Ekonomıka • 24 Mamyr, 2022

Salyq túsimderi byltyrǵydan joǵary

28 ret kórsetildi

2022 jylǵy 4 aıda salyq túsimderi byltyrǵymen salystyrǵanda 1,6 ese kóp túsken. Osylaısha, memlekettik bıýdjetke salyq túsimderi boıynsha jospar 110,1%-ǵa oryndalǵan. Bul týraly Qarjy mınıstrligi Memlekettik kirister komıteti habarlady.

Negizi salyq túsimderi boıynsha beki­tilgen jospar – 4 466,4 mlrd teńge bolsa, ol 450,8 mlrd teńgege artyq oryn­dalyp, 4 917,2 mlrd teńgeni qurady. Bul ótken jylǵy sáıkes kezeń­men salystyrǵanda 1,6 ese nemese 1 873,5 mlrd teńgege kóp. Sonyń ishinde respýb­lıkalyq bıýdjet 100,7%-ǵa oryndal­dy, deıdi mamandar. Aıtalyq, jospar boıynsha 3 290,9 mlrd teńge túsýi ke­rek bolsa, ol 23,9 mlrd teńgege asyra oryn­dalyp, 3 314,8 mlrd teńge tústi. Bul da byltyrǵy osy kezeńmen salystyr­ǵanda 1,8 ese nemese 1 494,5 mlrd teńgege ósken.

Al jergilikti bıýdjet 136,3%-ǵa oryn­dalǵan. Jospar boıynsha 1 175,5 mlrd teńge bolsa, ol 427,0 mlrd teńgege ar­tyq jáne túsken túsim – 1 602,5 mlrd teń­ge. 2021 jylǵy uqsas kezeńmen salys­­tyr­ǵanda 31,0% nemese 379,0 mlrd teńgege ulǵaıǵan.

2021 jylǵy osy ýaqytpen salys­tyr­ǵanda respýblıkalyq bıýdjetke túsim­­derdiń eń kóp somasy munaıǵa salyna­tyn korporatıvti tabys salyǵy esebi­nen bolǵan. Naqtyraq aıtqanda, bul kólem 571,0 mlrd teńgege nemese eki esege artyq.

Ishki tutyný taýarlaryna qosylǵan qun salyǵy 433,2 mlrd teńge nemese 4,6 esege, eksporttyq keden bajdary boıyn­sha 311,9 mlrd teńgege nemese 2,1 esege, úshin­shi elderden ımportqa QQS 90,4 mlrd teńgege nemese 39,0%-ǵa, Keden odaǵy elderinen ımportqa qosylǵan qun salyǵy 53,1 mlrd teńgege nemese 21,0%-ǵa, paıdaly qazbalardyń óndirisine salynatyn salyǵy 41,1 mlrd teńgege nemese 42,2%-ǵa óskeni baıqalady.

Memlekettik kirister komıtetiniń habarlaýynsha, túsimderdiń ósýine kóptegen faktorlar áser etken, sonyń ishinde baǵanyń ósýi de áser etip otyr. Aıta­lyq, bıylǵy tórt aıda byltyrǵymen salys­tyrǵanda negizgi eksporttyq pozısııalarǵa, onyń ishinde munaıǵa – 65,1%, alıýmınııge – 51,9%, myryshqa – 40,9%, qorǵasynǵa – 16,5% jáne mysqa 15,4% baǵanyń ósýi baıqalǵan. Onyń ústine shıki munaıǵa salynatyn kedendik áketý bajynyń mólsherlemesi 56,4%-ǵa ulǵaıǵany da áser etken. Aıtalyq, 1 tonna úshin ortasha mólsherleme 2021 jylǵy qańtar-mamyr aıynda – 55,0 dollar bolsa, 2022 jylǵy qańtar-mamyr aıynda 86,0 dollar boldy.

Salyq túsimderin arttyrǵan taǵy bir faktor – bıylǵy 4 aıda úshinshi eldermen taýar aınalymy 1,5 esege ulǵaıny boldy. Naqtyraq aıtsaq, eksport 1,7 ese, ımport 1,2 ese ósti.

2022 jylǵy tórt aıda elektrondy shot-faktýralar derekteri boıynsha tutyný taýarlaryn óndiretin jáne qyzmetter kórsetetin, úı qyzmetshisin jaldaıtyn jáne úı sharýashylyqtary qyz­metteri 5,8 esege artqan. «Salyq túsim­deriniń artýyna barlyq saladaǵy baǵa­lar men qyzmetter áser etedi. Bıyl­ǵy alǵashqy aılarda kóptegen sala­nyń jumysy jandana tústi. Sonyń esebinen túsimder de kóbeıdi», delingen Memlekettik kirister komıtetiniń habarlamasynda.

Sońǵy jańalyqtar

Dollar arzandady

Qarjy • Keshe

Uqsas jańalyqtar