Qazaqstan • 20 Qańtar, 2022

Aqyldy Úkimet halyqty ashyndyrmaıdy

6478 ret kórsetildi

Ekonomıkanyń damý zańdylyǵyna saı óndiriletin kez kelgen ónim men kórsetiletin qyzmettiń ózindik quny jáne satý baǵasy bolady. Eki aralyqtaǵy aıyrmasy kásiporynnyń (óndirýshiniń) tabatyn paıdasy, óndiristi damytý qory, memlekettik salyqtar men alǵan kredıtterdi tóleýge ketetin shyǵyndardan turady. Kásiporyn óz baǵasyn qoıǵanymen ári qaraı ónimdi tasymaldaý (logıstıka), jarnamalaý jáne tutynýshyǵa jetkizý, basqasha aıtqanda saýdaǵa shyǵarý shyǵyndary qosylady. Osy proseske qatysýshylardyń árqaısysynyń óz múddeleri bar, eshkim de zııan shegip jumys istemeıdi. Olardyń da áleýmettik, qarjylyq mindettemeleri bar.

Alaıda osynyń bárin jıyntyqtap kelgende taýardyń sońǵy baǵasyn qatardaǵy tutynýshynyń qaltasy kótere me? Máseleniń úlkeni osynda. Ony sheshýdiń naryqtyq eki joly bar. Birinshisi, shyǵyndardy azaıtý arqyly taýardyń qunyn arzandatý. Ekinshisi, tutynýshylardyń satyp alý qabiletin arttyrý, ıaǵnı tabysyn, jalaqysyn kóterý. Úshinshi jol da bar. Ol – taýar óndirýshini qarjylaı qoldaý, oǵan memlekettik bıýdjetten nemese arnaıy qorlardan sýbsıdııa bólý arqyly shyǵyndarynyń bir bóligin azaıtý, sóıtip baǵany tómendetý.

Osy mehanızmderdi retteý úshin elimizde salalyq mınıstrlikterden basqa monopolızmge qarsy kúresý jáne adal básekelestik pen kásipkerlikti qorǵaý vedomstvosy qurylǵan. Alaıda bul qurylym monopolıs­ter men olıgarhtardyń shekten tys arany ashylyp, ózara ymyramen baǵany negizsiz ósirýge qarsy tıimdi kúres júrgize alyp otyr ma? Bızneske tıispeý, kásipkerlikti qoldaý degen jeleýmen Úkimet tekserý júrgizýge qaıta-qaıta moratorıı jarııalap, revızorlardyń qolyn baılap tastaǵan joq pa?

Qazaqstanda qoǵamdyq narazylyqtyń týyndaýyna sebepker bolǵan benzın men gazdyń baǵalaryn alaıyq. Benzın baǵasynyń úzdiksiz ósip kele jatqanyna neshe jyl boldy. Ázirge toqtaıtyn túri joq. (Prezıdent Jarlyǵymen baǵany 180 kúnge ǵana toqtatty). Nege bulaı degen suraqqa beretin jaýaptary: syrtqy elde benzın qymbat, al bizde nege arzan bolýǵa tıis?! Baǵany kótermesek, arzan benzın shetel asyp ketedi-mys.

Ekinshi syltaýlary: shıkizat pen qural-jabdyqtardyń bári shetelderden keledi, al olar baǵany ústi-ústine qosýda eken.

Endi osy ýájderdi jeke-jeke taldap kóreıik.

Ras, benzın men dızel otyny Reseıde jáne alys shetelderde bizden qymbat. Biraq olarda jalaqy da, tabys ta joǵary. Al jaqyn kórshilerimiz О́zbekstan men Túr­ik­menstanda janarmaı bizden áldeqaıda arzan. Solaı eken dep olar halqynyń jaǵdaıyna qaramaı baǵalaryn kóterip otyrǵan joq. Kerisinshe shekaralaryn jaýyp, sýbsıdııa arqyly ózderi arzandatyp otyr­ǵan janar-jaǵarmaılaryna ıe bolyp otyr.

Endi ekinshi syltaýǵa jaýap izdeıik. Suıytylǵan gaz jasaýǵa kerek shıkizat – ózimizde óndirilip, óńdeletin munaı men tabıǵı gaz. Munaı aıdaıtyn úsh alyp zaýytymyz bar. Soǵan qaramastan benzınniń baǵasy ósken ústine óse túsýde. Gazdy suıyltýǵa qoldanatyn benzın qymbattaǵanda avtokólik pen otbasynda tutynatyn ballondaǵy suıytylǵan gaz qymbattamaǵanda qaıtedi? Sondyqtan eń áýeli benzın men dızel otynynyń baǵalaryn retteý qajet.

Qaıtken kúnde de maǵan barlyq qym­batshylyqtyń basynda energııa kóziniń qymbattaýy turǵan sııaqty kórinedi. Qulaǵan domıno tastaryndaı sońǵy bir-eki jylda eselep qymbattamaǵan eshnárse qalǵan joq. О́nim shyǵarýshylar beınebir baǵa kóterý jarysyna túskendeı. Mysal keltireıin. Salynǵanyna 55 jyl bolǵan úıimniń shatyryn jańalap, syrtyn qaptaıyn dep profıldi qańyltyr lıstilerin satyp almaqshy boldym. Alaıda «úıdegi kóńildi bazardaǵy baǵa buzady» degendeı, ótken jyly ǵana standart japyraǵy 8-9 myń teńge turatyn qańyltyrdyń baǵasy 21 myń teńge bolyp ketipti. Sóıtip, jalpy shyǵynym bolady-aý degen 2 mln teńgeden 4 mln teńgege bir-aq ósti. Usaq-túıek qosalqy bólshekterdiń de baǵasy ýdaı. Eriksiz kredıt alýǵa májbúr boldyq. Baǵa birden nege eki-úsh ese kóterilgen dep surasań, eshkim bilmeıdi. Bizge sondaı baǵamen keldi deıdi satýshylar. Qaısybireýler ony pandemııanyń áseri shyǵar dese, ekinshi bireý baǵany shetel kóteripti deıdi. Benzın qymbattaǵan soń onyń shyǵynyn taýarǵa qosýǵa týra kelipti deıdi taǵy bireý. Shyndyǵynda onyń kóbi bos sóz. Búkil metallkonstrýksııalar men bólshekter ózimizdiń Temirtaýdan «Arselor Mıttal» aksıonerlik qoǵamynyń zaýyttarynan shyǵady. Úkimet aıta beretin naǵyz qazaqstandyq mazmun. О́kinishke qaraı, birde-bir úkimettik, ne tutynýshylar quqyǵyn qorǵaıtyn uıymdar «munyń qalaı?» dep suraǵan joq. Monopolıst ne istegisi keldi, istedi.

Qurylys materıaldarynyń baǵasy joıdasyz kóterilip ketýi saldarynan salynyp jatqan joldar, qurylystar toqtap qala jazdady.

Jaǵymsyz ádet koronavırýstan ármen juqqysh pa deımin. Kúnde dúkenge, bazarǵa barǵanda adamdardyń kóretini qymbattap jatqan azyq-túlikter, taýarlar, dúnıeler. Qaıda barsyn, qınala-qınala alýǵa májbúr. Joǵarǵy jaq bolsa baǵany ósirmeýdi jergilikti ákimderge júktep qoıǵan. Qoldarynda baǵaǵa yqpal etetin tetigi joq olar ne isteıdi? Bazarshylarǵa jalynyp júrgenderi, onyń ózinde jármeńke ótkizetin kezde. Iá, bireýdiń mindetin ekinshiniń moınyna artyp qoıýmen másele sheshilmeıdi. Ata zańymyzda jazylǵandaı, biz – áleýmettik memleketpiz. Bıznesmender de, olıgarhtar da, kásipkerler men qarapaıym halyq ta osy memleketti qurap otyrmyz. Adamdardyń bir-biriniń jaǵdaıyna qaraýdy Konstıtýsııamyz mindettep otyrǵan joq pa? О́kinishke qaraı, osyny joǵarǵy bılik te, baıshykeshter de jıi umytyp ketip jatady. Áıtpese qaı zań, qaı qaýlyǵa sáıkes jasalsa da baǵany birden eki esege ósirip jiberý qylmyspen para-par emes pe?

Sondyqtan osylaı istegenderdi qatań jaýapqa tartýdy talap etken Prezıdent Qasym-Jomart Toqaevtyń pármenin qoldaımyn.

Qaıǵyly qańtar kúnderi basbuzarlar jasaǵan shyǵyn Qazaqstanda ósip-óngen alpaýyttardyń baılyǵynan kóp emes dep oılaımyn. Memleket basshysy alpaýyttarǵa «bólisińder» dep beker aıtqan joq. Endi sol úshin qurylǵan «Qazaqstan halqyna» qoryna azdy-kópti tabysy bar jaı halyqtyń ózinen aqsha jınamasa boldy. Buny qazaq «óz bıdaıyn ózine qýyryp berý» deıdi. Prezıdenttiń Jol­daýlarynda «halyq únine qulaq asatyn memleket» degen ońdy sóz bar. Alaıda osy sózdi shala-pula uǵatyndar tym kóp pe deımin. Áıtpese, Mańǵystaý oblysyndaǵy narazylyq kóp ýaqyt buryn bas­talyp edi ǵoı. Sony der kezinde tyńdap, tıisti sharalardy ýaqtyly jasaǵanda búliktiń aldyn alýǵa bolatyn edi.

Aqyldy úkimet halyqty ashyndyrmaıdy.

 

Ertaı JÁNIBEKOV,

qarjy-ekonomıka salasynyń ardageri

 

Qaraǵandy oblysy,

Shet aýdany

Sońǵy jańalyqtar

Uqsas jańalyqtar