Qoǵam • 07 Sáýir, 2022

Keńestik «prıanık»

61 ret kórsetildi

Maksım Gorkıı «Osydan júz jyl ótken soń seniń ómiriń de aqylǵa syıymsyz bolyp kórinedi áli», degen eken. Kimge aqylǵa syıymsyz bolyp kórinetini belgili. Keıingilerge, árıne.

Keshegi Keńes Odaǵyndaǵy qoǵamdyq qatynastardyń, tirshilik yrǵaǵynyń keıbir tustaryn búgingi ómir tynysymen salystyra júretin kózkórgender kóbine kúlkige aınaldyryp júretini bar. Sondaı bir, eske tússe eriksiz jymıtatyn estelikterdiń biri oıǵa oralyp turǵany.

Biz jatyp oqıtyn ınternattyń mańynda keńshar ortalyǵynyń azyq-túlik dúkeni bolatyn. Jaryqtyqtyń ishine kirseń keremet bir ıis silekeıińdi shubyrtyp jiberetin (sol dúkennen shyǵatyn jaǵymdy ıisti búginde túrli sýpermarketter, irili-usaqty dúkenderge qanshama ret kirip júrsem de kezdestirgen emespin). Ol neniń ıisi deısiz be, ajyrata almaısyń. Áıteýir, dúkenniń ishindegi barlyq dúnıeniń qosyndy ıisi ekeni anyq. Sol ıistiń «ara-arasynan» tereń «túkpirinen» «prııanıktiń» ıisin túısigińmen seze qoıasyń.

«Prıanık» bizdiń jıi tutynatyn «nárimiz». Jaryqtyqtyń bir danasy 5 tıyn, ıaǵnı qol­jetimdi. Onyń ústine bir danasynyń ózi asqazandy aldap qoıýǵa jarap qalady. Kópteý alyp jeseń – dátke qýat, tipti ájeptáýir aýqattanǵandaı bolasyń.

Internatta jatamyz. Toqshylyq zaman. Alaıda úıdegideı jaǵdaı qaıdan bolsyn? As-sý mezgilimen beriledi. Al basqa ýaqytta ashana jabyq. Tań atqannan kesh batqanǵa deıin jybyrlap, qybyrlap tynym kórmeıtin oıyn balasymyz, qaryn jıi-jıi ashady. Qaryn ashqan sátte kebejeni nemese búkteýli das­tarqandy ashyp jiberip, tabamen ne tandyrmen pisirilgen nandy buralaqtata soǵatyn úıińde emessiń. Sondaıda tıyn-tebeniń bolsa, álgi dúkenge qaraı batyl qadam basasyń, al qaltańnyń túbi «tesik» bolsa, sol jaqqa qaıta-qaıta eleńdep, ashananyń ashylýyn, «áı, balalar, kelińder, tamaqqa», degen as­pazshy apaıdyń jyly daýysy qashan shyǵady dep kútesiń.

Keńestik kezeńniń dámin tatqan, sonyń ishinde aýylda ósken zamandastarym álgi men sóz etken «prıanıkti» jaqsy biletinine bek senimdimin. Jaryqtyq tastaı qatty bolatyn. Kóbisi tiske kónbeıdi, sodan tasqa uryp bólshektep baryp urtymyzǵa salamyz. Ol tez jibı qoımaıdy. Sonysy da jaqsy. Tez jep qoımaısyń, ana urtyńa bir, myna urtyńa bir dóńgelete aýystyryp «prıanıktiń» dáminen rahattanasyń. О́te sırek kezdesetin jaıt, keıbir «prıanıkter» sál jumsaqtaý keledi. Ondaıda oǵan az-kem kúmánmen qaraısyń. Hosh, sonymen jaryqtyq tastaı qatty keńestik «prıanık» óz aldyna tura tursyn.

Keıin qalaǵa keldik. Táýelsizdik alǵan soń. Balalyq shaqtan «aýylynan» áli de uzaı qoımaǵan kez. Qaltamda ájeptáýir aqsha júredi. Ony qaıda jaratamyn desem de ózim bilemin. Sodan, birde kúni balalyq áýestikpen «prıanık» jegim kelip, bir kılosyn satyp aldym. Balalyq kezdegi ádet eriksiz qaıtalandy. Bir dana «prıanıkti» aıaqjoldyń janynda jatqan tasqa qoıyp, ústinen taǵy bir taspen qoıyp qaldym. Mássaǵan! Álgi «prıanık» bylsh ete qalsyn. Bulaı bolady dep kim oılaǵan. Men ony úsh-tórtke ǵana bólinedi dep kútkenmin (negizi mundaı jaǵdaıǵa aýylda ósken meniń qatarlas-zamandastarymnyń birazy kezdeskenine kúmánim joq). Obalsynyp, tas ústinde ezilip jatqan «prıanıkti» jınap aldym da, pakettegi qalǵan «prıanıkterdi» ustap kórsem, bári jup-jumsaq. Mynaý, men úshin bir jańalyq boldy. Keıin bilgenimdeı, «prıanık» ataýly negizi jumsaq bolady eken ǵoı. Keńestik kezeńniń aýylda ósken balalary sııaqty meniń de jegen «prıanıgim» tek tastaı qatty bolsa, onyń jumsaq bolýǵa tıis ekenin qaıdan bileıin.

Sóıtsem, esh jazyǵy joq «prıanık» oblys ortalyǵynda pisirilip, odan aýdan ortalyǵyna, odan keıin aýyldarǵa tasymaldanyp, «uzaq saparlap» júrgende jel qaǵyp qatyp qalady eken ǵoı. Ony biz qaıdan bileıik?

Degenmen, sol keńestik tastaı qatty «prıanıktiń» dámin búgingi zamanaýı «prıanıkterden» esh sezingen emespin.

Sońǵy jańalyqtar

Elordada áýe shary qulady

Oqıǵa • Búgin, 10:37

Qarjy mınıstriniń orynbasary taǵaıyndaldy

Taǵaıyndaý • Búgin, 10:24

EQYU Bas hatshysy Qazaqstanǵa keledi

Parlament • Búgin, 09:31

Beısenbige arnalǵan aýa raıy boljamy

Aýa raıy • Búgin, 09:00

Shabyt shaqyratyn shahar

Elorda • Keshe

Aqjaınaq astana

Elorda • Keshe

Ozyq óndiris ornynda boldy

Aımaqtar • Keshe

Uqsas jańalyqtar