Kúrdeli kezeńde azamattarymyz qazaq halqyn qoldaýǵa jumyldy

– Qurmetti Sadyr Nurǵoja­uly, eń áýeli bizdiń gazetimizge suhbat berýge keliskenińiz úshin alǵysymyzdy bildiremiz.

– Suhbatymyzdy bastamas bu­ryn, sońǵy qaıǵyly oqıǵa­lardy úlken ókinishpen qabylda­ǵa­nymyzdy jáne qaza bolǵandardyń qaıǵysyna ortaqtasa otyryp, baýyrlas elge kóńil aıtqym keledi. Bul – bárimizge ortaq orny tolmas aýyr qaıǵy.

О́zderińiz biletindeı, Qyr­ǵyzstan Qazaqstan Respýblı­ka­synyń Prezıdenti, qurmetti Qasym-Jomart Kemeluly Toqaev­­tyń ishki saıası ahýaldy tu­raq­tandyrý úshin jasaǵan jiger­li qadamdary men Qazaq­stan­ǵa qarsy josparlanǵan terro­rıstik agressııaǵa toıtarys be­rýdegi batyl sharalaryn qol­dady. Biz bul kúreste qol ushyn sozýymyz keregine bir mı­nýt ta kúmándanbadyq. UQShU bi­timgerlik kontıngenti quramynda óz ókilderimizdi jiberdik. Qazaq­stan bıligi adamdardyń óli­mine jáne bılikti kúshpen basyp alý maqsatynda jappaı tártip­siz­dikterdi uıymdastyrýǵa kináli adamdardy taýyp, jaýap­ker­shilikke tartatynyna senimdimin. Sondaı-aq tekserý kezinde kinásiz azamattar zardap shekpeýge tıis.

Bul kúrdeli kezeńde bizdiń aza­mattyq qoǵam tys qalmaı, ynty­maqtastyq tanytyp, Qazaqstan halqyn qoldaýǵa jumyldy. Vo­lonterler jaǵdaıǵa baılanys­ty «Manas» áýejaıyna aldyn ala josparsyz kelip qonǵan qazaqstandyqtardy kútip alyp, ornalastyryp, tamaqtandyryp, Qordaı aýylyna deıin jetkizýge kómektesti. Baýyrlas eki el ara­syn­daǵy osy bir adamgershilik pen bir-birine kómek qolyn sozýǵa daıarlyq rýhy qatty qýantady.

– Byltyr Túrki keńesiniń kezekti sammıti ótip, sol otyrysta bul qurylym Túrki mem­leketteri uıymy bolyp ja­rııalanǵany belgili. Baýyrlas elderdiń ókilderi bas qosqan jıynda Siz de boldyńyz. Jalpy, sońǵy ýaqytta Ortalyq Azııa­nyń, búkil túrki áleminiń ynty­maǵy artyp keledi. О́zbek­stan men Qazaqstan odaqtas­tyq qatynastar týraly Dek­la­rasııany qabyldady. Sondaı-aq, Qyrǵyzstanmen de osyndaı qujatqa jáne Máńgilik dostyq týraly shartqa qol qoıylǵany belgili. Keleshekte Qyrǵyzstan men Qazaqstan arasyndaǵy qarym-qatynas qalaı órbıdi?

– Qyrǵyzstan Qazaqstan Prezıdenti Q.To­qaev­tyń qyrǵyz-qazaq qatynastaryn odan ári nyǵaıtý jónindegi dos­tyq baǵytyn qup kóredi. 2021 jyl­ǵy naýryzdaǵy kezdesýi­miz­de Q.Toqaev Qazaqstan Qyrǵyz­stan­dy odaqtas retinde ǵana emes, baýyrlas memleket retinde qaras­tyratynyn, qyrǵyz halqyn árdaıym qoldaýǵa daıyn ekenin jetkizgen. Biz muny baǵalaımyz! Shyn máninde, bizdiń baýyrlas halyqtarymyz árqashan dostyq pen kelisimde ómir súrdi, ásirese qıyn kezeńderde bir-birine kómek qolyn soza bildi.  Qyrǵyzdar qazaqtarmen budan keıin de dál osylaı ómir súrýge jáne bola­shaqqa birge qadam basýǵa nıetti! Bıyl 2022 jyly Táýelsiz Qyr­ǵyzstan men Qazaqstan arasynda dıplomatııalyq qaty­nas­tardyń ornaǵanyna otyz jyl tolady. Osyǵan oraı, biz Qazaqstan Res­pýb­lıkasynyń Prezıdenti Q.To­qaevtyń jaýapty saparmen Qyr­ǵyz­stanǵa kelýin kútemiz. Bul oqı­ǵaǵa shyn júrekten qýanar edik!

Memleketaralyq qarym-qa­tynasymyz tatý kórshi, odaqtas jáne strategııalyq áriptes rýhynda senimdi damyp keledi. Sondyqtan meniń Qazaqstanǵa jasaǵan memlekettik saparym jaıly atmosferada ótkenin jáne kópǵasyrlyq kórshiler ara­syndaǵy senimdi qarym-qaty­nasty odan ári nyǵaıtýǵa sep bolǵanyn atap ótken jón. Sol kelissózderde saıası dıalog barlyq kommýnıkasııa deńgeıinde, sondaı-aq Joǵary memleketaralyq, parlamentaralyq jáne úkimet­aralyq keńester sııaqty qol­da­nystaǵy tetikter arqyly tu­raqty túrde qoldaý tabady degen pikir biraýyzdan aıtyldy. Barlyq deńgeıdegi, sonyń ishinde ekonomıkalyq, gýmanıtarlyq jáne qaýipsizdik salalaryndaǵy yntymaqtastyqtyń belsendi da­mý qarqyny jalǵasa bermek. El­derimiz Taıaý Shyǵys pen Aý­ǵan­standaǵy belgili oqıǵalarǵa, sondaı-aq qoǵamdyq densaýlyq pen ekonomıkaǵa eleýli nuqsan keltirgen pandemııaǵa baılanys­ty jańa qaýip-qaterlerge bir­lesip qarsy turady. Kelesi jyly Qyrǵyzstan men Qazaqstan yntymaqtastyqtyń keshendi baǵ­darlamasyn júzege asyrýdy aıaqtaıdy. Bıyl Qazaqstanda Qyrǵyzstannyń mádenıet kúnderi ótedi, bul baýyrlas halyqtardyń rýhanı jáne mádenı birligin odan ári arttyrýǵa yqpal etetini sózsiz.

Bizdiń óńirlik nemese jahandyq ózekti máselelerge qatysty ustanymymyz bir nemese kóp jaǵdaıda uqsas bolyp keledi. Biz BUU, EQYU, UQShU, EAEO, TMD, ShYU, TMU sekil­di halyqaralyq, óńirlik jáne ınte­grasııalyq uıymdar sheńberinde ózara tyǵyz áreket etemiz jáne bir-birimizge qoldaý bildiremiz.

Kezinde Qyrǵyzstan Orta­lyq Azııa memleketteri basshy­lary­nyń alǵashqy kon­sýl­tatıvtik kezdesýin Qazaqstanda ótkizýdi qoldady. Bıyl 2022 jyldyń jazynda Ortalyq Azııa memleketteri basshylarynyń tórtinshi kon­sýl­­tatıvtik kezdesýin ótkizýge da­ıyn­dalyp jatqanymyzdy aıta keteıin.

Aldaǵy bir-eki jylda Qyr­ǵyzstan men Qazaqstan arasyn­daǵy strategııalyq áriptestiktiń damýy sapaly jańa deńgeıge kóterilip, shyn máninde biregeılik úlgisine aınalatynyna senemin. Qyrǵyz Respýblıkasy bul úshin bar kúshin salady!

– Qazaqstan – Qyrǵyz­­stan­nyń eń iri saýda serik­tes­teriniń biri jáne negizgi ınves­torlarynyń qataryna kiredi. Sońǵy 15 jylda Qazaqstan
1 mıl­lıard AQSh dollarynan as­tam qarajat quıǵan eken. О́zara saýda baılanysyn kúsheıtý úshin shekara be­ketteriniń taýar ótkizý jyldam­dyǵyn arttyrý maqsatynda túrli jumys atqarylyp jatyr. Eki memleket arasyndaǵy taýar almasý qar­qyny qa­laı? Qazaqstan nary­ǵy qyr­ǵyz kásipkerlerin nesi­men qyzyq­tyrady? Al qazaq­standyq ınvestorlar Qyrǵyz­standa qaı salalarǵa qarajat quıady?  

– Kórshilerimizben saýda-ekonomıkalyq yntymaqtastyqty arttyrý – bizdiń syrtqy ekono­mıkalyq saıasatymyzdyń basym bóligi. Qyrǵyzstandy ekonomıkasy qýatty jáne naryǵy keń elder qorshap jatyr. Ol, eń aldymen, Qytaı, Qazaqstan jáne О́zbekstan. Árıne, bul berilgen artyqshylyq kópmaqsatty saýda-ınvestısııalyq yntymaqtastyq ornatý úshin múmkindik bereri sózsiz. Qazaqstan – bizdiń negiz­gi syrtqy ekonomıkalyq áriptes­terimizdiń biri. Pandemııa bas­talǵannan keıin byltyr alǵash ret ekijaqty saýda kóleminiń ósýi (900 mln AQSh dollary) men tikeleı qazaq ınvestısııalarynyń artýy (38,7 mln AQSh dollary) tirkeldi.

Búginde Qyrǵyzstandaǵy qa­zaqstandyq bıznes qarjy-bank sektorynda, ken óndirý salasyn­da, tamaq ındýstrııasynda, saýda jáne qyzmet kórsetý, kommýnı­kasııa jáne baılanys salalarynda jumys isteıdi. Sapar barysynda uıymdastyrylǵan qyrǵyz-qazaq bıznes-forýmynda Qazaqstannyń iri bıznes basshylarymen kezdesip, olardy Qyr­ǵyzstannyń gıdroenergetıka, aýyl sharýashylyǵyn qaıta óńdeý, týrızm jáne basqa da sala­lar­yndaǵy tıimdi jobalarǵa belsendi ınvestısııa salýǵa shaqyrýǵa múm­kindik aldym.

Bul rette, jalpy, saýda men ekonomıkadaǵy qolda bar áleýet pen múmkindikter áli de tolyq paıdalanylmaǵanyn atap ótý kerek. Osyǵan baılanysty byltyr sáýirde Qordaı aýylynda ótken Qyrǵyz-Qazaqstan úkimetaralyq keńesiniń 9-nshy otyrysy saýda-ekonomıkalyq yntymaqtastyqty keńeıtýdiń, onyń ishinde ınves­tı­sııalyq, shekara mańy men óńir­aralyq yntymaqtastyqty jan­dandyrýdyń ortaq joldaryn qarastyrdy. Máselen, saý­dany jandandyrý úshin birin­shi óńiraralyq forým ótkizilip, Qyr­ǵyzstannyń Shý jáne Ystyq­kól oblystarynda kóterme-tara­tý ortalyqtarynyń, ındýs­trııa­lyq saýda-logıstıkalyq keshen­niń jáne «Almaty – Bish­kek» ekonomıkalyq dáliziniń medı­sınalyq referens-zerthana­larynyń qurylysy júzege asyrylady. Jańǵyrtylǵan «Aq-Jol-Qordaı» shekaralyq ótkizý pýnkti ashyldy. Endigi kezekte «Aq-Tilek – Qarasý» baqylaý-ótkizý pýnk­­tin jańǵyrtý tur. Odan bólek, úkimet basshylarynyń orynba­sar­lary deńgeıinde kedergi­lerdi retteýmen aınalysatyn jáne saýda-ekonomıkalyq yntymaq­tas­tyqtyń perspektıvalyq baǵyt­taryn aıqyndaıtyn jumys toby quryldy. Jaqyn arada ózara tıimdi jańa jobalardy qamtıtyn ekijaqty saýda-ekonomıkalyq yntymaqtastyqtyń áleýeti iske asyrylatyn bolady.

– Qazaqstan men Qyrǵyz­-
stan arasyndaǵy qarym-qaty­nas joǵary deńgeıde damyp keledi. Qazaqstan Úkimetiniń bas­shysy issaparmen kelip ketti. Sol saparda kóptegen keli­simge qol qoıyldy. Osy­ǵan baılanysty ózara she­shil­me­gen taǵy qandaı máse­le­ler bar dep esepteısiz?

– Meniń oıymsha, Qyrǵyzstan men Qazaqstan arasynda sheshil­megen ne sheshilmeıtin másele joq jáne bolmaýǵa da tıis. Elderdiń ekijaqty kún tártibindegi máse­leler boıynsha kózqarastary men paıymdary ártúrli bolady jáne bul qalypty jaǵdaı. Biz teń sóıleımiz, bir-birimizdi tyńdaımyz jáne ózara qolaıly sheshimder tabamyz.

Máselen, vaksınalaý bas­tal­ǵannan beri Qyrǵyzstanda koronavırýsqa baılanysty epı­de­mııalyq ahýal turaqtandy. Osy­ǵan baılanysty biz qazir Qazaq­stanǵa jerústi jolymen ótetin qyrǵyz tranzıttik júk tasy­maldaýshylary men azamattary­na shekteýlerdi alyp tastaý maq­satynda Qazaqstan bıligimen kelis­sózder júrgizip jatyrmyz. Vaksınalaý sertıfıkaty men PTR-testtiń bolýy Qazaqstanǵa kedergisiz kirý úshin jetkilikti bo­lýy kerek dep sanaımyz. Meniń oıymsha, Qyrǵyzstan men Qazaqstan arasynda eshqandaı kedergi bolmaýy kerek – meıli ol shartty ne naqty bolsyn.

Men qolymyzdan bári ke­le­tinine senimdimin, óıtkeni biz­de barlyq baǵyt boıynsha óza­ra tıimdi yntymaqtastyqty damytýǵa degen nıet, umtylys pen saıası erik-jiger bar.

– Qazirgideı jahandyq jylyný kúsheıip, shyńyn aq qar basqan taýlarda muz­dyq­tar erip jatqanda, darııa-ózenderdiń tartylýy alań­datyp tur. Talas jáne Shý ózenderi Qyrǵyzstannan bastaý alady. Bul máseleniń aldyn alý, zardabyn azaıtý úshin qan­daı áreketter jasalyp jatyr? Bizdiń memleketterdiń ynty­maq­tastyǵynda klımattyń ózgerýi men jalpy ekologııa máselesi qandaı orynda tur?     

– О́zińiz aıtyp ótkendeı, sońǵy jyldary klımattyń ózgerýi óte mańyzdy jahandyq máselege aınaldy. Qyrǵyzstan taýly aımaq retinde onyń jaǵymsyz saldaryn ótkir sezinedi. Sol máselelerdiń keıbiri sý tapshylyǵymen tikeleı baılanysty. Búginde Qyrǵyzstanda máńgi qar men muzdyqtar erip, sý-energetıkalyq resýrstar azaıyp jatqany belgili. Eger bul máseleler halyqaralyq qoǵamdastyqtyń kómegimen, sondaı-aq «klımattyq» qarjy­landyrý arqyly sheshilmese, sý jetispeýshiligi bizdiń memleketimiz úshin ǵana emes, búkil Ortalyq Azııa úshin de qaýipti bolýy múmkin. Sol sebepti muzdyqtar men qarly taý shyńdaryn klımattyq ózgeristerden qorǵaýdyń, sý resýrstaryn únemdeýdiń mańyzyn eskere otyryp, Qyrǵyzstan BUU Bas Assambleıasynyń 76-sessııasynda jáne Glazgodaǵy klımattyń ózgerýi týraly BUU negizdemelik konvensııasy taraptarynyń
26-nshy konferensııasynda birqatar bastama kóterdi.

Ekijaqty yntymaqtastyqtyń mańyzdy baǵyttarynyń biri – osy sý-energetıka salasyna qatysty. Bul salada Shý men Talas ózenderi boıynsha 2000 jyldan beri jınaqtalǵan ózara is-qımyldan oń tájirıbe bar. Osy boıynsha taraptar alynǵan kólemge saı transshekaralyq sý obektilerin paıdalanýǵa jáne kútip-ustaýǵa jumsalǵan shyǵyn­dardy óteý jóninde basqa da kelisilgen is-sharalarǵa qatysady dep kútilýde (mundaı kelisýdi sý resýrstary jónindegi Shý-Talas memleketaralyq komıssııasy júrgizetin bolady).

Joǵaryda aıtylǵandardy qorytyndylaı kele, Qyrǵyz­stan men Qazaqstan yntymaq­tas­tyǵynda ekologııa jáne klı­mattyń ózgerýi máseleleri jyl ótken saıyn ózekti bola túsetinin atap ótý kerek.