Qoǵam • 28 Naýryz, 2022

Ádiletti qoǵam qurý endi ózimizge baılanysty

1253 ret kórsetildi

Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev saılaýaldy baǵdarlamasynda elimizdiń saıası júıesin transformasııalaý mindetin alǵa qoıyp, memlekettik bıliktiń «Kúshti Prezıdent – yqpaldy Parlament – esep beretin Úkimet» formýlasyn usynatynyn, memlekettik basqarýdyń barlyq júıesi ashyqtyq, halyqpen úzdiksiz keri baılanys jáne jedel áreket etý qaǵıdaty boıynsha jumys isteýge tıistigin, kóppartııaly júıeni damytý jalǵastyrylatynyn málimdegen bolatyn.

Memleket basshysynyń sodan keıin qabyldaǵan saıası reformalar toptamalary men jýyrda jarııalaǵan «Jańa Qazaqstan: Jańarý men jańǵyrý joly» Joldaýy Prezıdenttiń memleketimizdiń demo­kratııalyq damý baǵytyn berik us­tanyp, júıeli iske asyryp kele jatqanyn aıǵaqtady. Árıne, bul rette bıylǵy Joldaýdyń mán-mańyzy aıryqsha.

Osy baǵdarlamalyq qujatta Memle­ket basshysy kópshilik kókeıinde kópten júrgen, buqaralyq kommýnıkasııa qural­darynda ashyq aıtylyp, ótkir pikirsaıys týǵyzǵan ózekti máselelerdi oń sheship, qoǵamymyzdy odan ári demokra­tııalandyrýǵa baǵyttalǵan bas­tamalaryn usynyp otyr.

«Qaǵaz betinde ǵana júzege asyryl­ǵan, biraq shyndyqqa esh janaspaıtyn jalǵan tabystarǵa masattanyp otyratyn zaman kelmeske ketti. Halyqqa kópir­me sóz, bos ýáde emes, kózben kórip, qolmen ustaýǵa bolatyn oń ózgerister kerek.

Biz kez kelgen máseleni ashyq aıtyp, ony sheshýdiń ońtaıly joldaryn birge izdeýimiz qajet. Ekonomıkadaǵy, saıasattaǵy jasandy monopolııalardy túbirimen joıýǵa tıispiz. Onyń ornyna ashyq ári ádil báseke ornatý  óte mańyzdy. Sebebi naǵyz báseke bolǵanda ǵana halyqtyń ál-aýqaty artyp, jaǵdaıy jaqsarady», dedi Qasym-Jomart Toqaev.

Memleket basshysynyń, eń aldymen, basqarýdyń qazirgi sýperprezıdenttik úlgisinen myqty Parlamenti bar prezı­denttik respýblıkaǵa birjola kóshý týraly usynysy óte mańyzdy. El táýelsizdiginiń alǵashqy jyldarynda týyndaǵan aýyr ekonomıkalyq daǵdarysty joıý, jańa naryqtyq qatynastarǵa kóshý kezinde ózin aqtaǵan sýperprezıdenttik júıe odan keıingi kezeńde syr berip, qoǵamnyń demokratııalyq jolmen damýyn tejeýshi faktorǵa aınalǵany anyq.

«Biz qasiretti qańtardan mynadaı mańyzdy sabaq aldyq: memlekettegi eń joǵary laýazymdy tulǵanyń qolynda barlyq ókilettiktiń shoǵyrlanýy oǵan jaqyn tulǵalar men qarjylyq-olıgar­hııa­lyq toptardyń yqpalyn orynsyz kúsheıtedi. Sosyn olar memleketti jeke menshigi sııaqty kóre bastaıdy. Qaı elde bolsa da tamyr-tanystyq kadr irikteý isin burmalap, sybaılas jemqorlyqtyń tamyr jaıýyna ákep soqtyrady. Tamyr-tanystyq pen rýshyldyq qurdymǵa bas­taıtynyn naqty uǵyný qajet. Mundaı qarym-qatynas shaǵyn ǵana toptyń shalqyp ómir súrýine jol ashady. Al ózge­lerdi ómiriniń eshqandaı bolashaǵy joq ekenine birjola moıynsunyp, tek ólmes­tiń kúnin kórý úshin arpalysýǵa májbúrleıdi.

Barlyq azamatqa birdeı múmkindik beriletinine Memleket basshysy myzǵy­mas kepil bolýǵa tıis. Sondyqtan Pre­zı­dent­tiń jaqyn týystaryna saıası mem­­­leket­tik qyzmetshi bolýǵa jáne kvazı­­mem­lekettik sektorda basshylyq laýazymdardy ıelenýge zań júzinde tyıym salynady. Mundaı normany Konstıtýsııaǵa engizsek te artyq bolmaıdy dep sanaımyn», dedi Qasym-Jomart Toqaev. Osylaısha, óz bıligin shekteı bilgen Sıngapýrdyń alǵashqy Premer-Mınıstri Lı Kýan Iý syndy áıgili saıa­sı kóshbasshylardyń qatelespegeni, kez kelgen memleketti ishinen iritip, jegideı jeıtin basty jaý – sybaılas jemqorlyqty túbegeıli jeńip, óz elderin órleý jolyna jetelegeni álem tarıhynan belgili.

Memleket basshysy bıyl Amanat partııasynyń tóraǵalyǵynan bas tartatynyn málimdep, Prezıdent óz ókilettigin atqarý kezeńinde partııaǵa músheligin toqtata turýǵa mindetti ekenin zań júzin­de resimdeýdi usynǵany elimizdegi saıası básekeni qyzdyrýǵa qolaıly múmkindik týǵyzady. Buǵan qosa, óńirler ákimderi men olardyń orynbasarlarynyń partııa fılıaldarynda qosymsha laýazym ıe­lenýlerine zań júzinde tyıym salyn­baqshy. Shyntýaıtynda, buǵan deıin ákim­derge jergilikti jerlerde «áı der aja, qoı der qoja bolmaı», keıbireýleri ózderin «jarty patsha» sezinip, «qolynan kelip turǵanda qonyshynan basyp» júr­geni belgili. Olar bıleýshi par­tııa fılıaldarynyń tóraǵalary bol­ǵan­­dyqtan, barlyq deńgeıdegi máslı­hat­tarǵa «óz adamdaryn» saılatyp, ókil­di organdarǵa da bılik júrgizip kele­di. Endi, Prezıdent usynǵandaı, partııa uıymdarynyń atqarýshy bılikpen ara jigi ajyratylýy, máslıhattardyń turaq­ty tóraǵalary ınstıtýty engizilýi ákim­der­diń ókilettigin aıtarlyqtaı shek­tep, olardyń qyzmetine qoǵamdyq baqy­laýdy kúsheıtýge tıis.

Senat depýtattarynyń sany – 5-ke, Májilis depýtattarynyń sany 9-ǵa qysqartylatyny, joǵarǵy palata­nyń ókilettigi ózgertilip, ol aldaǵy ýa­qyt­ta, negizinen, óńirlerdiń múddesin qorǵaýmen aınalysatyny, sondaı-aq Qazaq­stan halqy Assambleıa­synyń qo­ǵam­da legıtımdiligi kúmán týǵy­zyp kel­gen Parlamenttiń tómengi palatasyn­daǵy kvotasy joıylatyny da jurtshy­lyq pikiri eskerilgen durys sheshim­der boldy. Májilis qabyldaǵan zań jobalaryn Senattyń burynǵy tártip­pen qaıta talqylap qabyldaýy toqta­tylyp, senatorlarǵa májilismender qabyldaǵan zań jobalaryn maquldaý nemese maquldamaý quqyǵy ǵana berile­tini tómengi palatanyń bedelin nyǵaı­typ qana qoımaı, zań shyǵarý úderi­sin áldeqaıda jedeldetýge múmkindik be­redi. Respýblıkalyq bıýdjettiń sapaly oryndalýyna baqylaýdy kúsheıtý maq­satynda Májilis Esep komıtetiniń ornyna qurylatyn Joǵary aýdıtorlyq palata tóraǵasynyń esebin jylyna eki ret tyńdaý quqyǵyna ıe bolatyny da májilismenderdiń mártebesin ǵana emes, jaýapkershiligin de arttyra túsedi.

Prezıdent elimizdiń saılaý zańnama­syn jetildirý jóninde aıtylyp júrgen synı pikirlerge de qulaq asyp, aralas saılaý júıesin engizýge bastamashylyq jasap otyr. Rasynda da, qazir partııa­da joq azamattardyń Májilis túgil, máslıhatqa da saılana almaıtyny – Ata Zańymyzǵa sáıkestigi kúmán týǵyzatyn jaıt. Endi, Prezıdent usynǵandaı, Májilis depýtattarynyń 70 paıyzy – proporsııalyq, 30 paıyzy majorıtarlyq tásilmen saılanatyny osy olqylyqtyń ornyn toltyrary daýsyz. Taıaý keleshekte Parlamentte jurt áli kúnge umytpaı, saǵyna izdeıtin Sherhan Murtaza syndy belgili de belsendi, ot aýyzdy, oraq tildi naǵyz halyq qalaýlylary paıda bolady dep oılaımyz. Aralas saılaý úlgisi oblystar men respýblıkalyq mańyzy bar qalalardaǵy máslıhattar saılaýyna da engiziletini, sondaı-aq aýdandyq jáne qalalyq máslıhattar saılaýy tolyǵymen majorıtarlyq júıege kóshiriletini – el ishin­degi bedeldi de parasatty azamat­tar­dyń saıasat sahnasyna shyǵýyna jol ashpaq.

Aldaǵy ýaqytta elimizdegi saıası partııalar sany da kóbeıe túspek. Sebebi Memleket basshysy partııalardy tirkeý resimin áldeqaıda jeńildetýdi usynyp otyr. Sonymen qatar ádil de ashyq saılaý ótkizý úshin álemdegi úzdik tájirıbeler zerttelip, birtindep engizilmekshi. Taǵy bir jańashyldyq – depýtattyqqa kandıdattar men partııalardyń áleýmettik jelidegi úgit-nasıhatyn zańdastyrý. Sondaı-aq saılaýdyń ádil ótýin qadaǵa­laı­tyn baıqaýshylardyń qyzmeti de zań arqyly rettelmekshi. Al saılaýdy uıym­das­tyrý jáne ótkizýmen aınalysatyn aýmaq­tyq saılaý komıssııalary budan bylaı kásibı túrde jumys isteıtin bolady.

Memleket basshysynyń taǵy bir mańyzdy bastamasy – Ata Zań erejeleri­niń múltiksiz saqtalýyn qadaǵalaıtyn Kons­­tıtýsııalyq sot qurylatyny. Osy oraıda qazirgi Konstıtýsııalyq keńes­­ke azamattar zań normalary boıyn­sha túsinikteme alý úshin tikeleı júgine almaı kelgendigin aıtqan jón. Mundaı quqyq tipti Parlamenttiń jekelegen depýtattaryna da berilmeı, joǵary zań shyǵarýshy organ músheleri jalpy sanynyń besten birinen kem bolmaıtyn depýtattar tobyna ǵana berilgen. Endi, máselen, jasyna baılanysty zeınetaqylaryn esepteý kezinde Mońǵolııada joǵary oqý ornynda oqyǵan jáne áskerı qyzmet atqarǵan ýaqyttary eńbek ótiline jatqyzylmaı, edáýir qar­jy­dan qaǵylyp, «konstıtýsııalyq quqy­ǵymyz buzyldy» dep renjip júrgen qandastarymyzdyń Konstıtýsııalyq sotqa tikeleı shaǵymdanýlaryna múmkin­dik týǵaly tur.

Prezıdenttiń osyǵan deıin tek asa aýyr qylmystar boıynsha úkim shyǵa­ryp kelgen alqabıler qaraýyna beri­letin isterdiń sanatyn keńeıtýdi usyn­ǵany elimizdiń sot júıesin demokratııalan­dy­ryp, ondaǵy paraqorlyqty tyıýǵa yq­palyn tıgizetin qadam dep bilemiz.

Ulttyq qoǵamdyq senim keńesiniń (UQSK) ornyna quramy jaǵynan aýqym­dy Ulttyq quryltaı qurý usy­nyl­ǵany da – elimizdiń qoǵamdyq-saıası ómirinde sony serpilis týǵyzatyn bas­tama. «Jańa qurylym Ulttyq keńestiń qyz­metin jalpyhalyqtyq deńgeıde jalǵastyrady», dedi Memleket basshysy. Osy rette áleýmettik jelilerde aıtylyp júrgen: «Mundaı quryltaı bolsa, Parlamenttiń qajeti qansha?» degen pikir jańsaq ekenin aıta ketken jón. О́ıtkeni qazirgi UQSK-de jáne jańadan qurylatyn Ulttyq quryltaıda qoǵamda týyndaǵan ózekti máseleler kóterilip, olardy sheshý joldary qarastyrylady. Olar – Prezıdenttiń janyndaǵy konsýl­tatıvtik-keńesshi organdar. Al Parlament – zań shyǵarýmen josparly túrde aınalysatyn eń joǵary ókildi organ.

Prezıdent jaqyn arada Memlekettik apparat qyzmetin bıýrokratııadan aryltý týraly Jarlyqqa qol qoıatynyn habarlaı kelip: «Bul qujat memlekettik organdardaǵy ishki rásimderdi túbegeıli qaıta qarap, zań shyǵarý jáne bıýdjet úderisterin ońtaılandyrýdyń bastaýyna aınalady», dedi. Sybaılas jemqor­lyqpen astasyp jatqan bıýrokra­tııalyq kedergilerden zapy bolǵan halyq bul jańalyqty qýana qabyldady.

«Saıası transformasııa búkil salada tamyr-tanystyq pen monopolııany túbirimen joıyp, adal ári ádil «oıyn erejesin» qalyptastyrýdy kózdeı­di. Biraq osy nıet pen jumys qarqy­ny jurttyń bárine birdeı unaı bermeı­tini anyq. Bárin de barmaq basty, kóz qys­tymen sheship úırengen adamdar buǵan deıingi artyqshylyqtary men tabys kózderin joǵaltyp alýdan záre-quty qalmaı qorqýda», dep Prezıdent ashyq aıtqandaı, bıylǵy Joldaýda belgilengen saıası reformalarǵa qoǵamdaǵy keritart­pa kúshter kedergi keltirip, olardy ádet­­tegishe formalızmge aınaldyrýǵa, usy­nyl­ǵan jańashyldyqtardy óz múddeleri­ne paıdalanýdyń neshe túrli qıturqy aı­la-sharǵylaryn qoldanýǵa tyrysý­lary ábden múmkin. Ásirese «jarty patshalar» ámirlerin júrgizip turǵan jergi­lik­ti jerlerde. Sondyqtan da elimizdiń demokratııalyq jolmen alǵa basýyn jan-júregimen qalaıtyn sanaly azamattar osynaý syndarly kezeńde uıymshyldyq tanytyp, bilek biriktirip, Memleket basshysy alǵa qoıǵan mańyzdy mindetterdi iske asyrýǵa kóp bolyp jumylsa, ıgi. Jańa Qazaqstandy hám ádiletti qoǵamdy qurý endi ózimizge baılanysty.

Sońǵy jańalyqtar

Elorda «jasyl» aımaqqa ótti

Koronavırýs • Keshe

Uqsas jańalyqtar