«Samuryq-Qazyna» satyp alýlarynda ashyqtyq joq

Prezıdenttiń bul máselege kóńil bólýi tegin emes. О́ıtkeni qordyń satyp alýlarynyń ashyqtyǵyna qatys­ty másele kóp. Shaǵymdar da jıi túsedi.

«Osy máselelerdiń mindetti túrde jaýabyn tabý kerek. Ásirese mem­le­kettik satyp alýdy bir tarappen ǵana kelisimshart jasaýǵa múmkindik beretin negizderdi azaıtý mańyzdy. «Samuryq-Qazyna» qory men basqa da ult­tyq kom­pa­nııalardyń satyp alýlar tárti­bin qaıta qa­rastyrý mindeti alda tur. Byl­tyr ret­teletin satyp alýlar týraly zań shyqty. Alaıda máselelerdiń kóbi bu­ryn­ǵydaı zańǵa táýeldi aktiler men qor­dyń óz sheshimi deńgeıinde sheshilýde. «Samuryq-Qazyna» erejeleri men rásim­derin Qar­jy mınıstrligi men Báse­keles­tik­ti qor­ǵaý jáne damytý agent­tigimen keli­sý­di qamtamasyz etý kerek», dedi Qasym-Jomart Toqaev Májilis otyrysynda.

Osy oraıda, «Samuryq-Qazyna» qo­ry­­nyń satyp alýlary Qazaq­stan­nyń mem­­lekettik satyp alýlar júıe­sinen bó­lek eke­nin atap ótken jón. Qor­dyń satyp alý­­­lary arnaıy plat­for­mada (zakup.sk.kz) jú­­zege asyrylady. Qoǵamdyq máse­le­ler­­di taldaý ortalyǵynyń dırektory, eko­no­mıst Merýert Mahmutovanyń aıtýynsha, mundaı qadam eldiń ekonomıkasyna qaýip tóndiredi.

– Memlekettik satyp alý is-shara­lary men tıisti zań birneshe márte óz­ger­di. Biraq budan jalpy prosess ashyq ári anyq bola qoıǵan joq. Mem­lekettik satyp alýlar júıesiniń áli kúnge deıin jemqorlyq jaılaǵan sala dep tanylýy da sondyqtan. Bilikti merdiger kompanııalar únemi konkýrstan tys qalady, konkýrstar nıet bildirgen kompanııalardyń bári­ne birdeı qoljetimdi emes jáne ár­bir qatysýshynyń quqyǵy tıisti deń­geıde qorǵalmaıdy. Osynyń bári mem­­lekettik satyp alý júıesine degen senim­sizdikti odan ári kúsheıte túsedi. Menińshe, eldiń ekonomıkasyna mem­lekettik satyp alý júıesiniń ózi emes, ondaǵy erekshe jaǵdaılar asa qaýipti. Máselen, «Samuryq-Qazyna» ulttyq ál-aýqat qorynyń memlekettik satyp alý júıesinen shyǵarylyp, bólek álem retinde qarastyrylýy durys emes. Men aıtqan úlken qaýip­tiń biri osy. Damyǵan elderde ishki jalpy ónimniń 10-15 paıyzyn, damýshy elderde 20 paıyzyn mem­lekettik satyp alýlar qamtamasyz etedi. Al bizde ishki jalpy ónimdegi mem­lekettik satyp alýlardyń úlesin baǵa­laýǵa múmkindik beretin resmı derekter joq. Bul memlekettik satyp alý prosesinde naqty memlekettik shyǵystardy baqylaýdy qamtamasyz etetin biryńǵaı ortalyqtandyrylǵan esep berý júıesiniń joqtyǵynan bo­lyp otyr. Aıaqtalǵan jobalar týra­ly aqparat berilmeıdi. Al mun­daı aq­parattyń negizinde qoǵam ókilderiniń ózi jobalardyń sapasyn baǵalaı alar edi. Derekterge súıensek, «Samuryq-Qazyna» qory eldegi ishki jalpy ónim­niń jartysyna jýyǵyn qamtamasyz etip otyr. Demek memlekettik satyp alýlardyń kem degende jartysy belgi­lengen rásimderden tys qalyp otyr degen sóz. Qor zańnan joǵary emes qoı?!  – deıdi M.Mahmutova.

Osy oraıda ekonomıst Eýropa elderiniń, Chılı, Aýstralııa, Sıngapýr, Gonkong sekildi memleketterdiń satyp alý júıesin úlgi tutýǵa bolaty­nyn jet­kizdi. Álemdegi eń úzdik mem­leket­tik satyp alý júıesi Serbııaǵa tıe­sili. Munda jemqorlyqqa jol beril­meıdi. О́ıtkeni arnaıy quryl­ǵan komıssııa konkýrsty uıymdas­tyrý­shy taraptyń da, qyzmet pen taýar usynýshy kompanııanyń da quqyq­taryn qamtamasyz etýge kepildik beredi. Iаǵnı bura tartý degen atymen joq. Tıisti jumystardyń bári elektrondy platformada ótkiziledi. Qazaqstan da dál osyndaı formatqa kóshkenimen, saladaǵy máseleler túbegeıli sheshilgen joq.

Belgili bolǵandaı, «Samuryq-Qazyna» qoryndaǵy satyp alý júıe­sinde bir kózden satyp alýǵa jol ashatyn 20-dan astam negizdeme bar eken. Muny «Samuryq-Qazyna Kontrakt» JShS-nyń departament dırektory Darhan Ramazanov habarlady.

– 2021 jyldyń qorytyndysy bo­ıynsha qordyń satyp alýlaryndaǵy jer­gilikti úles 76 paıyzdy qura­dy. Bul – jaqsy kórsetkish. Biz soń­ǵy 5 jylda bir kózden satyp alý­­dyń úlesin azaıttyq. Búginde «Samuryq-Qazynada» bir kózden keli­sim­shart jasaýǵa jol ashatyn 20-dan asa negiz­deme bar. Ásirese kásip­oryn­dar­­daǵy apattyq jaǵdaılar men tótenshe jaǵdaılar kezinde bir kózden satyp alý tetigi qoldanylady. Jalpy, 2017 jyldan beri qordaǵy bir kózden satyp alý úlesi 6 ese qysqardy. Búginde qordyń jalpy satyp alýlaryndaǵy úlesi 14 paıyzdy qurap otyr. Budan bólek, holdıngtiń óz ishindegi satyp alýlardy qysqarttyq. Iаǵnı qorǵa qarasty bir enshiles kompanııanyń ekinshi enshiles kompanııadan taýardy ne qyzmetti satyp alýyn qysqart­tyq. 2017 jyly hol­dıngishilik satyp alýlarǵa 4,5 myń pozı­sııa jatatyn, qazir 2 pozısııa ǵana qaldy. Qalǵan kólemniń bárin báse­keli ortaǵa – shaǵyn jáne orta bızneske berdik, – deıdi D.Ramazanov.

Eurasian Expert Council qoǵamdyq qory­nyń basshysy Shyńǵys Lepsi­baev­tyń aıtýynsha, bir kózden satyp alýǵa jol ashatyn 5 negizdiń ózi kóptik etedi.

– Osynyń ózi sybaılas jemqor­lyqqa jol ashyp tur. Al «Samuryq-Qazynanyń» bıýdjeti qomaqty eke­nin eskersek, bul jerde mıllıard­ta­ǵan qarjy aınalyp jatyr. Jal­py, álemde bir kózden satyp alýǵa 1-2 ne­giz­demege ǵana ruqsat etiledi. «Samuryq-Qazyna» bolsa, buǵan 20-dan asa negizdi alǵa tartyp otyr. Zań buzýshylyq ta osydan shyǵady, – deıdi Sh.Lepsibaev.

Prezıdenttiń tapsyrmasynan ke­ıin Qarjy mınıstrligi bir kózden satyp alýdy qoldanýdyń negizdiligine baqylaý júrgizetin boldy. Bul rette osy jyldan bastap «Samuryq-Qazyna» ulttyq ál-aýqat qorynyń jáne ulttyq kompanııalardyń satyp alýlary «Kvazımemlekettik sektor­dyń jekelegen sýbektileriniń satyp alý týraly» zańmen rettelmek.

– «Samuryq-Qazynanyń» satyp alý tártibimen qordyń ishki qujat­taryna silteme normalary kózdel­genin atap ótý qajet. Osyǵan baılanysty qordyń jáne onyń enshiles kom­panııalarynyń satyp alýyn jú­zege asyrýdyń búkil prosesin ózge ishki qujattarǵa silteme jasamaı, bir qujat deńgeıinde qaıta qaraý qajet. Prezıdent tapsyrmalaryn iske asyrý boıynsha barlyq qajetti shara ýaqtyly qabyldanady. Al qajet­ti qarajat bıyl­ǵy jylǵa arnalǵan res­­pýb­lıkalyq bıýd­­jetti naqty­laý kezin­­de bıýdjettik baǵ­­­darlamalar ákim­­­shi­­lerimen birlesip py­syq­talady, – deı­di Qarjy mınıstri Erulan Jamaýbaev.

Mınıstrdiń túsindirýinshe, jaqyn­da memlekettik satyp alý másele­leri boıynsha birqatar zańnama­lyq tú­zetý kúshine endi. Olar bir kózden alý tásilimen memlekettik satyp alýdy jú­zege asyrýdyń 6 negizdemesin alyp tas­­tady. Bul bir kózden satyp alýdyń bar­­lyq kóleminiń shamamen 50 paıyzyn quraıdy. Budan bólek tapsyrys berý­shiniń satyp alýdyń básekelestik tásilderin basym júzege asyrýy jáne bir kózden satyp alý boıynsha tapsyrys berýshiniń birinshi basshysynyń derbes jaýapkershiligi týraly norma kózdelgen.

Prezıdenttiń synynan keıin áleý­mettik jelilerdegi belsendiligin kúsheı­tip, qoǵammen baılanys jasaýdy jaqsarta túsken «Samuryq-Qazyna» ulttyq ál-aýqat qorynyń basqarma tóraǵasy Almasadam Sát­qalıev qordyń satyp alýlar júıesin túbe­geıli ózgertip, otandyq taýar ón­dirý­shiler men shaǵyn jáne orta bız­­nesti qoldaý mehanızmderin kú­sheı­týge ýáde berdi. Ony pysyqtap alý úshin bıznes-qoǵamdastyqpen ashyq dıa­log uıymdastyrylatynyn da aıtty.

Aıtpaqshy, osy aptada «Samuryq-Qazyna» qorynda birqatar sheshim­ qabyldandy. Soǵan sáıkes bıznes jolyn­daǵy kedergilerdi joıýǵa baǵyt­talǵan Tikeleı satyp alýdyń jańa tártibi men Qadaǵalaý, marketıng jáne ımporttyń ornyn basý erejeleri aldyn ala bekitilip, Qarjy mınıstrligi­niń, Básekelestikti qorǵaý jáne damytý agenttiginiń jáne «Atameken» ulttyq kásipkerler palata­synyń qaraýyna jiberildi.

«Bir kózden satyp alýǵa negiz bola­tyn faktorlar qysqartyldy. Atal­ǵan qujattardy dırektorlar keńesi qabyldaǵan soń qordyń kor­poratıvtik ortalyǵy satyp alý ádis­temesin daıyn­daý, satyp alýlardy qadaǵalaý jáne baqylaý fýnksııa­laryn atqarady», dep habarlady «Samuryq-Qazyna» AQ.

Prezıdent aıtqandaı, memleket­tik satyp alýlar – óte úlken ekono­mıkalyq resýrs. Ony durys paıdalaný kerek. О́kinishke qaraı, bul – bizde úlken problema. Satyp alý­­lardy básekesiz jolmen alyp júr­­gen­derdiń úlesi áli de basym. De­mek Qasym-Jomart Toqaevtyń «Samuryq-Qazyna» qoryna qarasty kom­panııalaryndaǵy satyp alýlardy erekshe nazarǵa alýy óte oryndy. Prezıdent satyp alýlar sala­syndaǵy sybaılastyq, jasyryn ótkizý jáne baǵany joǵary qoıý máse­lelerimen shuǵyl túrde aınalysýdy tapsyrdy ári buǵan bir aı ýaqyt berdi. Eger sheshimi tabylmasa, óte qatań sharalar qoldanylatynyn da eskertti. Nátı­jesin ýaqyt kórsetedi.

Sonymen qatar osy aptada qordyń jańa uıymdyq qurylymy bekitildi. Oǵan sáıkes qor qyzmetkerleriniń sany eki ese, ıaǵnı 248-den 124-ke deıin, al basqarýshy qyzmetter sany 10-nan 5-ke deıin qysqarady.

«Qurylymdyq bólimder sany 27-den 18-ge, ıaǵnı 33 paıyzǵa qysqar­tylyp, «keńesshi» qyzmetteri jo­ıyldy. Qordyń sheteldegi ókildikterin jabý týraly sheshim qabyldandy», delingen resmı habarlamada.

Sondaı-aq portfeldik kompa­nııa­larǵa Prezıdenttiń «Samuryq-Qazyna» qoryn reformalaý týraly tap­syr­malaryn oryndaýdy qadaǵalaý jónin­degi qujat jiberildi. Oǵan ja­ýapty qyz­metkerler, iske asyrý mer­zim­deri men qada­ǵalaý ındıkatorlary anyqtaldy.

Budan bólek «Samuryq-Qazyna» AQ basqarmasynyń 2022 jylǵy 24 qańtardaǵy sheshimimen «Samuryq-Qazyna Invest» JShS bas dırektory A.Sultanovtyń, «Samruk-Kazyna Construction» AQ basqarma tóraǵasy B.Sandyqbaevtyń, «Samuryq-Qazyna Kontrakt» JShS bas dırektory A.Aqylovtyń, «Samuryq-Qazyna Bız­nes Servıs» JShS bas dırektory S.El­shi­bekovtiń ýákilettikteri mer­zimi­nen buryn aıaqtalyp, olarmen eńbek qatynastaryn toqtatý kelisildi.

Osylaısha, basqarma el Úkimetine jol­danatyn qordy reformalaý baǵ­dar­la­masyn daıyndaý merzimderin bekitti.