Ádebıet • 18 Mamyr, 2022

Parasat áleminiń sýretkeri

61 ret kórsetildi

L.N.Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıtetinde kórnekti memleket jáne qoǵam qaıratkeri, ádebıet synshysy, telejýrnalıst Saǵat Áshimbaevtyń týǵanyna 75 jyl tolýyna arnalǵan «Parasat álemi: tulǵa jáne mádenıet» atty halyqaralyq ǵylymı-tájirıbelik konferensııa ótti. Mazmundy is-sharaǵa Parlament Senatynyń Tóraǵasy Máýlen Áshimbaev, Parlament depýtattary, talantty tulǵany jaqyn biletin dostary, zamandastary, jalpy, zııaly qaýym ókilderi qatysty.

Sýretti túsirgen Erlan OMAR, «EQ»

Saǵat Áshimbaev degende eleń etpeıtin qazaq joq. Qamshynyń sabyndaı qysqa ǵumyrynda ádebı synymyzdyń damýy­na zor úles qosyp qana qoımaı, ult rýhanııatynyń esesi ketken tustaryn eldik minberden aıtyp, ana tilimizdiń janashyry boldy. Jeltoqsan oqıǵasynda qazaq jastaryna qorǵan bolyp, basyn báıgege tigip, otarshyldyq júıege qarsy turdy. Mine, ardaqty azamattyń osyndaı san qyrly qasıeti, synshylyq talanty, qaıratkerligi, memleketshildigi ǵylymı konferensııada jan-jaqty aıtyldy.

Jıyn moderatory joǵaryda atalǵan ýnıversıtet rektory, akademık Erlan Sydyqov Ekinshi dúnıejúzilik soǵystan keıin týǵan Saǵat Áshimbaevtyń qatary jasynan oqýǵa umtylyp, ulttyń rýhanı jetilýine ózderin jaýapty sanap, 1970-1980 jyldary-aq táýelsizdik atmosfe­rasyn qalyptastyrǵandyǵyn aıtyp, S.Áshim­baevtyń tulǵa retinde qalyptasýynyń úsh qaınaryn atady.

 «Birinshi qaınar – ult dástúri, óz tamyryn tapqan ádebıet pen mádenıet. Ekinshi qaınar – jahandyq rýhanı jetilýdiń arqaýy bolǵan álem jáne orys ádebıeti men mádenıeti. Úshinshi qaınar – oqýmen, toqýmen jınaqtalǵan bilim men bilik, ómirmen bite qaınasqan shyǵarmashylyq», dedi E. Sydyqov.

Odan keıin sóz alǵan memleket jáne qoǵam qaıratkeri Qýanysh Sultanov kórnekti ádebıet synshysynyń aty ýnıver­sıtettiń sońǵy kýrsynda oqyp júrgen­nen tanylyp, sol kezdegi aıtýly aqyn-jazý­shylardyń jańa shyǵarmalary týraly jazǵan dúnıeleri ádebı ortada ájeptáýir áńgime bolǵandyǵyn baıandady.

«Biz sonda ony «akademık» dep oılasaq, 24-25 jastaǵy jigit eken. Ol kitapty kóp oqyp, kóp biletin. Sol kezde Máskeýde jaryq kórgen kitaptardyń ózi qolǵa túse bermeıdi. Sondyqtan Saǵattan «qandaı jańa kitap shyqty, qaı kitapty aldyryp oqýǵa bolady?» dep pikirlesip júremiz. Onyń ózi de ortasyn bilimge qanyqtyryp, eldiń sanasyna uıytqy bolyp júretin. Saǵat 1976 jyly alǵash ret syn salasynan Qazaqstan komsomolynyń syılyǵyn aldy. Onyń qaıratkerligi men jazǵan eńbekterin kóziqaraqty qaýym jaqsy biledi. Ol respýblıkalyq Televızııa jáne radıohabaryn taratý jónindegi memlekettik komıtettiń tóraǵasy kezinde de eldiń úni men qoǵamnyń sózin aıtty. Qoǵamdaǵy shyndyqty, ádildikti jaqtap sóıledi. Burqyldap qaınap, tasyp turatyn. Naǵyz shyǵarmashylyq shyrqaý men memlekettik qaıratkerliktiń shyńyna shyqqan kezinde ómirden ótkeni ókinishti», dedi Q.Sultanov.

Qazirgi Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetiniń fılologııa fakýl­tetinde Saǵat Áshimbaevpen birge oqyǵan kýrs­tasy, jazýshy Aldan Smaıyl dosy týraly stýdenttik shaqtaǵy bir oqıǵany esine aldy.

«Bir kúni Saǵat bizdi oqý korpýsynyń ekinshi qabatynda qupııa óteıin dep jatqan jıynǵa alyp bardy. Barsaq, qarakóleńke aýdıtorııada ǵalym Beısenbaı Kenjebaev, jazýshy Tahaýı Ahtanov, professor T.Mahmutov jáne Aleksandr Jovtıs degen aýdarmashy otyr. Áńgime biz túsinbeıtin taqyryptan bastaldy. Qazaqtyń Maǵjan Jumabaev degen ǵajaıyp aqyny bolǵan. Ol «halyq jaýy» emes, ult múddesin erterek kótergen qaıratker, talantty azamat bolypty. Sol ult múddesi jolynda qyrshynynan qıylǵan. Sosyn T.Mahmutov aǵaıymyz Maǵjannyń ádemi bir óleńin jatqa aıtty. A.Jovtıs te aqynnyń aýdarǵan jyrlaryn oqydy. Biz ań-tańbyz. Jıynnan shyqqasyn Saǵat bizge sonda sóılegen kisilerdiń sózderinen túsingenin bizge aıtyp berdi. Biraq bizdiń qýanyshymyz uzaqqa barmady. Ýnıversıtetimizdiń úlken korpýsynda Ortalyq komıtettiń ıdeologııa jónindegi hatshysy qatysqan jınalys ótip, álgi keshti uıymdastyrǵandardy silkilep, soıyp saldy. Bizdi de birtindep dekanatqa shaqyrdy. Sonda ol árqaısysymyzǵa: «Olar týraly aýyzdaryńdy ashpańdar, eshkimge eshteńe aıtpańdar», dep shyryldap júrdi. Meniń oıymsha, Saǵattyń ultyna, tiline, salt-dástúrine janashyr kózqarasy osy jıynnan keıin bastaldy dep oılaımyn», dedi qalamger.

Sondaı-aq Aldan Smaıyl Jeltoqsan oqıǵasy kezinde qaıratkerdiń «Qazaq ultshyldyǵy týraly» úndeý-qaýlyǵa qol qoıǵan zııalylarǵa: «Bul úndeýge qol qoımańdar, eldiń aldynda ózderińdi tómendetip, óz halqyńdy baılap bermeńder», dep shyryldaǵanyn aıta kelip: «Biraq Saǵattyń sol sózine eshkim qulaq aspady. Sondaı syn saǵatta olar syndy, al synbaǵan Saǵat, shyn máninde, ult janashyry boldy. Ol televıdenıede sol kezde «Qasıet pen qasiret» degen telebaǵdarlama uıymdastyrýdy oılady. Ony nege olaı atady? О́ıtkeni qazaqtyń qasıeti – Saǵattyń ózi sekildi adaldyǵy bolsa, qasireti – satqyndyǵy edi. Átteń, oǵan ǵumyry jetpedi. Saǵattyń osy baǵdarlamasyn qazir «Qazaqstan» telearnasynan ashýymyz kerek. Biz áli kúnge deıin qasıetimiz qaısy, qasiretimiz qaısy, aıyryp bolǵan joqpyz», dedi A.Smaıyl.

Belgili aqyn Nurlan Orazalın aıtýly tulǵanyń «birinshisi – oılaý júıesi, ekinshisi – sóz, úshinshisi – isi» sekildi úsh qasıetin aıryqsha bólip, oǵan ult bıigine kóterilgen tulǵa degen baǵa berdi.

«Saǵatty aqtyq saparǵa shyǵaryp salyp turǵanda ustazy Zeınolla Qabdolov: «Biz jańa dáýirdi bastap otyrmyz. Budan keıin qazaq «Saǵatyn saǵatymen ólsheıtin bolady», degen sóz aıtyp edi. Ǵulama aǵamyzdyń sol sózi dál keldi. Qazir Saǵatty tanýda kezeń-kezeńimen jańa býyndar paıda boldy. Ol onyń qaınarynyń tereńde jatqandyǵyn baıqatady», dedi aqyn.

Sonymen qatar jıynda Parlament Senatynyń depýtaty Baqytjan Juma­ǵulov, Májilis depýtaty, qalamger Saýyt­bek Abdrahmanov, «Qazaqstan» teleradıokor­po­ra­sııasynyń basqarma tóraıymy Lázzat Tanysbaı sóz alyp, halqymyzdyń ardaq­ty perzentiniń qaıratkerligi men qalam­ger­ligi jaıynda salmaqty oı órbitti. Láz­zat Muratqyzy óz sózinde táýelsiz qazaq televızııasynyń negizin qalyptas­ty­rýshy­lardyń qatarynda Saǵat Áshim­baevtyń orny bólek ekendigine toqtala kelip: «Bizde esimi televızııamen baılanys­ty tul­ǵalardy kóptep sanaýǵa bolady. Bi­raq Saǵat Áshimbaevtyń eńbegi, kótergen ta­qy­­ryptary tutas bir kezeńge arqaý bolýy­men óte qundy. Ol kisi 1986 jyly, nebári 39 jasynda Televızııa jáne radıohabar taratý jónindegi memlekettik komıtetke qyzmetke kelip, bastapqyda orynbasar, sosyn tóraǵasy boldy. Kele sala televızııaǵa jańa ulttyq lep ákeldi. Aǵamyzdyń tike­leı jetekshiligimen «Asyl mura», «Kók­par», «Qymyzhana», «Altybaqan», «Ter­me», «Aıtys», «Tamasha» jáne ózi júrgiz­gen avtorlyq «Qaryz ben paryz», «Qaýy­shý», «Júrekten qozǵaıyq» habarlaryn kórer­men áli kúnge deıin saǵynyshpen eske alady», dedi korporasııa basshysy.

Sondaı-aq ǵylymı konferensııa aıasynda UǴA akademıgi Baýyrjan Omaruly «S.Áshimbaevtyń shyǵarmashylyq sheberlik týraly oı-tujyrymdary», M.Áýezov atyndaǵy Ádebıet jáne óner ınstıtýtynyń dırektory, UǴA korrespondent-múshesi Kenjehan Matyjanov «Qalamger S.Áshimbaev jáne táýelsizdik qarsańyndaǵy ádebı úderis», Sh.Aıtmatov atyndaǵy Til jáne ádebıet ınstıtýtynyń dırektory, akademık Abdyldajan Ahmatalıev «Qyrǵyz jáne qazaq rýhanı baılanysyna dáneker tulǵa», UǴA akademıgi, qoǵam qaıratkeri Ýálıhan Qalıjanov «Saǵat Áshimbaevtyń ómir súrý konsepsııasy» Q.A.Iаsaýı atyndaǵy Halyqaralyq qazaq-túrik ýnıversıtetiniń professory Qulbek Ergóbek «Ádebı synnyń aqtańgeri» jáne Eýrazııa Jazýshylar odaǵynyń tóraǵasy, jazýshy О́meroǵlý Iаkýb «Túrki ádebı álemi jáne Saǵat Áshimbaev murasy» taqyry­bynda baıandama jasap, parasat álemi sýret­keriniń shyǵarmashylyǵyna tereń boılap, jiti úńildi. Ǵylymı konferensııa «Qazaqstan mádenıetindegi qaıratkerlik jáne Saǵat Áshimbaevtyń tulǵasy», «Otan­­dyq telejýrnalıstıkadaǵy Saǵat Áshim­­baev joly jáne qazirgi izdenister», «Syn­shy Saǵat Áshimbaev murasy jáne ádebı syn­nyń jańa tujyrymdamalary» atty úsh seksııaǵa bólinip, jumys istedi. Kon­fe­ren­sııa sońynda arnaıy qarar qabyldandy.

Jıyn sońynda Parlament Senatynyń Tóraǵasy, ardaqty tulǵanyń uly Máýlen Áshimbaev joǵary deńgeıde ótken is-sharany uıymdastyrýshylarǵa, sóılegen azamattarǵa alǵysyn aıtyp, ákesi týraly jyly estelikterimen bólisti. Sondaı-aq «Synshy muraty» atty talantty syn­shynyń burynǵy jınaqtaryna enbegen tyrnaqaldy týyndylary men Saǵat Áshim­bae­v­tyń synı eńbekterine jazylǵan taldaý maqalalar engen jańa kitaptyń tanystyrylymy ótip, qalamger, qaıratker shyǵarmashylyq murasyna arnalǵan kórme uıymdastyryldy.

Sońǵy jańalyqtar

Kentaý qalasynyń ákimi taǵaıyndaldy

Taǵaıyndaý • Búgin, 20:30

Dollar arzandady

Ekonomıka • Búgin, 16:52

Qosshyda jańa mektep ashylady

Bilim • Búgin, 16:25

Almatyda esirtki tasymalynyń joly kesildi

Aımaqtar • Búgin, 14:55

Hamenova óz kinásin moıyndaǵan joq

Qoǵam • Búgin, 14:16

Qazaqstanda jylqy eti qymbattady

Qoǵam • Búgin, 14:02

Uqsas jańalyqtar