Qoǵam • 10 Maýsym, 2022

Aqyly avtoturaq: Paıda taba ma, qaltany qaǵa ma?

794 ret kórsetildi

Iri qalalarda kólik keptelisi – úlken másele. Jol qozǵalysyn rettep, kóshelerdegi kedergilerdi azaıtý úshin ártúrli ınfraqurylymdyq jobalar qolǵa alynyp keledi. Sonyń biri – aqyly avtoturaqtar júıesin engizý ádisi. Ýrbanıster jobanyń bul túrin qozǵalys trafıgin retteýdiń dáleldi tásili dep sanaıdy. Álemde XX ǵasyrdyń ortasyna taman paıda bolǵan aqyly turaqtar qazirgi tańda halyqaralyq tájirıbe retinde keńinen qoldanylady. Al Qazaqstanda bul júıeniń tarıhy sonaý 1996-1997 jyldardan bastaý alady. Biraq alǵashqy jobalar sátsiz aıaqtaldy. Keıin avtomattandyrylǵan aqyly avtoturaqtar aldymen eki shahar – Almaty men Nur-Sultanda paıda boldy.

Sýretti túsirgen Erlan OMAR, «EQ»

Ultaraqtaı jer – aqyly

Aqyly kólik turaǵy jelisi iske qosylǵaly bul jobanyń tóńi­reginen daý-damaı arylǵan emes. Ásirese temir tulpar tizgin­degen qalalyqtar aqyly avto­tu­raqtardy «aýyr» qabyldady. Buryn kóligin kez kelgen kó­sheniń boıyna qańtara salýǵa úırengen turǵyndar qalalyq ákimdikke aryz-shaǵymyn qarsha boratty. Jurtshylyqtyń piki­rine qaraǵanda, qatty daýyl men qaqaǵan aıazdan qorǵalmaǵan ashyq alańqaılarda qaptatyp, aqyly avtoturaq belgilerin ornatý – aýadan aqsha jasaýdyń bir túri. О́miráli Baıtasov esimdi elorda turǵyny: «Qalalyq ákim­diktiń túsindirýinshe, mun­daı aqyly turaqtar qala kóshe­lerindegi keptelisti azaıtyp, jol qozǵalysyndaǵy júktemeni tó­mendetedi eken.

Jobanyń iske asyrylǵanyna biraz jyl boldy. Biraq aqyly turaqtardy engizgennen sheshilip ketken keptelisti kórmedim. Aıaq astynan aqyly bolyp ketken turaqtar Selınograd kezinen bar. Bul – jol shetine arnaıy salynǵan daıyn turaqtar. Eger turaqtardy bireý aqsha shyǵaryp, aq ter, kók ter bolyp salyp berse bir jón. Al eldiń baıaǵydan paıdalanyp, kóligin qoıyp júrgen turaǵyna kóldeneńnen ıelik etý, joq jerden aqsha jasaý – ha­lyq­ty qanaý dep bilemin», deıdi.

Eki-úsh aı buryn elordanyń myń­daǵan turǵyny aqyly avto­tur­aqtardy alyp tastaý týra­ly egov.press resýrsynda petı­sııa jarııalaǵan edi. Áleý­met­tik jelilerge tarap ketken ja­rııa­lanymǵa bas-aıaǵy 8 myńnan astam adam qol qoıǵan. «Aqyly avto­turaqtar – siz ben bizdiń aqsha­myz­dan paıda tabýdyń bir tásili. Jol qozǵalysyndaǵy júktemeni qo­symsha parkıngter salý arqyly sheshýge de bolar edi. Halyq sany kóbeıgen saıyn kólik te kóbeıetini zańdylyq. Turaqtardy jappaı aqyly etý máseleni shesh­peı­di. Konstıtýsııaǵa sáıkes Qa­zaqstannyń árbir azamaty el aý­maǵynda emin-erkin qozǵalýǵa quqy bar. Al aqyly avtoturaqtar osy quqymyzdy shektep otyr» delingen petısııa mátininde.

Asylbek Qońyraı atty taǵy bir qala turǵyny Esildiń sol jaǵalaýynan kólik qoıatyn oryn tabý qıyn ekenin, sondyqtan jumystan qalmas úshin «temir tulparyn» aqyly avtoturaqqa kúnde qoıýǵa májbúr ekenin jet­kizdi. «Aqyly turaqtyń bir sa­ǵa­ty – 100 teńge. Men aptanyń bes kúninde avtoturaq úshin orta eseppen 4-5 myń teńge tóleımin. Osylaısha, aılyǵymnyń 20 myńdaıy tek turaqqa ketedi. Aqy tólegenimizge saı kóligimiz qor­ǵalsa ǵoı. Mysaly, damyǵan mem­leketterde avtoturaqtardyń kóbi jiti kúzetiledi. Demek, zaqym kelýden, tonalýdan aman bolady. Al bizde ondaı túsinik joq. Aqshasyn alady, biraq kóligimiz «kúl bolmasa, pul bolsyn», eshkim jaýapkershigine almaıdy», deıdi qala turǵyny.

Rasymen ashyq aspan astyn­da­ǵy aqyly turaqtarǵa qoıyl­ǵan kólikterdiń qaýip­siz­di­gine ákim­dik te, jobanyń operatory – «Astana turaq keńistigi» JShS-i de jaýap bermeıdi. Muny serik­tes­tik dırektory Shyńǵys Dosy­baev­tyń ózi de moıyndap otyr.

– Bizdiń kásiporyn kólikterdiń qaýipsizdigine, bútindigine jaýap bermeıdi. Eger turaqqa qoıylǵan kólikter saqtandyrylǵan bolsa, onyń aqysy saǵatyna 100 teńge emes, odan da qymbat bolar edi. О́ıt­keni ol úshin kólik turaqqa qan­daı jaǵdaıda qoıyldy, odan keıin qandaı jaı-kúıde ıesine tap­syryldy – bárine taldaý jasap otyrýǵa týra keledi. Ashyq alańdaǵy kólikterge mundaı tekserý júrgizý múmkin emes. Jabyq parkıngterde ǵana bul – ózin ózi aqtaıtyn is, – deıdi dırektor jýrnalısterge bergen suhbatynda.

«Jyry» kóp joba

Aqyly avtoturaqtar jelisin en­gizý jobasy da Astana LRT sııaq­ty bastalmaı jatyp basyna «bult úıirilgen» joba boldy: bir uıymnan ekinshi uıymnyń qolyna ótti, birese ınvestordyń ıeligine berilip, endi birde qaı­ta­­dan qalanyń kommýnaldyq men­­shigine qaı­taryldy. Jobaǵa bó­lingen qarajatqa baılanysty da daý shy­ǵyp, oǵan jaýapty laýa­zym­dy tul­ǵa­lar kúdikke ilindi.

«Almaty turaqtary» saıtyn­da­ǵy málimetke súıensek, elimiz­de­gi alǵashqy aqyly avtoturaq je­lisin salý máselesi 1997 jyly qo­z­ǵalyp, jobany Almatyda qol­­ǵa alý máselesi kóterilgen. Biraq 2015 jylǵa deıin oǵan bó­lin­gen qarjy baǵytynan «adasyp», «kóleńkege» ketken. Qolǵa alynǵan úsh jobanyń úsheýi de sátsiz aıaqtalǵan.

2012 jyly Almaty qalasyn 2013-2023 jyldarǵa damytýdyń strate­gııasy qabyldanyp, bul qu­jatta da aqyly turaq salý máse­le­si sóz boldy. Keıin avto­tu­raq­qa tólenetin aqshany qolma-qol alýǵa moratorıı jarııa­lanady. 2016 jyly ǵana avtomat­tan­dy­rylǵan aqyly turaq júıesi qanat­qaqty joba retinde iske qo­­syldy. Bul júıeniń operatory retinde Alan Parking JShS ta­nyldy. Olar megapolıstegi 12 myń avtoturaqty qaraýyna al­ǵan. Biraq bıyl sáýir aıynda AlanParking JShS bas dırektory ýaqytsha qamaýǵa alyn­ǵa­ny jó­nin­de habar jetti.

Nur-Sultan qalasyndaǵy aqy­ly avto­turaqtardyń da «jy­ry» kóp. Onyń tarıhy 2016 jyl­­­dan bas­taý alady. 2020 jyly bul joba úlken daýǵa aınaldy. Jobaǵa tapsyrys bergen qala ákim­­digi qala turǵyndaryna «Nur­jol» býl­va­rynan basqa jer­­­degi par­ko­mat­tardyń zań­syz jumys istep turǵanyn, oǵan jurt­shylyq aqsha tóleýge tıis emes ekenin málimdedi. «Par­ko­mat­tardy paıdalanýǵa ruq­­sat alynbaǵandyqtan qalalyq bıýd­jetke qarajat túspegen, al ruqsat etilmegen parkomattarǵa tólen­gen aqsha seriktestiktiń ózine aýda­rylǵan», delindi elorda ákim­­diginiń resmı habarlamasyn­da. Qyza-qyza kele, ákimdik ókil­­­deri memlekettik kirister depar­ta­­men­tine «Astana turaq keńis­tigi» JShS-na qatysty Qa­zaq­­stan Respýblıkasynyń zań­­na­masyna sáıkes tıisti sharalar qabyldaý maq­satynda hat jol­­daǵanyn, tip­ti kelisimshart mindettemelerin oryn­damaǵany jáne talaptardy ele­megeni úshin JShS ústi­nen sotqa kelisimshartty buzý jónin­de aryz bergenin málimdedi. Al merdiger kompanııa ózderiniń res­mı saıtynda ákimdiktiń shart­ty buzý týraly sotqa aryz be­ril­­geni týraly málimdemesin joqqa shyǵaryp, 2020 jylǵy 6 qarashadaǵy jaǵdaı boıynsha ákimdik tarapynan MJÁ shartyn buzýǵa qatysty resmı habarlamalar bolmaǵanyn aıtyp aqtaldy. «Elordany turaqty damytý josparyna sáıkes bizdiń kompanııa, ne ornymyzda basqa kompanııa bolsa da aqyly kólik turaqtarynyń aýmaǵy ulǵaıatyn bolady. «Astana turaq keńistigi» JShS shartta bekitilgen kestege sáıkes MJÁ jobasyn júze­ge asyratynyn resmı túrde málim­deıdi. Barlyq aqshalaı qara­jat pen salyqtar MJÁ shar­ty­na sáıkes qala bıýdjetine tólen­di. Bizdiń kompanııa jer ýchas­kele­riniń menshik ıesi bolyp ta­byl­maıdy, olar – Nur-Sultan qalasynyń kóshe-jol jelisiniń bóligi. Jobada bıýdjet qarajaty joq», dep jazdy JShS resmı resýrsynda. «Astananyń kólik turaǵy keńistigi» JShS bárin de ke­lisimshart negizinde at­qar­ǵa­nyn, sondyqtan aqyly avto­turaq­tardyń aqshasy turǵyn­dar­ǵa qaı­tarylmaıtynyn da qosymsha habarlady.

Jaqynda «Qazaqstandyq mem­­le­ket-jekemenshik árip­tes­tik or­ta­lyǵy» AQ mamandary da aqy­ly avtoturaqtar máselesin taǵy kóterip, merdiger kompanııa­ny synǵa aldy. «Qazaqstandyq mem­leket-jekemenshik árip­tes­­tik orta­ly­ǵy» AQ jobalar­dy zertteý jáne baǵalaý de­par­tamentiniń sarap­shy­sy Talant Myqtybekovtiń aıtýyn­sha, 2019 jáne 2021 jyldar aralyǵynda aqyly turaq oryndary boıynsha jeke áriptes sanalatyn «Astana turaq keńistigi» JShS atyna baǵalaý qortyndylary týraly 3 habarlama jiberilgen. «О́kinishke qaraı, bul joba tu­raq oryndarynyń tapshylyǵy máselesin sheshe almady. О́ıtkeni tu­raq keńistigi qoldanystaǵy ınf­r­a­qurylymda turaq jelisin ke­ńeıt­pesten jabdyqtalǵan. Aqy­ly turaq oryndarynyń ne­giz­­­gi bóligi azamattardyń tur­ǵyn úı­le­riniń janynda, turǵyn úı­ler arasyndaǵy aýmaqta orna­las­­qan. Al bul halyqtyń balamaly tegin turaq oryndaryna qol­je­tim­diligin aıtarlyqtaı tó­me­n­detti. Jalpy alǵanda, jobany iske asyrý prosesinde jibe­ril­­gen qate sheshimder jobanyń aldy­na qoıylǵan mindetter men maq­sat­tar­ǵa qol jetkizýge múm­kin­dik ber­medi», dedi sarapshy res­mı málim­de­mesinde.

Bul synǵa da joba operatory kelispeıtinin jetkizdi.

«Qazaqstandyq memleket-je­ke­menshik áriptestik orta­ly­ǵy» AQ bizge qalaı syn aıta alady? Joba týraly kúmándi aq­parat taratyp otyrǵan MJƏ orta­ly­ǵy­nyń ózi – osy aqyly turaqtar jobasynyń negizgi əzirleýshisi. Bizge baǵyt-baǵdar berip, jón kórsetken de osy ortalyqtyń sarap­shylary. Olar bizge aqyly turaq­tar qurý sharty jobasynyń tujyrymdamasyn əzirleýge kó­mek­tesip, arnaıy oqytyp, usy­nymdar berdi. Tujyrymdama ne­gizinde MJƏ sharty jasaldy. Endi qalaı jobany tıimsiz dep otyr?», deıdi JShS dırektory Shyńǵys Dosybaev YouTube kana­lyn­daǵy suhbatynda.

Onyń aıtýynsha, turaqtardyń naqty qaıda ornalasý kerektigin jergilikti ákimdik sheshedi. Mer­diger kompanııa óz bilgenimen qa­la­­ǵan jerine aqyly avtoturaq bel­gisin ornata almaıdy.

«Al turǵyn úı aýlalaryndaǵy, áleý­mettik nysandar tusyndaǵy aqy­ly turaqtar máselesine kel­sek, búginde turǵyn úı ma­ńyn­­daǵy aýmaqtarda aqyly turaq­tar joq. Turaqtar kóshe-jol je­lisiniń shekarasynda orna­las­­qan. Joba, eń aldymen qala tur­ǵyn­darynyń múddesin eskerý úshin qolǵa alynǵan. Sondyqtan ony biz tıimsiz joba dep aıtpas edik. Aqyly turaqtar jobasy əleýmettik mańyzy bar məle­le­ler­di jəne turaq oryn­da­rynyń tapshylyǵy məselesin sheshýge kó­mektesedi. Bir ǵana mysal, bu­ryn jobany engizgenge deıin «Nurjol» býlvarynda turý ýa­qyt­y ortasha eseppen 4 saǵatty alatyn edi. Al qazir bul merzim orta eseppen 40 mınýtqa deıin qys­qaryp, turaq oryndarynyń aı­nalymy 6 esege ósti. Munyń ózi – jaqsy kórsetkish», deıdi dırektor.

Ol sondaı-aq aqyly turaqtar jo­basy jergilikti bıýdjet túsim­de­rine ájeptáýir paıda ákelip otyrǵanyn, tórt jylda aqyly turaqtardan 100 mln teńge tússe, aıyppuldyń esebinen memleket qorjynyna 1 mlrd teńgeden astam qarjy túskenin aıtty.

Aqy tólemeseńiz, aıyppul arqalaısyz

Búginde elordada aqyly avto­tu­raqtar kók tústi jolaqpen bel­gi­lene bastady. Qanatqaqty joba re­tinde alǵash ret engizilip otyr­ǵan bul syzyq aldymen «Nur­jol» býlvarynda iske qo­syl­dy. «Jańa jolaq túsi júr­gizý­shi­­lerge yń­ǵaı­ly bolý úshin­ qa­­ras­­­tyrylǵan. ­Kók jo­laq ­júr­­­­­­­­gizýshilerge aqyly turaq ke­­­­ńi­s­­­­ti­giniń shekaralaryn­ jaq­sy­­raq jáne jyldam anyq­taý­ǵa kómek­tese­di. Ashyq kók syzyq­tar aqyly aı­­maqty bólip, júr­gi­zý­shi­lerdiń naza­ryn aýdarýy kerek. Eger bul ja­ńalyqty qala bıligi maquldasa, bolashaqta el­or­danyń barlyq aqyly turaq aımaǵy kók jolaqpen bólinetin bolady», dep habarlady «Astana tu­raq keńis­ti­gi» JShS mamandary resmı saıtynda.

Merdiger kásiporynnyń má­lim­demesine súıensek, aqyly tu­raq­tar Nur-Sultan qalasy ákim­digi bekitken erejege sáıkes tek aldyn ala tólem jasaý negi­zin­de jumys isteıdi. Avto­tu­raqtyń aqysy avto­kólikti turaq­qa qoı­ǵa­n­nan keıin 30 mınýt ishin­de tólenýge tıis. Al aqy tólen­gen ýaqyt aıaqtalǵannan keıin kó­lik ıesi 10 mınýttan keshik­peı, tu­raqtan shyǵyp ketýi kerek. Áıtpese aıyppul salynýy múm­kin.

Jalpy, turaqty paıdalaný ke­­zinde mynadaı jaǵdaılarda aıyp­pul salynady: turaq aqysyn tólemegenińiz úshin, aqysy tolyq emes tólengen jaǵdaıda, tólemaqy avtokólikti turaqqa qoıǵannan ke­ıin 30 mınýttan keıin jasalsa, aqyly avtoturaqtar aýmaǵynda kólik quraldaryn toqtatý nemese qoıý erejeleri buzylǵan jaǵ­daıda, aqyly avtoturaqtar aýmaǵynda jol belgilerimen belgilengen talaptar saqtalmasa.

Kólikti toqtatý nemese qoıý erejesin buzǵany úshin aıyppul 3 aılyq eseptik kórsetkish mól­sh­e­rin quraıdy. Quqyq buzý faktileri Nur-Sultan qalasynyń Ákimshilik polısııa bólimine jiberiledi. Aıyppuldy tóleý týraly jazba avtomatty túrde má­limetter bazasyna kelip tirke­le­tindikten azamattarǵa ishki ister organdaryna túbirtek usynýdyń qajeti joq.

Zań boıynsha aıyppul buı­ryq shyqqan kúnnen bastap 30 kún­nen keshiktirilmeı tólen­ýi tıis. Aıyppul ýaqytynda tólen­begen jaǵdaıda, Qazaqstan Res­pýb­lıkasynyń qoldanystaǵy ákim­shilik zańnamasynyń normalaryna sáıkes májbúrleý sharalary qoldanylady. Al eger aıyppulmen kelispeı jatsańyz, Nur-Sultan qalasy Ákimshilik polısııa bólimine shaǵymdanýyńyzǵa bolady. Mekenjaıy: 20-40 kóshe, 4 úı. Telefon: 8 (7172) 67 75 75.

Aıtpaqshy, aqyly atoturaq­tar­dy tegin paıdalana alatyn azamattardyń toby da bar. Olar: Uly Otan soǵysynyń arda­ger­le­ri, ásker quramyna kiretin áskerı bólimderde, shtabtar men meke­melerde qyzmet etken ás­kerı qyz­met­shiler, jaýyngerlik áre­ket­ter ar­dagerleri, bala kezi­nen múge­dek­ter, I jáne II top­taǵy múge­dekter, sondaı-aq mú­gedek ba­la­­nyń zańdy ókil­de­rine (sot she­shimi boıynsha qam­qor­shylarǵa) tirkelgen kólik qu­ral­dary, «Altyn Qyran» jáne «Ha­lyq qaharmany» orden­de­­rimen marapattalǵan tul­ǵa­lar, «Altyn alqa» jáne «Kú­mis alqa» alqalarymen mara­pat­talǵan kópbalaly analar, Semeı polıgonyndaǵy ıadrolyq synaq­tardyń saldarynan radıa­sııa­lyq áserge ushyraǵan adamdar, Aýǵan­stannyń ardagerleri jáne jer­gi­lik­ti jaýyngerlik áre­ket­teriniń ınternasıonaldyq jaýyn­gerleri.

Bir eskererlik jaıt, kólik je­ńildik alýshynyń atyna rásim­del­gen bolýy qajet. Olardyń aty­nan berilgen úshinshi tulǵanyń ótinimderi qabyldanbaıdy. О́ti­nish berý úshin astanapark.kz saı­tynda tirkelip, odan keıin saıttyń «Jeńildikter» bólimine ótý kerek. Jeńildikti rásimdeý úshin tek tórt qujat qajet: óti­nish, jeke kýá­lik, teh­nıkalyq tól­qujat jáne je­ńil­dik quqyn ras­taıtyn qujat.

«Astana turaq keńistigi» JShS paı­dalanýshylardy qol­daý bó­li­miniń basshysy Laýra Sábıt­qy­zy­nyń aıtýynsha, ótinish­ti úıden shyqpaı-aq berýge bolady. Ol úshin joba operatorynyń saıtynda ornalasqan arnaıy formany toltyryp, jiberý kerek.

О́tinish 10 kúnniń ishinde qara­lady, sodan keıin ótinish berý­shi­ge rastaý nemese dáleldi bas tar­tý týraly elektrondy hat ji­be­­riledi.

Aqyly avtoturaqqa irgeles orna­lasqan úılerdiń turǵyndary úshin mańaıdaǵy aqyly turaq­tar­dy paıdalanýǵa bolatyn je­ńildik sharttary bar. Ol úshin ká­sip­orynmen rezıdenttik kelisim jasalýy kerek. Oǵan qajetti qu­jatt­ar tizimi men tirkeý boıyn­sha nusqaýlyq astanapark.kz saı­tynyń «Turǵyndar» bóliminde orna­las­qa­nyn eskerte keteıik.

Jeńildik sanatyna jatpaıtyn azamattar úshin turaq kún saıyn saǵat 20:00-ge deıin aqyly. Ju­mys kúnderi onyń quny saǵatyna – 100 teńge. Al demalys jáne mereke kúnderi turaqty paıdalaný tegin.

Sońǵy jańalyqtar

Jigittermen kúsh synasqan arý

Ulttyq sport • Búgin, 08:43

Qytaıdan qalyp qoıdyq

Sport • Búgin, 08:42

Tabystary – 2 117 000 dollar

Sport • Búgin, 08:40

Sınsınnatıdegi týrnır bastaldy

Sport • Búgin, 08:38

Úzdik qurylysshylar marapattaldy

Qoǵam • Búgin, 08:37

Olımpıadadan keıingi oılar

Sport • Búgin, 08:35

Jarys qyzǵan shaǵyna jetti

Sport • Búgin, 08:34

Tehnopark tegin oqytady

Qoǵam • Búgin, 08:32

Balalarǵa arnalǵan startaptar

Qoǵam • Búgin, 08:30

Julynqurt laboratorııasy áshkerelendi

Aımaqtar • Búgin, 08:27

«Talgodaǵy» talan-taraj

Qoǵam • Búgin, 08:25

Shalǵaıdaǵylar shaǵym aıtady

Bilim • Búgin, 08:22

Jańa mektepter kóbeıedi

Bilim • Búgin, 08:20

Jalbyz ben jaýynqurt ósiredi

Qoǵam • Búgin, 08:17

Moıynqumda mańyzdy máseleler aıtyldy

Aımaqtar • Búgin, 08:13

Jańa Qazaqstan – sheteldikter kózimen

Saıasat • Búgin, 08:10

Qamystan óndirilgen qumsheker

Aımaqtar • Keshe

Erlikke toly eńbek

Qazaqstan • Keshe

Shıraz bulbuly

Ádebıet • Keshe

Ata jurtta

Ádebıet • Keshe

Oqý men oqymaý hám talǵam

Ádebıet • Keshe

Abaı oblysynyń aty ozdy

Aımaqtar • Keshe

Uqsas jańalyqtar