańdaýyna sebep bar. A.Qoshmambetov qazir shyǵyn kólemi zerttelip jatqanyn aıtady. Iаǵnı saýda úıleriniń basshylary men kásipkerler arasyndaǵy kelisim – eki tarap arasyndaǵy másele. Bul arada kásipkerler nemese saýda úıi basshylary saqtandyrý kompanııalarymen qandaı shartpen kelisimge otyrǵany mańyzdy. Kompanııa tarapynan shyǵyndy óteý de soǵan qarap sheshiledi. Oǵan úshinshi taraptyń aralasýǵa quqy joq. Demek, osy rette «saýda úıleriniń basshylary kásipkerlerge saqtandyrý kompanııalarymen kelisimshartqa otyrýǵa jaǵdaı jasaǵan ba?» degen másele shyǵady. Mysaly, kásipker Mahambet Asabaev bıznes ókilderiniń jergilikti kompanııalarmen kelisimshart júrgizýin ońtaılandyrý qajettigin jetkizdi. Osy máseleni jedel qolǵa almasa, problema sheshilmeıdi. Qysqasy, saqtandyrý kompanııalary da, keıbir bıznes ókilderi de saqtandyrýǵa qulyqty emes. Saqtandyrý salasynyń naryq jolymen damýyna janama áser etip otyrǵan faktorlardyń biri – osy.
Aldaǵy qaýip-qaterden saqtanýǵa asa kóńil bóle qoımaıtyn aǵaıynǵa bul da ashy sabaq bolǵaly tur. Qysqasy, bul joly da negizgi salmaq Ulttyq qor men respýblıkalyq, aımaqtyq bıýdjetke túsetini belgili boldy. Saqtandyrý qyzmetin tutyný úshin halyqtyń ál-aýqaty da joǵary bolýǵa tıis. Qarjygerler Batysta saqtandyrý qyzmetimen halyqtyń 90-95 paıyzy qamtylsa, bizde 37 paıyz tóńireginde ekenin jáne halyq tabysynyń azdyǵy da sektor aıasyn taryltyp turǵanyn aıtady. Demek, bul tusta qarjylyq saýattylyqtyń tómendigi ǵana emes, halyqtyń áleýmettik jaǵdaıy da damýǵa qolbaılaý degen pikir qazirgi jaǵdaıdy aqtaı almaıdy. Almatyda tonaldy degen saýda úıleriniń qojaıyndary tıyn sanap júrgen qarajaıaý adam emes ekeni belgili. Bul másele – aldaǵy ýaqytta memlekettik deńgeıde kóteriletin taqyryp.
Táýelsiz sarapshy Rasýl Jumalynyń aıtqanyna den qoısaq, qoldanystaǵy saqtandyrý týraly zańnamalarda kemshilik joq. Qazaqstanda jumys istep turǵan kompanııalardyń barlyǵy derlik – «Qazaqstan Respýblıkasynyń Saqtandyrý tólemderine kepildik berý qorynyń» qatysýshysy. Bul degenińiz – jarnańyz memleket tarapynan saqtandyrylady degendi bildiredi. Másele sonyń oryndalýynda. Eldegi zańnama halyqtyń jaǵdaıynan eki qadam alǵa nemese bir qadam keıin qaldy deýge bolady. Zańda kórsetilgen baptardy iske asyrýǵa halyqtyń qaltasy kótermeıdi. Al iri kompanııalar da, sheteldik kompanııalar da eldegi saqtandyrý kompanııalarymen jumys isteýge qulyqty emes. Olardy mindetteýge Úkimettiń de quqy joq. Shaǵyn jáne orta bıznes ókilderi arasynda bıznesin saqtandyrýǵa qulyq tanytqandar az. Kelisimge kelgenderi eń tómengi deńgeıdegi jarnalarmen saqtandyrylady. Bul kelisimmen tótenshe jaǵdaılarda «shyǵyndy 100 paıyz óndirip ber» dep talap etý múmkin emes. Memlekettiń saqtandyrý salasyn ońtaılandyrýǵa baǵyttalǵan áreketi salany ártaraptandyryp, halyqtyń betin beri bura almady, iri bıznes qazaqstandyq kompanııalarǵa moıyn burmady. Al qarapaıym halyqtyń ózine tıesili múlkin nemese bıznesin tıisti deńgeıde saqtandyrýǵa qaltasy kótermeıdi. El arasynda múlkin saqtandyrý emes, «Qudaı saqtasyn» degen túsinik basym. Bizde saqtandyrý túsinigi jalpy halyqtyq deńgeıge kóterilgende ǵana salanyń kúre tamyryna qan júgirmek.
Osy rette sarapshy nazar aýdarmasqa bolmaıtyn kelesi jaǵdaıdy da qaperge saldy. Elimiz kóleńkeli ekonomıkanyń qursaýynan áli de shyǵa almaı otyr. Tipti birer jyl buryn QHR jáne basqa da eldermen saýda-sattyqtyń resmı kórsetkishi men naqty jaǵdaıdaǵy kórsetkishinde alshaqtyq bary memlekettik deńgeıde aıtylǵan. Qazir bızneske kelgen shyǵynnyń 70-80 paıyzy alyp-satýmen aınalysatyn kásip ıeleriniki. Bul jaǵdaı da saqtandyrý kompanııalary arasyndaǵy kelisimsharttardyń zań boıynsha júrgizilýin qıyndatyp jiberýi ábden múmkin.
«Memleket basshysy Qasym Jomart Toqaev tuńǵysh ret olıgolopııa týraly eskertip, «ekonomıka – dostar men týystarǵa, qalǵanyna – buıyrǵany» degen túsiniktiń kelmeske ketkenin ashyp aıtyp tur. Saqtandyrý salasynyń damýyna kedergi keltirip otyrǵan faktordyń biri de osy. Aldaǵy ýaqytta halyqtyń tabysyn kóterýdi ekonomıkany olıgolopııany qursaýynan shyǵarýmen qatar júrgizý kerek» deıdi R.Jumaly.
Qarjyger Ǵalym Baınazarov qalaı desek te elde saqtandyrý salasy mádenıetiniń qalyptasyp kele jatqanyn aıtady. Damyǵan elderde saqtandyrý salasy memlekettiń baqylaýynda ekenin aıtqan qarjyger elimizde de bul salany memlekettiń baqylaýyna alǵany durys ekenin, bul onyń jumysyn shektemeıtinin, kerisinshe tynysyn ashatynyn jetkizdi. Úkimet tarapynan ortalyqtandyrylǵan baqylaýdyń bolmaýy saldarynan kóptegen iri kompanııa jergilikti kompanııalarǵa saqtandyrylsa da sheteldik kompanııalarmen kelisimge otyryp, qaıta saqtandyrýdy jón kóredi eken. Bul faktor da jergilikti kompanııalardyń saqtandyrý jarnasy kóleminiń halyqaralyq deńgeıge saı bolýyna, qulashty keńge jaıyp jumys júrgizýine keri áserin tıgizedi. Jumysqa kirisken jańa Úkimet quramy osy máselege nazar aýdarmasa, qatelik qaıtalana beredi. Qarjyger atap ótkendeı, elimizde saqtandyrý salasyn damytýǵa tolyq múmkindik bar. 2021 jyldyń alǵashqy toqsanyndaǵy jaǵdaı boıynsha osy saladaǵy naryq aktıvteri sońǵy úsh jylda 76 paıyzǵa ósip, 1,7 trln teńgeni nemese ishki jalpy ónimniń 2,3 paıyzyn quraıdy. Bul – úlken kúsh. Memlekettik kompanııa naryqtaǵy usaq kompanııalardy jutyp qoıady dep qaýiptenýge sebep joq. Qarjy júıesi barynsha taza bolsa, ishki naryqtaǵy barlyq kompanııaǵa oryn bar.
«Damyǵan elderdiń saqtandyrý naryǵyna nazar aýdaraıyq. Bizge qolaılysy, memlekettik saqtandyrý kompanııasyn ashatyn kez keldi dep oılaımyn. Memlekettiń ıeligindegi kompanııa bolsa, jemqorlyqtyń qursaýynda qalady degen qaýipti jańa Úkimet quramy ótken kúnniń enshisinde qaldyrady dep úmittenemin. Tótenshe jaǵdaılarda Ulttyq qordyń júgin tek saqtandyrý kompanııalary ǵana jeńildete alady», dep túıindedi Ǵ.Baınazarov.
