Qarataýdan túlep ushqan qyran

Búgin biz osyndaı maıtalmandardyń biri, osy kúnderi esimi eleýsiz qalǵa­ny­­men, kóz kórgender ardaqtap, eske alyp júrgen ońtústik óńiriniń ulany, ómir­­den erte ozǵan, 1970-1980 jyldary respýb­lıkamyzǵa, KSRO-ǵa belgi­li bol­ǵan, qazaq kúresinen bes ret Qazaqstan chem­pıony, túıe balýan atan­ǵan, sondaı-aq sporttyń sambo, erkin kúres, dzıý-do túrlerinen bir­neshe ret respýblıka chempıony, al karate-dodan elimizdiń jáne KSRO-nyń abso­lıýttik chempıony ataqtaryn jeńip alǵan qara belbeý ıegeri, belgili sportshy Bolat Aqyluly Altynbekov jaıynda sóz qozǵa­ǵandy durys dep eseptedik. Bul esimdi búgingi ósip kele jatqan urpaq ókilderi bile bermeýi de múmkin.

Ol sport salasynda ózindik orny bar iri tulǵa boldy. Halqyna bergenin azsynyp, aldaǵy ýaqyttarda eseli de jemisti eńbek etýge bilek túre kirise bergende, 1992 jy­ly qaıǵyly qazaǵa dý­shar bolyp ke­te bardy. Jarqyraı shyq­qan juldyzdy erte sóndirgen ajal yzǵary qazaq sportyn aýyr qaı­ǵyǵa ushyratyp ketti. О́z asy­ly­myzdy madaqtap, kókke kóterip, aqyr sońynda sol bıikten qara jerge bir-aq tyǵatynymyz ókinishti-aq. Máselen, Mustafa О́ztúrik, Bekseıit Túlkıev, Ábdi­salan Nurmahanovtardyń o dúnıe­lik bolyp kete barýlaryna sebep bolǵan jaǵdaılardyń beti ashylmaı, qupııa kúıinde qalýlary tutas ultymyzdyń ókinishine aı­nal­ǵany ras. Búgin biz sóz etip otyrǵan Bo­lat Aqyluly da qysastyqtyń qurbany bolyp, óliminiń jaı-japsary anyqtalmaı qala berdi...

Belgili jýrnalıst Nesip Júnisbaı ke­zinde Bolat Aqyluly týraly: «Qysqa ǵana pánılik jalǵanda el sportynyń alǵashqy qarlyǵashtarynyń biri bolǵan Bolat baýy­rymyz salǵan iz-soqpaqpen onyń izba­sarlary elimizge abyroı-ataq áperip jatyr. Iаǵnı Bolattyń eńbegi, mańdaı teri, ǵumyry bosqa ketken joq eken. Jas urpaq sol úlgili ǵumyrlardan úırenip ósse, nur ústine nur ǵoı. Ár aýyl, ár shańyraq ár ata-ana Bolat sekildi ul ósirip berse, egemen elimiz de qýatty bola túser edi», dep jazǵan edi («Sport.kz» 19.09.2003). Mine, osydan-aq bizdiń keıipkerimizdiń osal emestigin ańǵarýǵa bolady.

Bolat 1956 jyly Ońtústik Qazaq­stan oblysy Kentaý qalasynda týyp, balalyq, jastyq shaǵy Sozaq aýdanynyń Altyntaý, Qaraqur aýyldarynda ótedi. «Bolat jas kezinen baýyrmal, kishi­peıil qasıetteri­men erekshe­lenetin. Onyń boıyndaǵy qaısarlyǵy, ónerge qushtarlyǵy kózge anyq kórinip turatyn. Mektepte oqyp júrgen ke­zinde sporttyń kóptegen túrimen shuǵyldanyp, óz qatarlarynan oza shaýyp, aldyna jan salmaıtyn. Bolattyń jáne bir qasıeti: kórkemónerpazdar úıirmesine qatysyp, mektep orkestri quramynda baıan, dombyra, gıtara, mandolın sekildi aspaptarda sheber oınaıtyndyǵymen kópshilik qurmetine ıe bolatyn», dep baýyry Qosaı Altynbekov búginde Bolatty eljireı eske alady.

Bolat 12-13 jas shamasynda bir qap undy dorba qurly kórmeı ıyǵyna asy­ra salyp, dúkennen úıine arqalap ke­te beredi eken. Aýyl adamdary, qatar-qur­by­lary Bolattyń jas kezindegi kúsh-qaı­ra­tyna qatysty oqıǵalardy áli kúnge deıin qyzyqtaı áńgimeleıdi. «Qyzyq bir oqı­ǵa­nyń kýási boldyq, – deıdi Bolatpen aýdan ortalyǵy Sholaqqorǵandaǵy qazirgi T.Álim­qulov atyndaǵy mektep-ınternatta birge oqyǵan qurdasy Bektóre Erjanov (qa­zi­rgi Sozaq aýdanynyń Qa­raqur aýy­lyn­da turady), – aýdan ortalyǵynda jańa tıpte salynǵan sport zaly tek biz­diń mektebimizde ǵana bolatyn da, onda sport­tyń ár túrinen jarystar ótkizilip, jattyǵýlar jasaýǵa basqalarmen qatar, eresek jigitter de jıi keletin. Birde mek­te­bimizdiń dene shynyqtyrý pániniń muǵa­limi zalǵa jattyǵýǵa kelgen sportshy jigitterge aýyr dopty ustap turyp, osyny kimniń joǵary laqtyryp, zaldyń tóbesine tıgize alady dep surady. Myqtymyn degen birneshe jigit laqtyryp kórgenimen, oılaǵandary bolmaı, tóbege jetkize almady. Aǵaıymyz osyny 7-synyptyń oqýshysy Bolat laqtyryp, erkin jet­kizedi degende eshqaısysy da senbegen soń, ony shaqyrtady. Bolat laqtyr­ǵan dop tóbege tars etip kúshpen baryp tıgen­de kórip turǵandardyń tań­danbaǵany qalmady».

Bolattyń boıyndaǵy býyrqanǵan kúsh pen aýyr minezdi, sabyrlyqty jáne basqa da jaqsy qasıetterin baıqaǵan sol kezdegi aý­dandaǵy qazaqsha kúrestiń alǵashqy arnaýly bilim alǵan mamany Qashqynbaı Ken­­j­ehanov ony qazaq kúresine tartady. Bap­kerdiń úmiti aldanbaı, 7-synyp oqý­shy­sy Bolat 73 kılo salmaq dárejesinde óner kórsetip, sporttaǵy jeńisti jolyn bastaıdy.

Osy oraıda Bolattyń ata-tegine de azdap toqtala ketkendi jón kórdik. Tórtinshi atasy Esenbaı dáýleti óz qajetine erkin jetken elge syıly kisi bolady. Tórt balasy Mekkege qajylyqqa baryp, musyl­mandyq paryzyn ótegen eken. Esenbaıdyń 4-shi balasy Baıdaly qajy (Bolattyń atasy – Altynbektiń ákesi) el arasyndaǵy daý-sharlardy sheship, bılik tórelik aıtýda týrashyldyǵymen, ádildigimen el qurmetine ıe bolǵan kisi eken. Atasy Altynbek shabandoz, báıgege jaratyp at qosatyn belgili atbegi bolǵanyn, Mustafa degen zamandasy ekeýi barǵan kókparda dodashylar sol kúngi salymdy solardyń enshisinde dep, aldyn ala aıtatyndyǵyn olardyń kózin kórgender áli kúnge sóz etedi.

О́z ákesi Aqyl Uly Otan soǵysyna qa­ty­syp, nemisterdiń tutqynynda bolyp, sol úshin soǵystan keıin Keńes Oda­ǵy sotynyń sheshimimen 15 jylǵa sottalyp, Qıyr Shyǵystaǵy Magadanda, Kolymada azapty jyldaryn ótkizedi. 1954 jyly densaýlyǵyna baılanysty bosatylyp, elge keledi. Aqyl kókemiz qaısar, ótirik-ósekke jany qas, týra sóıleıtin, balýan tulǵaly, qarýly, ónerdi erekshe qurmetteıtin bolǵan. О́ziniń kúsh-qýatynyń barynda qolynan júırik at úzilmegen eken. Ol kisi Bolattyń qaıtys bolǵanyna týra bir jyl tolǵan kúni azapty jyldarynan qalǵan naýqasynan kóz jumdy. Belgili sport jýrnalısi Nesip Júnisbaımen suhbatynda Bolat ákesi jóninde: «Men 5-klass oqıtyn jyly ákem jaılaýda tańerteń meni muzdaı bulaq sýyna shomyldyratyn. Shynyqsyn deıdi eken ǵoı. Keıin kúresimdi de qoldady», deıdi (Lenınshil jas» №138 21.06.81).

Bolattyń balýan bolýyna naǵashy­la­rynyń da qatysy bar deıdi úlkender jaǵy. Ájesi Qymbattyń aǵasy Ábý (belgili ǵalym, akademık Ismet Keńes­baevtyń týy­sy) 18 jasynda Syr boıynda úlken bir jıynda bolǵan kúreste ataqty túıe balýandy jyǵyp, kóptiń til-kózinen mert bolǵan eken desedi. Qunarly topyraqtyń ǵana nárli jemis beretini sııaqty, Bolattyń boıyndaǵy asyl qasıetterdi ata-babasynan kele jatqan jalǵastyqtyń belgisi dep qabyldaýymyzǵa negiz bar.

Bolattyń qazaq sporty, karate jó­nindegi oılary týraly kezinde áńgi­melesip oı bólisken Nesip Júnisbaı «Lenınshil jas» gazetinde (№138 21.06.81): «Bolatty alǵash kórgen adam onyń ótkir kózine, tym senimdi, sál óktemdeý júris-turysyna, boıshań­dyǵyna, bult-bult oınaǵan bulshyq etterine qarap, «áı dáý de bolsa buzyq­syń-aý» dep oılary sózsiz. Men de solaı oıladym.... Qoshtastyq. О́zin kináli jandaı sezinip, ary bettegen tulǵaly jigittiń karateni nege tańdaǵanyn men bilip tur edim. Ol – karateniń ǵala­mat kúsh ıegerleri, ıaǵnı batyl, erjúrek, oǵan qosa ala jipti attamaıtyn adal jandardyń ǵana serigi bola alatyndyǵynan. Meniń baıqaýymsha, Bolat Altynbekov sondaı azamat», dese, Bolat qaıtys bolǵannan keıin jazǵan eske alý ma­qalasynda avtor óz oı-tujyrymyn: «...res­­pýblıkalyq «Lenınshil jas» gazetiniń sport bóliminde júrip Bolatpen tanystym. Tańǵalyp, tolǵanysqa túskenimdi jasyrmaımyn. Bolat ta bir bólek týǵan jigit edi. Boıy uzyn, ıyqty, ashań júzdi, kózi ot shasha jarqyldap turatyn. Minezi aýyr. Al aýyr minez shyǵys jekpe-jegimen shuǵyldanǵan janǵa aıbatty, tipti kúsh qosyp turatyn. Bolat maǵan qandas baýyrlarymnyń arasynan shyqqan batyr tulǵaly ul bolyp kórinip, shúkir dep júretinmin. Sporttaǵy ul qyzyn sham alyp izdep júretin Keńes zamany emes pe, Bolatqa zor úmit artyp, basynan sıpap, baýyr etip júrdim», dep jazady (N. Júnisbaıuly. «Kózi ot shashyp turatyn». «Sport.kz». 19.09.2003).

Endi Bolat baýyrymyzdyń sport­taǵy jolyna sholý jasap kóreıik.

1973 jyly eki márte Sosıalıstik Eńbek Eri J.Qýanyshbaev júldesi úshin jastar arasynda ótken týrnırde altynnan alqa taǵady. 1977 jyly Qazaq dene shynyqtyrý ınstıtýtynyń qazaq kúresi bólimine túsip, ony 1981 jyly bitirip shyǵady. Ol kezdegi bapkeri, marqum Metalbek Bolǵanbaev bolady. Qazaqsha kúresten 5 ret respýblıka chempıony atanyp, 1978 jyly túıe balýany ataǵyn jeńip alady. «Qazaqstanǵa ulttyq qazaq kúresinen eńbegi sińgen sport sheberi» ataǵy beriledi. Ulttyq kúrestiń qyr-syryn ıgere bilgen Bolat jastardy soǵan baýlýshy bapkerligimen qatar, onyń nasıhatshysy, damytýǵa úles qosýshy retinde shtattan tys tilshi qyzmetin atqara júrip, merzimdi basylymdarǵa ulttyq kúresti, qazaq sportyn damytý jónindegi oılaryn aıtyp, jazyp otyrdy. «Qajymuqannyń naǵyz izbasarlaryn, shoqtyǵy bıik talanttardy buqara arasynan izdep taba bilsek, nur ústine nur... Solardy teńiz túbinen marjan izdegendeı taba bilsek, bul ulttyq ónerimizdi damytýǵa qosqan zor úles bolar edi» deı kelip, «Qazirgi kezde qazaq kúresi – halqymyzdyń maqta­nyshy. Qazaq kúresiniń alǵashqy álippesin aýyl jastary tez ashady. Keıde olardyń taýdaı talabynyń eske­rýsiz qalatyn kezderi de jıi ushyrasady. Oǵan qosymsha aýyldyq jerde kúrestiń bul túrin jetik biletin mamandar tabyla bermeıdi», degen oılary sol kezdegi ulttyq sporttyń kemshin tustarynyń shyndyǵyn kórsetedi.

Qazirgi kezdegi halyqaralyq deńgeıde ótiletin sport túrleriniń alǵashqy negi­zi belgili bir ult sportynan bastaý alatynyn aıta kelip, qazaq kúresin de búkilodaqtyq, álemdik arenaǵa kóterý máselesi, onyń múmkinshilikteri jóninde oı qozǵaǵan bolatyn. «Ulttyq kúrestiń tek respýblıka kóleminen asa almaı otyrǵany qynjyltady. Onyń búkilodaqtyq syndarda sporttyń bir túri retinde kórinbeýi qaı-qaısymyzdyń júregimizde júrgen oı sııaqty. Qazaq kúresiniń mundaı dúbirli jarystarda jetimsiremeı, erkin sińisip ketýine jaǵdaıdy ózimiz ǵana jasaı alamyz», «Ata-babamyzdan qalǵan bul ónerdi umytpaı, ósire, órkendete, damyta túseıik. Sonda ǵana biz kúresti álemdik arenaǵa kóteremiz» degen pikirleri ulttyq sport janashyrlaryn beıjaı qaldyrmasy anyq.

Bolat 1980 jyldan bastap kúrestiń dzıý-do, sambo, karate-do sııaqty túr­lerimen de aınalysyp, jarystarǵa qatysa bastaıdy. 1980-1981 jyldary karate-do boıynsha ótken Respýblıkalyq jáne Búkilodaqtyq týrnırlerdiń ab­so­lıýttik chempıony boldy. Kezinde sport jýrnalısi О́mirzaq Jolymbetov Bolatty alǵashqy joǵary bilim alǵan karate mamany, tuńǵysh qazaq chempıony ekenin «Sosıalıstik Qazaqstan» gazetine shyqqan «Hadjame! Sát sapar, karate!» taqyrybyndaǵy maqalasynda jazǵan. Osy maqalada: «Qazaq fızkýltýra ınstıtýtynyń IV kýrs stý­dent­teri Ermek Smaǵulov pen Bolat Altynbekovter joǵary bilim alǵan alǵashqy karate mamandary bolmaqshy. Ekeýi buryn sambomen aınalysqan, KSRO sport sheberleri», dep atap kórsetilgen-di.

1981-1987 jyldar aralyǵynda joǵary bilim alǵan alǵashqy maman retinde karate-do, dzıý-do boıynsha Almaty qalasyndaǵy qazirgi Ál-Fara­bı atyndaǵy QazUÝ-da jáne Qazaq memlekettik medısına ıns­tıtýtynda, mektepterde ustaz-bapker bolyp qyzmet atqarady. Osy kúres túrleriniń erekshelikteri, ıgerý joldary, maqsaty, mán-mańyzy jónindegi oı-pikirleri merzimdi basylymdarǵa da jarııalanyp turady. Bolattyń karate týraly oılarynan úzindiler keltire keteıik: «Karate – ...bárinen buryn adam boıyndaǵy kóptegen qasıetti jetildirip, damytatyn sport túri. Jekpe-jek ústinde ózińdi-óziń ustaý, qarsylasyńdy qurmetteý abyroıly boryshyń bolsa kerek. Jarys erejeleri boıynsha pármendi de utqyr tásilderdi qoldanǵan kezde dórekilikke qadam baspaǵany jón», degen oılary karate boıynsha alǵashqy týrnırlerdegi jiberilgen sportshylardyń kemshilikterin boldyrmaý maqsatynan týyndaıdy.

О́nerdiń qıyn túriniń biri ekendigin aı­­ta otyryp, onyń estetıkalyq mánin bylaı dep kórsetedi. «Asa qıyn, asa qaýipti, asa kúrdeli. Munda qajyrly-qaırat ta, batyrlyq pen erjúrektik te, kóz ilispes jyldamdyq ta qajet... Karate sporttyń ózge túrlerine qara­ǵanda sál qataldaý ekeni ras. Sondyqtan buny sanaly, ustamdy adamǵa úıretý qajet. ...Árbir saıystan kórermen qaýym estetıkalyq lázzat alýǵa tıis», deıdi.

1984 jyly Uly Otan soǵysy jeńisiniń 40 jyldyǵyna arnalǵan Qa­zaqstan chempıo­natynda sambo kú­resinen Bolat 90 kıloǵa deıingi salmaq dárejesinde jeńimpaz ata­nady. 1987-1991 jyldary Ishki ister bóliminde qyzmet atqara júrip dzıý-do, qarýsyz qorǵaný (samozashıta bezorýjıe) sııaqty sport túrlerinen bapker bolyp eńbek etti. 1987 jyly QazKSR Ishki ister mınıstrligi boıynsha dzıý-dodan jeke komandalyq birinshilikte chempıon atansa, 1989 jyly QazKSR Ishki ister mınıstrligi boıynsha qarýsyz qorǵaný kúresinen bolǵan chempıonatta 100 kıloǵa deıingi salmaq dárejesi boıynsha kúmis júldege ıe boldy. Ol – juldyzdaı jarq etip óte shyqqan qysqa ǵana ǵumyrynyń sońyna deıin shyǵys sportynyń dzıý-do, karate-do ý-shý sıqty túrlerinen bapkerlik qyzmet atqarýymen qatar, elimizdiń sportynyń janashyry, nasıhatshysy bola bildi. Bilgenin, túıgenin keıingi jas tolqynǵa úıretýden jalyqpady.

Qazaq batyryn, atpal azamattaryn ardaqtaǵan, arýaq syılaǵan halyq... Artynan ergen baýyrlary Qosaı, Dosaı, Meıirbek, Ǵanı, Mergenbaılar óziniń týǵan jerinde Bolatty eske alyp, jasóspirimder arasynda respýblıkalyq týrnır ótkizip keldi. Osy oraıda aıta keteıik, sambo, dzıý-do, erkin kúres sekildi sport túrlerinen respýblıka chempıony, qazaq kúresinen elimizdiń birneshe dúrkin jeńimpazy, túıe balýan jáne karate-dodan respýblıkanyń, KSRO-nyń alǵashqy absolıýttik chempıony bolǵan, ómiriniń sońyna deıin bapkerlik qyzmet atqarǵan Bolat Altynbekovtiń esimi óziniń týyp ósken ólkesindegi bir sport mektebine berýge laıyq dep oılaımyz. Bul is birtýma baýyrymyzdy este saqtaý, jas­tardy tárbıeleý baǵytyndaǵy mańyzdy sharalardyń biri bolar edi.

Bir qynjylarlyǵy, Sozaq aýdanynda qazaq kúresinen Bolatty eske alý maq­sa­tynda respýblıkalyq deń­geıdegi dás­túr­li týrnır jáne 2001 jyldan bastap Shym­kent qalasynda ótkizile bastaǵan karate-dodan Bolat Altynbekov atyndaǵy ha­lyqaralyq týrnır keıingi jyldary toqtap qaldy. Batyrdyń táni ólgenimen, rýhy óz halqymen birge jasaı beretinin eskersek, B.Altynbekovtiń esimin jańǵyrta túsýge júrdim-bardym qaramaǵanymyz jón-aq.