Aımaqtar • 17 Qańtar, 2022

Almaty qalpyna keltirilýde

85 ret kórsetildi

Qańtardaǵy qasiretten keıin astan-kesteń bolǵan Almatynyń tirshiligin qalpyna keltirý úshin aılar, et jaqyndaryn joǵaltqan jandardyń jarasyn jazýǵa jyldar kerek ekenin el bilip otyr. Osy ýaqytqa deıin memlekettiń ekonomıkalyq donory bolyp kelgen megapolıstiń múshkil halin kórý qazir eshkimge de ońaı emes.

Shyǵyn 112,6 mlrd teńgege jetti

Alaıda rýhy synbaǵan Almaty qaıta eńsesin tiktep, gúl jaınaǵan shaharǵa aınalýyna qala turǵyndary da múddeli. Volonter retinde bolysyp, demeýshi retinde qaraılasyp jatqan kompanııalar men jeke adamdardyń qatary kóp.

«Almaty tragedııasynan» es jııý úshin qazir qoldan kel­gen­niń barlyǵy jasalyp jatyr. Dúı­senbi kúni qala ákimi Ba­­qyt­jan Saǵyntaevtyń tór­aǵa­lyǵymen osy jyldyń al­ǵash­qy apparattyq keńesi ótip, jıynǵa BAQ ókilderi de qa­tys­ty. Jýrnalıster qaýymy qasi­­retti oqıǵadan keıin qorda­la­nyp qalǵan suraqtardy qala ákimine qoıa almasa da, negizgi máselelerden habardar boldy.

Almatyda múliktiń barlyq túrine keltirilgen zııannyń somasy áli de naqty emes. Qa­la iskerleri dúnıesinen ǵana emes, qujattary, keńse, aqpa­rat­tyq tehnıkalarynan da aıyry­lyp otyrǵandyqtan, bızneske kel­tirilgen orasan shyǵyndy dóp basyp, dáleldeý ońaıǵa túspeı tur.

ShOB nysandarynyń ishinde azyq-túlik emes dúkender eń kóp zardap shekken. Zalaldy baǵalaý jónindegi qalalyq jáne aýdandyq komıssııalar qurylyp, jumys istep jatqany belgili. Komıssııa jumysyna is júzinde barlyq qyzmet pen uıym, sonyń ishinde «Atameken», táýelsiz baǵalaýshylar men aýdıtorlar palatasynyń ókilderi tartylǵan.

Sońǵy derekterge sáıkes múliktiń barlyq túrleri boıynsha zalaldyń jalpy somasy 112 mlrd teńgeden asa bolsa, bıznes sýbektileri – 67 mlrd, ShOB – 42 mlrd, iri bıznes 25 mlrd teńge kóleminde shyǵynǵa batty.

Qala ákiminiń orynbasary Ilııas О́serov atap ótkendeı, ShOB arasynda azyq-túlik emes dúkender – 20,9 mlrd, azyq-túlik dúkenderi – 5,7 mlrd, qarý-jaraq dúkenderi – 6,4 mlrd, lombardtar – 2,9 mlrd, qoǵamdyq tamaqtaný obektileri – 1,8 mlrd teńgege jáne t.b. zardap shekti.

Qarjy uıymdary, ıaǵnı bank bólim­sheleri men bankomattar boıynsha qazirgi zalal 701,7 mln teńgege jetti. Qarjy naryǵyn retteý jáne damytý agenttigi ekinshi deńgeıdegi banktermen birlesip, zardap shekken obektiler boıynsha derekterdi jınaýdy jalǵastyryp jatyr.

Buǵan qosa janar-jaǵarmaı quıý beketteri 306 mln teńgedeı zardap shekse, basqa nysandardyń shyǵyny – 3,1 mlrd teń­ge tóńireginde. Qıraǵan, órten­gen 20 ákim­shilik ǵımarat, polısııa departa­menti­niń 10 beketi, 17 ekopost pen áýejaı ǵımaraty boıynsha shyǵyn 22,6 mlrd teńgeden asady.

 

Beınebaqylaý kameralaryn qıratty

Shtab otyrysy kezinde qala ákimi Baqytjan Saǵyntaev lań salǵandar aldymen tonalǵan, talan-tarajǵa túsken kez kelgen saýda oryndaryndaǵy beınekameralar men serverlerin taýyp alyp, kózin joıǵanyn ataı kele, mundaı soıqan qarapaıym turǵyndardyń qolynan kelmeıtinin, oǵan arnaıy mashyq kerek ekenine erekshe toqtaldy.

Almaty qalasyndaǵy jappaı tártip­sizdik kezinde quny 500 mln teńgege jeteǵa­byl beınebaqylaý kameralary qıra­tylǵany týraly qalalyq sıfrlandyrý basqarmasynyń basshysy Baıan Qońyrbaev baıandady. Ol qasiretti qańtar oqıǵasynda maqsatty túrde 766 «Sergek» beınekamerasy búlingenin atap ótti.

«Búginde 485 «Sergek» apparattyq-baǵdarlamalyq kesheniniń jumysy qalpyna keltirildi. Onyń 20-sy tańerteń iske qosyldy. Jalpy, búlikshiler 75-ten asa baqylaý keshenin qıratqan. Onyń 30-dan astamy qaıta qosyldy. Qalpyna keltirý boıynsha jalpy shyǵyn somasy 250 mln teńgeden aspaıdy. Qańtardyń aıaǵyna deıin bárin rettemekpiz», dedi B.Qońyrbaev.

Sondaı-aq saıabaqtar men gúlbaqtardaǵy myńnan asa kameranyń 242-si tártipsizdik kezinde isten shyqqan.

«Búlikshiler ádeıi sondaı qadamǵa barǵan. О́ndirýshiler qazirgi sátte sapa turǵysynan álgindeı kameralar joq ekenin aıtty. Sondyqtan búginde olardyń ornyna basqa óndirýshi kompanııa­lar­dyń kamerasyn ornatý máselesi qaras­tyrylýda. Jalpy, 226 mln teńge kerek. Bul respýblıkalyq bıýdjetten qarjy­lan­dyrylady», deıdi basqarma basshysy.

 

Áleýmettik 35 nysan tolyq jańǵyrady

Apparattyq keńeste qalalyq jaıly orta basqarmasynyń basshysy Sapar Nurashev basqarý nysandaryna qatysty óz esebin berdi.

Bul – 35 áleýmettik nysan, 58 ınjener­lik-kommýnıkasııalyq ınfraqurylym jobasy men Túrksib aýdanynyń «Qaırat» shaǵyn aýdanyndaǵy 41 turǵyn úı qurylysy.

Qalpyna keltirý nysandarynyń bastapqy tizimi 31 nysandy qamtıdy. Osy nysandardy qaraý barysynda jeke menshiktegi «Mır 24» telearnasy, «Almaty halyqaralyq áýejaıy» ǵımaraty, Nur Otan partııasynyń ǵımaraty ShOB sanatyna aýystyryldy. Sonymen qatar kelissózder barysynda Tuńǵysh Prezıdent qorynyń ǵımaratyn qordyń óz qarajaty esebinen qalpyna keltirý týraly sheshim qabyldandy.

«Joǵaryda kórsetilgen nysandardy qospaǵanda, taǵy da 27 nysandy qalpyna keltirý qajet. Onyń ishinde 10 nysandy jóndeý bıýdjet qarajaty esebinen júrgizilmek. Olar – ákimdik ǵımaraty, «Qazaqstan» telearnasy, Prezıdent rezıdensııasy, prokýratýra ókildiginiń jáne Quqyqtyq statıstıka jáne arnaıy esepke alý jónindegi komıtet basqarmasynyń ǵımaraty. Sondaı-aq 6 nysanǵa aǵymdaǵy jóndeý jumystary júrgizildi: polısııa departamentiniń ǵımaraty jáne front-keńse, Almaly aýdandyq polı­sııa basqar­masy­nyń ǵımaraty jáne front-keńse, Almaly aýdandyq polısııa bólimi­niń ǵımara­ty jáne front-keńsesi», deıdi S.Nurashev.

Sondaı-aq «QazQSǴZI» AQ, «QazMIRR» AQ (qazaqstandyq kópsalaly qaıta qurý jáne damý ınstıtýty – Prezıdent rezıdensııasynyń ǵımaraty) ınstıtýtymen jáne basqa da akkredıttelgen uıymdarmen tehnıkalyq tekserý, JSQ ázirleý jáne aǵymdaǵy jóndeý jóninde smetalyq esepter boıynsha jumys júrgizilip jatqany málim boldy.

Qalǵan 17 nysan azdap shyǵynǵa ushyrasa, sonyń negizinde qalpyna keltirý bıznestiń áleýmettik jaýapkershiligi aıasynda júrgiziledi. Bular – №7 qalalyq klınıkalyq aýrýhana, qalalyq kardıologııalyq ortalyq, №1 perzenthana, Almaly aýdanynyń MSAK, №12 Ortalyq klınıkalyq aýrýhanasy, polısııa departamentiniń 10 modýldik beketi, Áýezov jáne Jetisý aýdandarynyń front-keńseleri bar 2 polısııa basqarmasynyń ǵımaraty.

S.Nurashevtiń aıtýynsha, Qurylys isteri jónindegi komıtet basshysynyń tóraǵalyǵymen birneshe keńes ótkizilip, 21 qańtarǵa deıin jóndeýge jatatyn barlyq nysanda smetalyq esepterdi da­ıyndaý, 25 qańtarǵa deıin tehnıkalyq tekserýdi aıaqtaý, 15 naýryzǵa deıin kúrdeli jóndeýmen qaıta jańartý júrgiziletin nysandarda JSQ ázirleýdi aıaqtaý týraly sheshim qabyldanǵan.

«Memsaraptama» RMK Almaty fılıaly saraptama qorytyndysyn alǵanǵa deıin barlyq kezeńde JSQ ázirleýdi súıemeldeıdi. Barlyq nysan boıynsha merdiger jáne jobalaý uıymdary anyqtaldy.

Sondaı-aq Almaty qalasynyń QJOB basshysy 12 qańtardan beri Prezıdent rezıdensııasynyń ǵımaratynan basqa 9 nysan tazartylǵanyn, oǵan 17 qańtar­dan bastap kirýge bolatynyn atady. Ǵıma­rattardy tazalaý jumystary 20 qurylys kompanııasynyń kúshimen júrgizildi, 800-ge jýyq adam jáne 40-tan asa arnaıy tehnıka tartyldy. Ákimdik ǵımaratynyń syrtqy jaǵyna qasbettik tor ornatyldy.

 

Dári-dármek qymbattaǵan

Kásipkerlik jáne ınvestısııalar bas­qar­masynyń basshysy Erkebulan Orazalın óz kezeginde 975 dárihananyń 920-y (95%) shtattyq rejimde jumys istep jatqanyn jetkizdi. Basqarma basshysy Almatyda dári-dármek qory kem degende eki aıǵa jetetinin, qala qajetti dári-dármektermen jáne medısınalyq maq­sattaǵy zattarmen tolyq qamta­masyz etilgenin atasa da, BAQ ókilderi dári-dármektiń qymbattaǵanyn naqty mysaldarmen alǵa tartyp otyr.

«Bıyl da turaqtandyrý qory arqyly dárilik zattardy satyp alý tetigi uzar­tyl­dy. Osylaısha, qalanyń bólshek saý­da jelileri úshin negizgi jetkizýshiler – «Inkar» JShS, «MFK BIOLA» JShS jáne «KFK Medservıs Plıýs» JShS, olarmen satyp alý úshin shart jasaldy. Jetkizýdiń jalpy kólemi 9,2 mln teńgeni quraıdy», deıdi Kásipkerlik jáne ınvestısııalar basqarmasynyń basshysy.

Ol osy kompanııalardyń qoımalaryn­daǵy dárilik zattar men medısınalyq maqsattaǵy zattardyń jalpy qaldyǵy 15,5 mln birlikti quraıtynyn, bul qaladaǵy tapshylyq qaýpin barynsha azaıtatynyn atap ótti. Sondaı-aq kóterme jetkizýshiler men qalanyń bólshek saýda jelilerinde shamamen 2 aı merzimge jetkilikti qor bar.

 

Almaty metrosy iske qosyldy

17 qańtardan bastap Almaty metro­sy­nyń jumysy qaıta jandandy. Búginde bar­lyq 151 baǵyt jáne 1 600 birlik jyljymaly quram, sonyń ishinde trolleıbýs jáne qala mańyndaǵy baǵyttar iske qosyldy.

Qalalyq mobıldilik basqarmasynyń basshysy Ǵanı Myrzahanov tártipsizdik kezinde 28 avtobýs zaqymdanǵanyn málim­dedi. Búgingi tańda 16 avtobýs tolyq qal­py­na keltirilse, qalǵan 12 avtobýstyń shy­ny­l­ary qańtar aıynyń sońyna qaraı jetkizilmek.

Sol sııaqty áýejaı men temirjol vokzaldary shtattyq rejimdegi jumysyna kóshti. 15 qańtardan bastap Taldyqorǵan, Taraz, Shymkent baǵytyndaǵy qalaaralyq tasymaldar jartylaı jańartyldy.

Búlik kezinde 1 050 sharshy metr jol jabyny, 410 metr jol jıegi, 98 dana metall torlar buzylǵany anyqtaldy.

Sondaı-aq 43 avtobýs pavılony búlinse, onyń 23-i tolyq qalpyna keltirilgen. Qalǵan 20 pavılondy jóndeý shyny paketterdi daıyndaý shamasyna qaraı qańtar aıynyń sońyna deıin jos­parlanyp otyr. Bul jumystar jeke ınvestorlardyń («RTS» JShS jáne «Iýnıkom bıznes» JShS) qarajaty esebinen júrgiziledi.

«Buǵan qosa 220 velosıped pen 21 «Almatybaık» velostansasy buzylǵan. 170 velosıped urlanǵan. Qazirgi ýaqytta AT-júıesin qalpyna keltirý jáne tekserý jumystary júrgizilýde. Halyqqa qyzmet kórsetýdi jańartý 20 qańtarǵa deıin josparlanǵan», dedi Ǵ.Myrzahanov.

Ol zaqymdalǵan velosıpedterdi jóndeý jáne urlanǵan velosıpedterdi qalpyna keltirý úshin qosymsha 370 mln teńge qarajat bólý máselesi pysyqtalyp jatqanyn atady.

Aqyly avtoturaqtardyń qyzmeti tótenshe jaǵdaı rejimi joıylǵanǵa deıin ýaqytsha toqtatyldy. О́ıtkeni 24 birlik parkomat búlingen.

 

Aýyrtpalyq Almaly aýdanyna tústi

Qańtar aıyndaǵy oqıǵalar barysynda Almatynyń Almaly aýdany eń kóp zardap shekse, odan keıin Áýezov jáne Bostandyq aýdandarynyń shyǵyny da az bolmaǵan.

Almaly aýdanynda 7 azyq-túlik dúkeni – 13,7 mln teńge, 284 azyq-túliktik emes dúken – 8 336 mln teńge, 2 qarý-jaraq dúkeni – 5 150 mln teńge, 15 qoǵamdyq tamaq­taný nysany – 158 mln teńge, 35 lom­bard – 2 625 mln teńge, 5 JQS – 52,5 mln teńge, 25 qarjy uıymy – 145 mln teń­ge, 29 iri bıznes nysany 3 965 mln teńge joǵalt­ty jáne basqa da shyǵyndardy qosqanda, jalpy shyǵyn 20,4 mlrd teńgeni qurady.

Al Áýezov aýdanynda 153 dúken, onyń ishinde 1 qarý-jaraq, 9 qoǵamdyq tamaqtaný orny, 21 JQS, 11 lombard jáne 10 iri bıznes nysany qırady. Jalpy, shyǵyn 20,1 mlrd teńgege baǵalandy. Bostandyq aýdanyndaǵy nysandar 17,3 mlrd teńgege shyǵynǵa ushyrady.

Ilııas О́serovtiń aıtýynsha, eń az shyǵyn Naýryzbaı aýdanynda ǵana – 72,5 mln teńge.

Áli de zardap shekken nysandarda derekterdi jınaý jumystary jalǵasyp jatyr. Baǵalaý kásipkerlerdiń aqparaty negizinde, ıaǵnı sarapshylardy tarta otyryp, tolyqqandy aýdıt júrgizbeı júzege asyryldy. О́tinimderdi berý infokazakhstan.kz saıty arqyly júzege asyrylmaq. О́tinimge kásipkerler tetikte kórsetiletin qujattar paketin, onyń ishinde zalal faktisi boıynsha qylmystyq is qozǵaý týraly habarlamany qosa berýi kerek.

Esepteýler zalaldyń 3 sanaty bo­ıynsha júrgiziledi: jyljymaıtyn múlik, jyljymaly múlik jáne jabdyqtar, sondaı-aq taýarlar.

Budan ári ótinimderdi aýdandyq komıssııa qaraıdy. Onyń quramyna máslıhat, ákimdik, kásipkerler palatasy jáne qoǵamdyq birlestikter ókilderin qosý josparlanǵan. Budan ári barlyq rastaıtyn qujattar men baǵalaý nátıjeleriniń negizinde komıssııa zalaldy óteý týraly sheshim qabyldaıdy.

 

Oıranǵa kýá 37 páter búlingen

Qoryta kelgende, Almatyny kúıretip ketken qaıǵy men shyǵynnyń ázirge shetine shyǵý qıyn. Qanshama otbasynyń basyna túsken qasiret pen taýqymetti qarajatpen de ólsheý múmkin emes.

Oırandy kúnderge kýá bolǵan Respýb­lıka alańynyń aınalasyndaǵy úılerge de úlken shyǵyn keldi. Áli de úreı qushaǵynan shyǵa almaı júrgen turǵyndar bar.

«Qazirge deıin 37 páterdi qaradyq. Mamandar qansha shyǵyn qajet etetinin jan-jaqty zerdelep otyr. Bul jumystyń ózi birneshe kúndi qajet etedi. Biz bul máseleni turǵyndarǵa habarlaımyz. О́ıtkeni aldaǵy eki kúnde tergeý amaldary júrgiziledi», deıdi qala ákiminiń orynbasary Muhıt Ázirbaev.

Almatydaǵy tártipsizdik kezinde zardap shekken 110 adam áli de stasıonarlarda, onyń ishinde 8 adam jansaqtaý bóliminde jatyr.

Sońǵy jańalyqtar

Uqsas jańalyqtar