Qazaqstan • 20 Qańtar, 2022

О́simdik maıyn óndire almaımyz ba?

118 ret kórsetildi

«Pavlodar óńirinde agroónerkásip alǵa basty» dep aýyz toltyryp aıtsaq ta, qaıta óńdeý isi áli qarqyn ala qoıǵan joq. Dalamyzda ósetin daqyldardy kádege jaratpaıynsha, shetelge jaltaqtaı beretinimiz ras. О́kinishtisi, shekara asyp jatqan shıkizatymyz erteń daıyn ónim túrinde ózimizge qymbat baǵamen satylady. Demek, bizdiń upaıymyz túgel emes.

Máselen, ósimdik maıyn Pav­lo­dar óńirinde óndirýge bolady. Sharýa­shy­lyq­tar kúnbaǵys ósirý­­men turaqty aına­lys­sa da, ony qaıta óńdeý jaǵy aqsap jatyr. Aıtalyq, Pavlodar obly­syn­­da jyl saıyn jınalatyn kún­baǵys kólemi óńirdiń ishki su­ra­nysyn óteýge artyǵymen jete­di. Oblystyq aýyl sharýa­shy­­­lyǵy bas­­qarmasynyń málim­etinshe, bú­ginde aı­maqtaǵy 10 shar­ýa­shy­lyq kúnbaǵysty qaı­­ta óń­­deý­men aınalysady. Biraq olar­­dyń shyǵaratyny – rafınad­tal­ma­ǵan ónim. Al turǵyndardyń basym bóligi rafınadtalǵan ósimdik ma­ıyn tutynady. Sol sebepti óńirge tasy­maldanatyn «She­de­vr», «Mas­­­lo­zavod №1», «Sloboda», «Zo­­­lo­­taıa semechka», «Zarechnoe» sııaq­­­ty ónim­der­­ge suranys kóp.

– Aımaqta jyl saıyn shama­men 110 myń tonna kúnbaǵys jı­na­lady. Jergilikti ká­si­pker­ler onyń 26 myń tonnasyn ǵana kádege jaratady. Iаǵnı rafınad­talmaǵan ósimdik maıyn shyǵa­ra­dy. Qalǵany Alma­ty, О́skemen sekildi óńirlerge jónel­tiledi. О́ńir halqy jylyna 9 100 tonna ósim­dik maıyn tutynady. Adam basy­na shaqqanda jylyna 12 lıtr­den aınalady. 2021 jylǵy 10 aıdyń qory­tyndysy boıynsha jergilikti ká­sipkerler 2 773 tonna rafınad­tal­maǵan ósimdik maıyn óndirdi. Bul jalpy suranystyń 40 paıy­zyna ǵana teń, – deıdi oblys­tyq aýyl sharýashylyǵy bas­qar­masynyń bólim basshysy Tólegen Kósherbaev.

Kórsetkish turǵyndardyń sol ónimdi ǵana tutynǵanyn bil­dir­meıdi. О́simdik ma­ıy­­nyń rafı­nad­tal­ǵan túri de, rafınad­tal­­maǵany da as úıdiń «tórinen» oryn ala­­dy.

– Iisi bar demeseńiz, rafı­nad­talmaǵan ósim­dik maıynyń da ózindik ereksheligi bar. Kóbine salat ázirlegen kezde qoldanamyn. О́ıtkeni naǵyz tabıǵı ónim. Al rafınadtalǵan túri birneshe ret tazalaýdan ótken ónim. Túsin shy­ǵa­rý úshin qospa da qosylatyn shy­ǵar. Ekeýiniń baǵasynda aıtar­lyq­taı aıyrmashylyq joq. Eki túrin de qoldana beremin, – deıdi ekibastuzdyq Bátıma Mahme­tova.

Bir baıqaǵanymyz, dúkenderde ra­fı­nad­talmaǵan ósimdik maıy kóp sa­tyl­maıdy. Suranys bol­ma­ǵan soń, sóre­den tabylmaýy da zańdylyq. Dese de, bul ónimdi kóbinese apta saıyn uıym­das­tyrylatyn aýyl sharýashylyǵy jár­meń­kesinen kezdestirýge bolady. Endeshe rafınadtalmaǵan ósimdik maıyna múldem suranys joq dep te kesip aıtýǵa bolmaıdy. Máselen, jergilikti «Be­loý­sov» je­ke kásipkerligi rafı­nad­talmaǵan ónim tú­rin jár­meń­ke­de únemi saýdalaıdy. Shar­ýa­­shylyqtyń basshysy Konstan­tın Beloý­sov­tyń ákelgen taýaryn keri alyp qaıtqan kúni sırek.

– Kúnbaǵys ósirmeımin. Ony ýs­pendik sharýalardan satyp alyp, shaǵyn sehta qaıta óń­deı­min. Birer jyl buryn kún­baǵystyń ár tonnasy 180-350 myń teńgeden satyldy. Ádettegideı, daqyl naryqta mol bolsa, baǵa da arzandaıdy. 3 kılo kúnbaǵystan 1 lıtr ónim alynady. Sehymyz shaǵyn bolǵandyqtan, óndiristik qýatymyz da tómen. Jylyna shamamen 50 tonna ónim shyǵa­rylady. Apta saıynǵy jármeń­ke­ge 250 lıtr ósimdik maıyn ákelemin. Baǵasy – 600-800 teńge. Baǵa aıyrmashylyǵynyń ózindik sebe­bi bar. Jeke resebim boıyn­sha daıyndalǵan maıdyń sýyq jaǵ­daıda syǵylǵan túri qym­bat­taý. Sapasy joǵary bolǵan­dyq­tan, tutynýshylar tarapynan oǵan suranys kóp, – deıdi K.Beloýsov.

Oblystyq kásipkerlik jáne ındýs­­t­rııa­lyq-ınnovasııalyq da­mý bas­qarmasynyń málime­tin­she, byltyr óńi­rdegi ósimdik maıynyń baǵasy 25 paıyzǵa qymbattaǵan. О́zge qalalardaǵy jaǵdaımen sal­ystyrǵanda bizdegi ahýal ál­de­­qaıda jaqsy. Máselen, ósim­dik maıyn shyǵaratyn bir­­neshe zaýyty bar Shyǵys Qa­zaq­stan oblysynda baǵa 17 paıyzǵa ósken. Nur-Sultan qalasynda 30 paıyzǵa, Tarazda 41 paıyzǵa, Oral men Shymkentte 38 pa­ıyz­ǵa, Jez­qazǵanda 34 paıyzǵa qym­bat­­taǵan.

Pavlodar qalasyndaǵy azyq-túlik dúkenderindegi ósimdik ma­­ıynyń baǵasy ártúrli. Máse­len, óńirdegi eń iri saýda jeli­le­­riniń biri Small-da ósimdik ma­ıynyń baǵasy birkelki emes. Sebebi túsinikti. О́ndirýshiler ár alýan. Aıtalyq, «Shedevrdiń» 1 lıtri 772 teńge turady. «Zabota» – 799 teńge, «Oleına» – 915 teńge, «Maıskoe» – 725 teńge, «Kýdesnısa» – 725 teńge, «Kún­keı» – 789 teńge, «Karolına» – 589 teńge, «Maslozavod №1» – 789 teńge, «Zolotaıa semechka» 1 205 teńge turady. Munda rafınadtalmaǵan ósimdik maıy da bar eken. Jergilikti ónim – «Galıskoe» ósimdik maıy 805 teńgeden satylýda.

Joǵaryda óńirde rafınad­talǵan ósimdik maıyn shyǵaratyn kásiporynnyń joqtyǵyn aıt­tyq. Degenmen bul baǵytta jańa joba iske asyrylady degen áńgime talaıdan beri aıtylyp júr. Saǵyzsha sozylǵan sol joba jýyrda ashyldy. Oblys ortalyǵynda «Pavlodar agro­ke­sheni» JShS óz jumysyn bas­tady. Kásiporyn jylyna 900 tonna ónim shyǵarmaq. Bul – óńirde kúnbaǵysty qaıta óńdep, rafınadtalǵan ósimdik ma­ıyn shyǵarý boıynsha jasalǵan al­ǵash­qy ári batyl qadam. Endigi jerde jergilikti sharýashylyq daqyldaryn syrtqa jóneltpeýi kerek. О́nim ózimizde daıyndalsa, tıisinshe baǵa da birshama arzan bolmaq. Biraq aýyl sharýashylyǵy salasynyń ardageri Baıbolat Rahymjanov bul pikirmen kelis­peı­di. Onyń aıtýynsha, jańa sehtyń ashylýy óńirdegi ósimdik maıy baǵasyn turaqtandyrý máse­lesin túpkilikti sheshe almaı­dy.

– Áleýmettik mańyzy bar ónim­­der jergilikti ákimdiktiń na­za­­rynda. Endeshe baǵany turaq­tan­dyrý tetikterin oılastyrý qajet. Jármeńke ótkizýmen is bitpeıdi. Menińshe, Shyǵys Qazaq­stan oblysyndaǵy qaıta óńdeý kásiporyndarymen memoran­dým jasaýǵa bolady. Olar pav­lo­dar­lyq sharýalardan shıki­zatty arzan baǵamen alsa, sáı­ke­sin­she, ónimdi de arzan baǵamen satýǵa tıis. Ekinshi bir jol – memlekettik baǵ­darlamalar aıasynda qaıta óńdeý zaýyt­taryn kóbirek ashý. Shıki­zat jetki­likti bolsa, qorqaq­taý­dyń jóni joq. О́ńir­degi ósimdik ma­ıy baǵasyn turaqtan­dy­rýdyń birden-bir joly – osy, – deıdi B.Rahymjanov.

Qysqasy, ósimdik maıynyń baǵasyn turaq­tandyrý úshin qaıta óńdeý kásip­oryn­daryn qurmasa bolmaıdy. Shıkizat jet­kiliksiz bolsa, qaıta óńdeý týraly áń­gime qozǵamaý artyq bolar edi. She­mish­kege «kómilip» jatyp, qımyl­da­ma­ǵanymyz quptarlyq qadam emes. Kúni keshe ǵana ashylǵan bir kásiporyn qaı jyrtyǵymyzǵa jamaý bolsyn...

 

Oralhan QOJANOV,

jýrnalıst

 

Pavlodar oblysy

Sońǵy jańalyqtar

Uqsas jańalyqtar