Qazaqstan • 06 Mamyr, 2022

Hal qalaı, Qazaq álemi?

12667 ret kórsetildi

Qudaı taǵala jaratqan 18 myń ǵa­lam­­­nyń bir bólshegi – Qazaq álemi. Osy­naý Qazaq álemi jarqyrap turǵan joq, ju­py­ny da emes, biraq «áttegen-aı­la­ry­myz» kóp.

Búgingi Qazaq álemine kóńili tolmaıtyn jamaǵattyń qarasy qalyń. Olardyń arasynda ishteı kúıip-janyp, byqsyp-basyla ishten tynatyndardy da, mazalaǵan máselesin jalpaq jurtqa muńyn shaqqandaı bolyp ashyq aıtyp júrgenderdi de kúnde kóresiń. Olardyń qazirgi Qazaq álemine yzasy keledi ári shyn jany ashıdy. Eń ókinishtisi sol – qazaq balasynyń jartysy ózge álemde júr. Búgingi tartyp otyr­ǵan taqsiretimizdiń úlkeni de osy. Beti beri bu­ryl­maǵandardy aıaǵyń kelmeıdi, olarǵa qa­rap ashýlanasyń. О́ıtkeni olar búgingi qazaq qoǵamyn qoldaýdyń ornyna qarsy taraptyń qoljaýlyǵy, qolshoqpary bolýda. Olardyń osyndaı kepte júrgenderin zarlap túsindirgiń, neniń jón ekenin uqtyrǵyń keledi. Biraq uqpaıdy ǵoı, uqpaıdy. Iá, uqpaıdy, alaıda sol úshin olar ǵana kináli me? Jo-joq. Osy tusta bir kiltıpan bar, ol – olardy ózimizge tarta almaı, jan dúnıemizdegi rııasyz peıilimizdi, istiń durys baǵytyn túsindire almaı júrgen álsizdigimiz. Qazaq álemine ózge jurttyń rýhanı keńistiginde «semirgen» qarakózderimizdi kóptep tartýǵa dármensizdigimiz, sharasyzdyǵymyz qashanǵa deıin sozylatyny taǵy belgisiz.

Búgingi qazaqty ózgeniń jeteginde ketýge beıim turar ermeligimiz ábden áýreleýde. Myna almaǵaıyp, betalysy beımálim zamanda «О́zińe óziń berik bol, kórshińdi ury tutpa», dep is qylýǵa erkimiz joq sekildi. Bul erkimizdi ermeligimiz shynjyrlap tastaǵandaı.

Qazaq áleminiń búgingi keıpine sana kózimen úńilseńiz, ıt julmalap tastaǵan toqtynyń terisindeı. Kim kóringenniń oıynshyǵyna aınalǵandaı. Qazaq áleminiń rýhanı shekarasy, rýhanı keńistigi ashyq-shashyq. Kúzetsiz qalǵan, sharbaǵy ańǵal-sańǵal baý-baqsha tárizdi. Iesi kóship ketken eski úıdeı úńireıedi. Qazaq álemin shyǵystan ne batys­tan soqqan yzǵyryq jel astań-kesteń etip jatyr. Qazaq áleminiń «ernin» ońtústikten ne soltústikten entelegen ańyzaq keptirip barady. Biraq olarǵa qarsy áreket joq.

Bizge qazir kózi kúlgen, jylmıyp áıel­der­she kıingen koreı ne japon álemi qyzyq ári súıkimdi. Bizge qazir tisi aqsıyp ótirik kúlgen qytaı álemi de qadirin arttyrǵysy kelip janyǵýda. Dinin buldap, din qaryndastyǵyn alǵa tartyp, búrkenip alyp burtıyp, jalǵan sypaıy túr tanytyp túrlengen parsysy bar, araby bar ózara uqsastaý kelgen bir álem ózinshe jón siltegisi keledi. Syrty jyltyrap, óneri men ozyq dúnıesine pálsinip, óziniń yńǵaıyna kóndirip, erik berseń júndeı tútip, túte-túteńdi shyǵarýdan ózge oıy joq Batys álemi mııaýlap mıdy ashyta, sen qalasań da qalamasań da ishińe enip alyp bilgenin istep baǵýda. Batys álemimen tanym-túsinigi alshaq emes, beıpil aýyz, qıt etkenge pyshaǵyn ala júgiretin tentek bala sekildi, ózimizge tanys taǵy bir álem birde kúlip, birde bedireıip berekeni alýmen júıkege tıip-aq bitti. Al osynaý taraptardan qaǵajý kórgen Qazaq álemine kim bolysady, oý, aǵaıyn?

Qalaı desek te Qazaq álemi óz jerinde, óz keńistiginde qaǵajý kórýde. Bulaı demeske lajymyz joq. Eń soraqysy – Qazaq álemine ózge emes kóp qandasymyz shekesinen qaraýda. Mundaıdyń bultartpas dálelderin kún sa­ıyn kezdestiremiz. Máselen, taıaýda ǵana eńseli dep júrgen elordamyzda qazaqtyń jap-jas analary qazaqtildi mektepte orystildi synyptar ashýdy talap etip tepsindi. Al kerek bolsa. Mundaılar myńdap sanalady. Jaǵdaı shynynda máz emes. Osy «tepsiný» basqa emes, dál ózimizdiń qarakózderimizdiń tarapynan týyndaǵanyn oılaǵanda qalaı kúıinbessiń? Oıbaı-aý, qazaqqa qazaqtyń osylaısha qarsy kelýi uıat emes pe. Mine, bul naǵyz batpaqqa batý. Bul otyz jyldan astam ýaqyttan beri táýelsizdiktiń shapaǵatynda kele jatqan hal­qymyzǵa da, atqarýshy bılikke de úlken syn. Esti jurt óz álemin qyzǵyshtaı qorǵaý kerek edi, olaı bolmaı tur. О́zin ózi syılaıtyn el ata-babasynyń uly jolyna túsýde eshteńeden aıanbaı, búgini men bolashaǵyn osynaý tereńnen tamyr tartqan dara jolǵa baǵyttaýdy basty murat etse kerek. Al biz áli kúnge ózgeniń jasyǵyna janasyp, jamanyn maqtap, jarymjan kóńilimizdiń qýysyn basqanyń baıansyz dúnıesimen toltyrýdy doǵarar túrimiz joq.

Bar qazaqtyń jan dúnıesi, jan qalaýy bir arnada toǵyspaı is ońbaıdy. Jeme-jemge kelgende bul qaýipsizdik, táýelsizdikti saqtap qalý máselesi. Sondyqtan Qazaq álemin tas-túıin, birtutas álem etpeı uıqymyz tynysh bolmaýǵa tıis. Áıtpese, kúnderdiń kúninde qazaqtyń kóptegen balasy árkimniń qolshoqpary, qoljaýlyǵy, óz anasyna qol kóterýden tartynbaıtyn máńgúrt bolyp ketetinine kúmánińiz bolmasyn.

Sońǵy jańalyqtar

О́rleýge bastaıtyn ózgeris

Referendým-2022 • Keshe

Altyn satyp alýdyń mańyzy

Ekonomıka • Keshe

Kókeıkesti máseleler tyńdaldy

Referendým-2022 • Keshe

Assambleıa jastary reformany qoldaıdy

Referendým-2022 • Keshe

Qan qysymy «jasaryp» barady

Medısına • Keshe

Ult ustazyna bókeılikterdiń qurmeti

Ahmet Baıtursynuly • Keshe

Aıdynǵa aqsaqa jiberildi

Aımaqtar • Keshe

Taýpisteli taǵylymy

Aımaqtar • Keshe

Talant rýhyna taǵzym

О́ner • Keshe

Aktrısa – aqtarylý

О́ner • Keshe

Yryzdyq joryǵynyń jampozdary

Aımaqtar • Keshe

Uqsas jańalyqtar