Máselen, ósimdik maıyn Pavlodar óńirinde óndirýge bolady. Sharýashylyqtar kúnbaǵys ósirýmen turaqty aınalyssa da, ony qaıta óńdeý jaǵy aqsap jatyr. Aıtalyq, Pavlodar oblysynda jyl saıyn jınalatyn kúnbaǵys kólemi óńirdiń ishki suranysyn óteýge artyǵymen jetedi. Oblystyq aýyl sharýashylyǵy basqarmasynyń málimetinshe, búginde aımaqtaǵy 10 sharýashylyq kúnbaǵysty qaıta óńdeýmen aınalysady. Biraq olardyń shyǵaratyny – rafınadtalmaǵan ónim. Al turǵyndardyń basym bóligi rafınadtalǵan ósimdik maıyn tutynady. Sol sebepti óńirge tasymaldanatyn «Shedevr», «Maslozavod №1», «Sloboda», «Zolotaıa semechka», «Zarechnoe» sııaqty ónimderge suranys kóp.
– Aımaqta jyl saıyn shamamen 110 myń tonna kúnbaǵys jınalady. Jergilikti kásipkerler onyń 26 myń tonnasyn ǵana kádege jaratady. Iаǵnı rafınadtalmaǵan ósimdik maıyn shyǵarady. Qalǵany Almaty, О́skemen sekildi óńirlerge jóneltiledi. О́ńir halqy jylyna 9 100 tonna ósimdik maıyn tutynady. Adam basyna shaqqanda jylyna 12 lıtrden aınalady. 2021 jylǵy 10 aıdyń qorytyndysy boıynsha jergilikti kásipkerler 2 773 tonna rafınadtalmaǵan ósimdik maıyn óndirdi. Bul jalpy suranystyń 40 paıyzyna ǵana teń, – deıdi oblystyq aýyl sharýashylyǵy basqarmasynyń bólim basshysy Tólegen Kósherbaev.
Kórsetkish turǵyndardyń sol ónimdi ǵana tutynǵanyn bildirmeıdi. О́simdik maıynyń rafınadtalǵan túri de, rafınadtalmaǵany da as úıdiń «tórinen» oryn alady.
– Iisi bar demeseńiz, rafınadtalmaǵan ósimdik maıynyń da ózindik ereksheligi bar. Kóbine salat ázirlegen kezde qoldanamyn. О́ıtkeni naǵyz tabıǵı ónim. Al rafınadtalǵan túri birneshe ret tazalaýdan ótken ónim. Túsin shyǵarý úshin qospa da qosylatyn shyǵar. Ekeýiniń baǵasynda aıtarlyqtaı aıyrmashylyq joq. Eki túrin de qoldana beremin, – deıdi ekibastuzdyq Bátıma Mahmetova.
Bir baıqaǵanymyz, dúkenderde rafınadtalmaǵan ósimdik maıy kóp satylmaıdy. Suranys bolmaǵan soń, sóreden tabylmaýy da zańdylyq. Dese de, bul ónimdi kóbinese apta saıyn uıymdastyrylatyn aýyl sharýashylyǵy jármeńkesinen kezdestirýge bolady. Endeshe rafınadtalmaǵan ósimdik maıyna múldem suranys joq dep te kesip aıtýǵa bolmaıdy. Máselen, jergilikti «Beloýsov» jeke kásipkerligi rafınadtalmaǵan ónim túrin jármeńkede únemi saýdalaıdy. Sharýashylyqtyń basshysy Konstantın Beloýsovtyń ákelgen taýaryn keri alyp qaıtqan kúni sırek.
– Kúnbaǵys ósirmeımin. Ony ýspendik sharýalardan satyp alyp, shaǵyn sehta qaıta óńdeımin. Birer jyl buryn kúnbaǵystyń ár tonnasy 180-350 myń teńgeden satyldy. Ádettegideı, daqyl naryqta mol bolsa, baǵa da arzandaıdy. 3 kılo kúnbaǵystan 1 lıtr ónim alynady. Sehymyz shaǵyn bolǵandyqtan, óndiristik qýatymyz da tómen. Jylyna shamamen 50 tonna ónim shyǵarylady. Apta saıynǵy jármeńkege 250 lıtr ósimdik maıyn ákelemin. Baǵasy – 600-800 teńge. Baǵa aıyrmashylyǵynyń ózindik sebebi bar. Jeke resebim boıynsha daıyndalǵan maıdyń sýyq jaǵdaıda syǵylǵan túri qymbattaý. Sapasy joǵary bolǵandyqtan, tutynýshylar tarapynan oǵan suranys kóp, – deıdi K.Beloýsov.
Oblystyq kásipkerlik jáne ındýstrııalyq-ınnovasııalyq damý basqarmasynyń málimetinshe, byltyr óńirdegi ósimdik maıynyń baǵasy 25 paıyzǵa qymbattaǵan. О́zge qalalardaǵy jaǵdaımen salystyrǵanda bizdegi ahýal áldeqaıda jaqsy. Máselen, ósimdik maıyn shyǵaratyn birneshe zaýyty bar Shyǵys Qazaqstan oblysynda baǵa 17 paıyzǵa ósken. Nur-Sultan qalasynda 30 paıyzǵa, Tarazda 41 paıyzǵa, Oral men Shymkentte 38 paıyzǵa, Jezqazǵanda 34 paıyzǵa qymbattaǵan.
Pavlodar qalasyndaǵy azyq-túlik dúkenderindegi ósimdik maıynyń baǵasy ártúrli. Máselen, óńirdegi eń iri saýda jelileriniń biri Small-da ósimdik maıynyń baǵasy birkelki emes. Sebebi túsinikti. О́ndirýshiler ár alýan. Aıtalyq, «Shedevrdiń» 1 lıtri 772 teńge turady. «Zabota» – 799 teńge, «Oleına» – 915 teńge, «Maıskoe» – 725 teńge, «Kýdesnısa» – 725 teńge, «Kúnkeı» – 789 teńge, «Karolına» – 589 teńge, «Maslozavod №1» – 789 teńge, «Zolotaıa semechka» 1 205 teńge turady. Munda rafınadtalmaǵan ósimdik maıy da bar eken. Jergilikti ónim – «Galıskoe» ósimdik maıy 805 teńgeden satylýda.
Joǵaryda óńirde rafınadtalǵan ósimdik maıyn shyǵaratyn kásiporynnyń joqtyǵyn aıttyq. Degenmen bul baǵytta jańa joba iske asyrylady degen áńgime talaıdan beri aıtylyp júr. Saǵyzsha sozylǵan sol joba jýyrda ashyldy. Oblys ortalyǵynda «Pavlodar agrokesheni» JShS óz jumysyn bastady. Kásiporyn jylyna 900 tonna ónim shyǵarmaq. Bul – óńirde kúnbaǵysty qaıta óńdep, rafınadtalǵan ósimdik maıyn shyǵarý boıynsha jasalǵan alǵashqy ári batyl qadam. Endigi jerde jergilikti sharýashylyq daqyldaryn syrtqa jóneltpeýi kerek. О́nim ózimizde daıyndalsa, tıisinshe baǵa da birshama arzan bolmaq. Biraq aýyl sharýashylyǵy salasynyń ardageri Baıbolat Rahymjanov bul pikirmen kelispeıdi. Onyń aıtýynsha, jańa sehtyń ashylýy óńirdegi ósimdik maıy baǵasyn turaqtandyrý máselesin túpkilikti sheshe almaıdy.
– Áleýmettik mańyzy bar ónimder jergilikti ákimdiktiń nazarynda. Endeshe baǵany turaqtandyrý tetikterin oılastyrý qajet. Jármeńke ótkizýmen is bitpeıdi. Menińshe, Shyǵys Qazaqstan oblysyndaǵy qaıta óńdeý kásiporyndarymen memorandým jasaýǵa bolady. Olar pavlodarlyq sharýalardan shıkizatty arzan baǵamen alsa, sáıkesinshe, ónimdi de arzan baǵamen satýǵa tıis. Ekinshi bir jol – memlekettik baǵdarlamalar aıasynda qaıta óńdeý zaýyttaryn kóbirek ashý. Shıkizat jetkilikti bolsa, qorqaqtaýdyń jóni joq. О́ńirdegi ósimdik maıy baǵasyn turaqtandyrýdyń birden-bir joly – osy, – deıdi B.Rahymjanov.
Qysqasy, ósimdik maıynyń baǵasyn turaqtandyrý úshin qaıta óńdeý kásiporyndaryn qurmasa bolmaıdy. Shıkizat jetkiliksiz bolsa, qaıta óńdeý týraly áńgime qozǵamaý artyq bolar edi. Shemishkege «kómilip» jatyp, qımyldamaǵanymyz quptarlyq qadam emes. Kúni keshe ǵana ashylǵan bir kásiporyn qaı jyrtyǵymyzǵa jamaý bolsyn...
Oralhan QOJANOV,
jýrnalıst
Pavlodar oblysy
