Qoǵam • 17 Sáýir, 2022

Asyǵys baılam

76 ret kórsetildi

Shymkent qalasyndaǵy Á.Jangeldın atyndaǵy kósheniń boıynda «Aıgúl» atty aıaldama bar. Sol jerde avtobýs kútip turmyn. Júrginshi kóp jınalatyn, avtobýs ta óte jıi ótetin aıaldamanyń biri.

Toptan shetteńkirep turmyn. Qazaq­tyń úsh bozbalasy urynarǵa qara tappaı, eki ıyqtaryn julyp jep anadaı jerde aınalasyna shyrt-shyrt túkiredi.

Men kútken avtobýstyń tóbesi kóri­ner shaq ta taıap qalǵan. Sol kezde kózine qap-qara kózáınek kıgen, sur plashynyń etegi tizesine túsken, suńǵaq boıly, sary shashyn barynsha sándegen, shaǵyn qol sómkesin qyp-qyzyl etip boıaǵan uzyn tyrnaqty saýsaqtarymen qysyp ustaǵan slavıan tektes, durysy – reńi eýropalyq kelinshek maǵan jaqyndaý tusqa kelip turdy. Ábden kútimdegi kelinshek ekeni anyq. Keýdesin tik ustaıdy. Aınalasyna tákapparlana qaraıtyndaı.

Kóp adamǵa tán bir jaman ádet – bireýdiń syrtqy pishinine qarap oı túıip, onyń qandaı adam ekenin ke­sip-piship baǵalaý. Osy ádet mende de bolǵany ǵoı, álgi kelinshektiń syrt­qy túr-tulǵasyn barlaı qarap, bir sholyp shyqtym da: «Oı-hoı, ábden kútim­degi kelinshek eken. Bir beldi keń­sede jumys isteıtin boldy ǵoı. Qala­nyń jaıly ómiriniń qyzyǵyn kórgen, qolyn ystyq sýǵa malyp, qara beınet kórmegen aqsaýsaqtyń naǵyz ózi dersiń. Mundaılar qazaqtyń dilin, tilin qaıtsin?.. Osyndaılardy aýyldaǵy qara jumysqa salsań ǵoı, kórer edim, óstip shikireıip turǵanyn», dep oǵan degen jaǵymsyz yńǵaıdaǵy pikirge shıyrlap qaldym. Ony jaqtyrmaı turǵanymnyń negizgi sebebi, aýyldaǵy qaıran qazaq áıeliniń beınetti ómirin kórip ósken men, qalanyń qolaıly ómirinde osylaısha shalqyp júrgen ózge etnos ókiliniń ómirin kóre almaı, qyzǵanýdan týyndaǵan edi.

Avtobýs ta kelip jetti. Sońǵy esik­ten mindim. Menimen birge álgi kelinshek te, joǵaryda sóz bolǵan úsh bozbala da saǵyzyn shaınańdap avtobýsqa aıaq artty. Kólikte adam kóp emes eken. Erkin turmyz. Álgi úsh bozbalanyń biri álgi kelinshekti kóz ısharasymen meńzeı tura kekete bastady. Qalǵan ekeýi de serikterin qoldap qoıady. Beıádep sózderdi aralastyra kósildi-aý deısiń. Olar­dyń myna qylyǵyn qýattańqyrap turmyn. О́ıtkeni joǵaryda aıtqanym­daı, oǵan degen ishteı kórealmaýshylyq bar ǵoı. Kelinshek ózimen-ózi. О́zderiniń qazaqsha aıtyp jatqan sózderin ózge etnos ókili sanalatyn kelinshektiń túsinbeıtinine bek senimdi olar tym artyqtaý kete bastady. Balalardyń biri: «Mundaılardy aýylǵa aparyp aıamaı qara jumysqa salý kerek. Oǵan kónbese, elden qýyp shyǵý kerek, qazaqtyń aýasyna, jerine, baılyǵyna ortaqtastyrmaı. Bulardan túk paıda joq», dep edi dál osy tusta baǵanaly beri óz betinshe turǵan kelinshek álgi balalarǵa jalt buryldy da, kóz áınegin sheship, tuzdaı kók kózderin qadap, salmaqpen taza qazaq tilinde: «Áı, balalar, aýyzdaryńa qarap sóıleńder, meni eshqaıda qýyp shyǵa almaısyńdar. Meniń týyp-ósken óńirim, Otanym – osy jer. Osy elge qyzmet etemin, osy jerde súıegim qalady. Ketseńder, ózderiń ketińder. Qaıta qazaqqa tán tárbıeden, úlkendi syılaý ádebinen ada myna sen sııaqtylardy elden aıdap shyǵý kerek. Qazaqqa kimniń paıdaly, kimniń zııandy ekenin ajyratyp beretin sender emessińder. Qaıta qazaqqa sender sııaqty ádepsiz jastardan paıda joq», demesi bar ma? Mássaǵan! Qazaqsha taza sóıleıdi, saırap tur.

Shashy sary, ulty bólek, biz qazaq tilin bilmeıtinine kúmánimiz bolmaǵan álgi kelinshektiń myna batyl sózderinen bozbalalar jym boldy. Meniń de ishim qylp ete qaldy ári oǵan degen pikirim jaǵymdy túrge ene berdi. Tegi basqa jan seniń tilińde saırap tursa, qalaısha oǵan ishiń jylymaıdy.

Avtobýsqa mingeli ádepsiz ári óreskel sózderin tegi bólek kelinshektiń túsinip kele jatqanyn bilgen úsh bozbala sasyp qaldy, uıattan betteri qyzaryp shyǵa keldi. Sol sátte avtobýs bir aıaldamaǵa toqtady. Úsheýi de avtobýs­tan atyp shyǵyp, qaralaryn kórsetpeı ketti. О́zderiniń artyq ketkenderin túsinip, onysynan uıalyp, barar jerine jetpesten avtobýstan túsip qalǵany anyq.

Myna kórinisten men de qysylyp qaldym. Sanamdaǵy oıym, pikirim syrtqa shyqpady demeseń, meniń ishki álemimdegi nıetim ońdy emes edi ǵoı. Sodan bolar, betime qyzyl qan oınap shyqty. Osy oqıǵadan keıin syrttaı qarap ózge týraly jaǵymsyz pikirde bolýdan saqtanyp, abaılap júretin boldym. О́mir sabaǵy degen osy.

Sońǵy jańalyqtar

Rýhanı muralar din ókilderine tanystyryldy

Rýhanııat • Búgin, 08:34

Ýaqytpen birge túlegen

Ádebıet • Búgin, 08:33

Baladan qashqan bezbúırek

Qoǵam • Búgin, 08:31

Stýdentter ara baǵyp júr

Bilim • Búgin, 08:28

Masa mazany ala bastady

Aımaqtar • Búgin, 08:27

Qalypty uıqy – qýat kózi

Qoǵam • Búgin, 08:26

Bereshek – 24,3 mlrd teńge

Ekonomıka • Búgin, 08:24

Genderlik bıýdjet qurý – ózekti mindet

Ekonomıka • Búgin, 08:23

Úzdikter anyqtaldy

Qoǵam • Búgin, 08:21

Jurtshylyqqa qaraı jańa qadam

Aımaqtar • Búgin, 08:19

Alǵa umtylǵan Aqmola

Aımaqtar • Búgin, 08:17

Ashyq qoǵamnyń aıqyn kórinisi

Qazaqstan • Búgin, 08:15

Erkin kúrestiń erleri anyqtaldy

Sport • Búgin, 08:10

Reseı tehnıkalyq defoltqa ushyrady

Álem • Búgin, 08:00

Jastar ekologııa taqyrybyn qaýzaıdy

Ekologııa • Búgin, 07:52

Semeı qalasynyń gerbi bekitildi

Aımaqtar • Búgin, 07:47

«Qaıyrymdylyq» taqyrybyndaǵy marka

Qazaqstan • Búgin, 07:45

Bas júlde buıyrmady

Sport • Búgin, 07:42

Josparyn jarııa etti

Sport • Búgin, 07:40

Sıfrlandyrý – ózekti másele

Úkimet • Búgin, 00:49

BUU-nyń Jahandyq shartyna qosyldy

Ekonomıka • Búgin, 00:34

Jeti túrli sóz

Ádebıet • Keshe

Uqsas jańalyqtar