Oqıǵa • 08 Mamyr, 2022

Islam órkenıeti jáne túrkiler Halyqaralyq ǵylymı-tájirıbelik konferensııasy ótti

81 ret kórsetildi

Túrkistan qalasynda Qazaqstan musylmandary dinı basqarmasynyń uıymdastyrýymen «Islam órkenıetiniń damýyna túrki halyqtarynyń qosqan úlesi» taqyrybynda halyqaralyq ǵylymı-tájirıbelik konferensııa ótti. Jıynǵa qatysýshylar aldymen Áziret Sultannyń basyna baryp, arnaıy taǵzym etti.

Konferensııa jumysyna Túrki mem­leketteri uıymynyń Bas hatshysy Baǵdat Ámireev, Aqparat jáne qoǵamdyq damý mınıstri Asqar Omarov, Túrkistan obly­synyń ákimi О́mirzaq Shókeev, Halyqaralyq Túrki akademııasynyń prezıdenti Darhan Qydyráli, Túrki memleketteri uıymy aqsa­qaldar keńesiniń múshesi Ikram Adyr­bekuly, Qazaqstan musylmandary dinı basqarmasynyń tóraǵasy, bas múftı Naý­ryzbaı qajy Taǵanuly, Túrkııa Respýb­lıkasy Din isteri basqarmasynyń bas­shysy, bas múftı Álı Erbash, Kav­kaz musylmandary basqarmasynyń tór­aǵasy, bas múftı Allashúkir Pasha-Zade, Qyr­ǵyzstan musylmandary dinı basqar­masynyń tóraǵasy, bas múftı Zamır Rakıev, О́zbekstan musylmandary basqar­masy basshysynyń birinshi orynbasary Ha­mıtjan Ishmatbekov, QMDB ǵulamalar, Aqsaqaldar keńesiniń músheleri, ǵa­lymdar men oblys bas ımamdary qatysty. 

Prezıdent Qasym-Jomart Toqaevtyń halyqaralyq ǵylymı-tájirıbelik kon­ferensııaǵa quttyqtaý hatyn Aqparat jáne qoǵamdyq damý mınıstri Asqar Omarov oqyp berdi. «Baýyrlas Ázer­baı­jan, Qyrǵyzstan, О́zbekstan jáne Túrkııa elderiniń bas múftılerine jáne qurmetti qonaqtarǵa zor rızashylyǵymdy bildiremin. Ata dinimiz Islam meıirimdilik, ımandylyq, qanaǵatshyldyq sııaqty asyl qasıetterdi dáripteıdi. Sondaı-aq beıbitshilikti, turaqtylyq pen bereke-birlikti nyǵaıtýǵa shaqyrady. Osy oraıda alqaly jıynǵa qatysyp otyrǵan din qaıratkerleri jahan jurtyn izgilik jolyna jumyldyrýǵa súbeli úles qosady dep senemin. Búgingi basqosý túbi bir, tarıhy ortaq elderimizdiń rýhanı-aǵar­týshylyq baǵyttaǵy jumystaryna tyń serpin berip, ıgi bastamalarymyzdyń baıandy bolýyna yqpal etetini sózsiz. Barshańyzǵa zor densaýlyq, konferensııa jumysyna tolaıym tabys tileımin!», delingen Prezıdenttiń quttyqtaý hatynda.

О́z kezeginde mınıstr Asqar Omarov Túrki áleminiń tarıhı jáne rýhanı astanasy – Túrkistanda ótip jat­qan halyqaralyq konferensııanyń ózekti­ligin jáne onyń túrki áleminiń rýhanı-dinı ómirine degen yqpalyn tilge tıek etti. Al Túrki memleketteri uıymynyń Bas hatshysy Baǵdat Ámireev qazirgi álem­de bolyp jatqan jaǵdaılar kópte­gen qubylysqa basqasha qaraýǵa negiz bolatynyn aıtyp ótti. «Biz ynty­maq­tastyǵymyzdy nyǵaıtýymyz, strate­gııalyq áriptestigimizdi kúsheıtýge jáne taǵdyrlas, baýyrlas elderimizdiń birligin bekitý jolynda úlken qadamdar jasaýymyz qajet», dedi B.Ámireev.

Túrkitildes elderdiń ortaq muralaryn dáripteý, Qorqyt ata, Iаsaýı, Máýlána, Naýaı, Manas muralaryn nasıhattaý, Matýrıdı senim mektebi men Ábý Hanıfa mázhabyn halyqqa jetkizý, sondaı-aq dinı oqý-aǵartý salasy boıynsha birlesken jobalardy júzege asyrý, jahandyq syn-qaterge jaýap berýde musylman úmbetiniń ózara yntymaǵyn arttyrý maqsatyndaǵy konferensııada oblys ákimi О́mirzaq Shókeev mańyzdy jıyn Islam órkenıetiniń jandanýyna múmkindik beretinin aıtty. «Adamzat tarıhynyń durys baǵytta órbýinde Islam dininiń alar orny erekshe. Búgingideı almaǵaıyp kezeńderde dinı alaýyzdyqtyń oryn alýyna jol bermeı, Islam tarıhynyń zerdelenýine eńbek etip júrgen sizderge degen qurmetimiz erekshe. Túrkistan – qazaq jurtyna ǵana emes, kúlli Túrki elderine ortaq qasıetti uǵym, rýhanı ortalyq. Demek onyń tarıhy da, rýhanı damýy da baýyrlas elderdi ortaq maqsatqa jumyldyratyn baǵdar bolýǵa tıis», dedi О́mirzaq Shókeev.

Alqaly jıynda sóz alǵan Túrki akade­mııasynyń prezıdenti Darhan Qydyráli Túrki dúnıesiniń ıslam órkenıetine jáne adamzat tarıhyna qosqan orasan zor úlesi týraly baıandama jasady. «Áziret qonǵan áz Túrkistanda, eki jylda ertegideı qulpyrǵan, gúldengen qasıetti shaharda, áýlıe men baptar mekeninde, túgel túrkiniń rýhanııaty qaıta kelgendeı áserdemiz. Bir kezderi batasyn berip, Balqanǵa deıingi baıtaq mekenge jibergen balalaryn babamyz búgin baýyryna qaıta basty. Rýh saltanat qurdy. Baýyrlas elderdiń bas múftıleriniń qasıetti Túrkistanda osyndaı konferen­sııa ótkizýiniń sımvoldyq máni zor. Sebebi Túrki álemi azamzat tarıhyna, Islam órkenıetine úlken úles qosqan, –  dedi Darhan Qydyráli.

Sondaı-aq Túrki akademııasynyń bas­shysy babalarymyzdyń dindi Quranmen qabyldaǵanyn aıtyp ótti.  – Qurandy alǵashqylardyń biri bolyp aýdarǵan. Demek bizdiń babalarymyz Qurandy aýdaratyndaı bilimdi bolǵan. Bizdiń tilimiz de Qurandy aýdaratyndaı baı bolǵan. Sondyqtan Ortalyq Azııa Túrkis­tan qysqa merzim ishinde, dindi qabylda­ǵan elý jyldyń aıasynda, búkil din ǵyly­my­nyń ortalyǵyna aınaldy. Jalpy, Is­lam álemi, Islam órkenıeti degende túrki­lersiz ony elestetý múmkin emes, – dedi ol.

QMDB tóraǵasy, bas múftı Naýryzbaı qajy Taǵanuly Túrkistandaǵy basqosý túrki memleketteri bas múftıleriniń baýyr­mashyldyq baılanysyn jandan­dyra túsetinine senim bildirdi. Bul ba­ǵytta Túrkitildes memleketterdiń múf­tıler alqasy aıasynda birigý mańyz­dy. Túrkitildes halyqtardyń yntymaq­tas­tyǵy men baýyrlastyǵyn odan ári nyǵaıtý, sondaı-aq túrki dúnıesiniń tarı­hı, rýhanı jáne mádenı murasyn saqtaý baǵytynda qabyldanǵan sheshimder men bastamalardy iske asyrýdy jan-jaqty qoldaý maq­sa­t­yndaǵy múftıler alqasy rýhanı-dinı konsýltatıvtik-keńesshi organ retin­de birqatar bastamaǵa muryndyq bol­maq. «Birinshiden, mem­leketterimiz ara­syn­daǵy yntymaq­tas­tyqty arttyrýǵa úles qosý. Islam qundylyqtary men rýha­nııatyn dárip­teı otyryp, túrki halyq­tarynyń dinaralyq baılanysyn arttyrý mańyzdy. Ekinshiden, túrli bóliný­shi­likterge jol bermeý. Atap aıtqanda, násildik, dinı, etnostyq bóliný­shilikterge jol bermeı, saıası ıdeolo­gııa­lyq arandatýshylyqqa qarsy turýymyz qajet. Úshinshiden, ǵylymı-rýhanı sura­nys­tardy qanaǵattandyrý. Iаǵnı múf­tıler alqasy aıasynda birlesken ǵylymı-rýhanı ortalyqtar qurý, ǵalym­dar men oqytý­shy­lardyń, shákirt­terdiń tájirıbe almasýyna jaǵdaı jasaýymyz qajet. Tórtin­shiden, Islam týrızmin damytýǵa arnalǵan birlesken is-sharalardy atqarý. О́zara áriptestik baılanysty nyǵaıtyp qana qoımaı, dinı máseleler boıynsha udaıy pikir almasyp, tatýlyq pen tole­rant­tylyqtyń ıslamı úlgisin nasıhattap, túrki elderine ortaq pátýalar bazasyn qalyptastyryp jáne joǵaryda atalǵan bastamalardy iske asyrsaq, bekem ba­ýyrlastyǵymyzdyń shynaıy kórinisi bolmaq», dedi Naýryzbaı qajy Taǵanuly. Sondaı-aq jıynda sóz alǵan qatysý­shylar konferensııa túrkitildes el  halyqtarynyń ulttyq-rýhanı jáne mádenı qun­dylyqtaryn nasıhattaýǵa jańa lep berip, dinaralyq jáne mádenı yntymaq­tastyqty nyǵaıtýǵa septik etetinine senim bildirdi.

Jıynnan keıin Túrkitildes memle­ket­terdiń múftıler alqasy Qoja Ahmet Iаsaýı atyndaǵy Halyqaralyq qazaq-túrik ýnıversıtetine arnaıy at basyn bu­ryp, oqý orny ujymymen, stýdentter­men kezdesý ótkizdi. О́kiletti Keńes tóraǵasy, professor Mýhıttın Shımshek ýnı­ver­sı­tette júzege asyp jatqan mańyzdy jobalar týrasynda jan-jaqty aqparat berdi. Al ýnıversıtet rektory Janar Temir­bekova qadirmendi qonaqtarǵa bilim-ǵylymnyń damýyna qosqan úlesteri úshin «Qurmetti professor» ataǵy berilgenin atap ótti.

Keleli kezdesýden keıin qadirmendi meımandar «Tóraǵalar alleıasyna» aǵash otyrǵyzdy.

 

Túrkistan

Sońǵy jańalyqtar

Indet qaıta órshidi

Álem • Keshe

О́ńirde damý úrdisi bar

Aımaqtar • Keshe

Tańdaıdyń tarlany

Tarıh • Keshe

Joǵalǵan soldat

Tarıh • Keshe

Dombyrany dáriptedi

Rýhanııat • Keshe

Almatyda 36 gradýs ystyq bolady

Aýa raıy • Keshe

Búgin - Ulttyq dombyra kúni

Qazaqstan • Keshe

Uqsas jańalyqtar