Qazaqstan • 26 Maýsym, 2022

Sal-seriniń sońy

87 ret kórsetildi

Qazaqtyń klassık jazýshysy, kórkem sózdiń zergeri atanǵan Ǵabıt Músirepov aqynnyń ómir joly týraly túsirilgen derekti fılmde Kenen Ázirbaevtyń daryndy aqyn, kúmis kómeı ánshiligi jaıly aıta kelip, «Eýropa halqynda sońǵy mogıkan degen uǵym bar. Sol sııaqty Kenen de qazaqtyń sal-serisiniń sońy, sońǵy tuıaǵy» degen pikir aıtty. Jazýshynyń bul sózi kimge bolsa da oı salatyny daýsyz. Sal-seri degende oıymyzǵa, eń aldymen, erekshe úlgide kıingen, bórkine úki taǵyp, dombyrasy kúmbirlegen daýylpaz aqyndar keletini sózsiz. Kóz aldymyzǵa asqaqtata án shyrqaǵan Birjan saldyń, kóktegi aqqýǵa únin qosqan Aqan seriniń beınesi tura qalǵandaı bolady.

Sal-serilik ónerdi túsin-tústep, tereńnen zerttep, túgestik deý áli erte. Onyń áli beımálim, ashylmaı jatqan tustary jeterlik. Kimdi «sal», kimdi «seri» dep ataımyz? Olardyń aıyrmasy qandaı, tipti basqa aqyndardan ózgesheligi qandaı? deıtin suraqtar kimdi bolsa da qyzyqtyrady. Bul turǵyda, jan-jaqty zertteýdi, «saldyq» pen «seriliktiń» ara jigin ǵylymı zerdelep tujyrymdaýdy ǵalymdardyń úlesine qaldyrǵanymyz jón bolar.

Ádebıet ǵylymynda sal-serilerdiń shyǵý tıpi, tegi, genedesi degen uǵymdar bar. Al olardyń án taqyryptary, reper­týarlary, basqa aqyndardan aıyrma­sy degen saýalǵa mynadaı túsinik berýge bolady. Eń aldymen, sal-serilik óner sınkret­ti, birneshe ónerdiń basyn qosatyn dás­túr. Demek sal-seriniń boıynda ánshilik te, aqyndyq ta, sýyryp salma aıtysker­lik te, ártistik te birge toǵysýy qajet.

Budan basqa sal-seriler parasatty­lyqty, adaldyq pen aqıqatty, taza mahabbat pen asqaq sezimdi, sulýlyq pen ómirge degen qushtarlyqty jyrlaıtyn óner ıesi. Onyń repertýary keń, mazmuny san alýan bolyp keledi. Qaıǵysy da, ókinishi de, asqaq sezimi de, mahabbaty da bir jerge toǵysyp, ásem ánge aınalady. Osy turǵydan kelgende Kenenniń «Kóksholaǵy» – Aqannyń «Qulagerimen», «Bazar –Nazary» – Birjannyń «Temirtasymen», «Qos qalqasy» – Estaıdyń «Qorlanymen» úndesip, úılesip turǵandaı kórinedi.

Sonaý qyrqynshy jyldardan beri Kenenniń ánderin úzbeı zerttep, notaǵa túsirip, jınaqtap kele jatqan ataqty mýzyka zertteýshi Borıs Erzakovıchtiń myna bir pikirine júginsek: «…tvorchestvosynyń baǵyty, mýzykalyq óneriniń jarqyndyǵy jaǵynan qaraǵanda Kenen mýzykalyq mádenıet qaıratkerleriniń dańqty tobyna jatady. Kúmis daýysty Kenenniń repertýary óte baı. Ol tek óz halqynyń ánderin ǵana emes, orys, ýkraın, tatar, grýzın, qyrǵyz ánderin de sheber oryndaıdy. Ánshiniń birqatar áni men kúıin Qazaqstan kompozıtorlary ózderiniń operalyq, balettik, sımfonııalyq shyǵar­malarynda paıdalandy» deýi joǵaryda aıtylǵan oıy­myzdy tolyqtyra túseri haq. («Juldyz» jýrnaly, 1959 j., №7.)

Rasynda, ánshi Kenen, aqyn Kenen, seri Kenenniń bul ereksheligi áli zertteýin kútip jatqan mol dúnıe. Sal-seriler ónerin, sal-serilik dástúrdi zerttep-zerdelep júrgen ǵalymdardyń Kenenge tek aqyn-ánshi turǵysynan qaramaı, onyń shyǵarmashylyǵyna keńirek úńilse, tunyp jatqan sal-serilik ónerine kóńil aýdarsa dep tilek aıtamyz.

«Men án salýdyń, ásirese at ústinde turyp óner kórsetýdiń tásilderin Balýan Sholaqtan, aıtyskerlik ádisti Sarybastan úırendim» deıtin. Kenen Birjan saldy da, Aqan serini de kóz tirisinde kórgen joq. Biraq olardyń ataq-dabysy Alataýǵa da jetip jatatyn. Asqaqtaǵan ánderine qarap, «qyrandaı samǵaǵan netken erkindik, qazaqtyń dalasyndaı netken keńdik dep tamsanatyn edik. Birjannyń da, Aqannyń da ánderin Jetisýǵa ákep tabystaǵan ataqty Balýan Sholaq edi» deıtin. Keıin Sholaqtan úırenip qalǵan sol ánderdiń taratýshysy Kenen boldy.

Qazaqtyń ataqty aqyny Ábdildá Tájibaevtyń: «Kenen jylatamyn dese – jylatatyn, kúldiremin dese – kúldiretin qudiretti aqyn» degeni bar. Aıtsa aıt­qandaı-aq Kenenniń úninde adamdy elitip, ertip áketetin tylsym kúsh bar ekenin ónerdiń shashbaýyn kóterip júrgenderdiń bári moıyndaıdy. Aqyn:

«Bazarym-aı, Nazarym-aı!

Otbasynda kúl shasharym ajarym-aı!

Bazarym-aı, Nazarym-aı!

Qý sheshekten boldy seniń ajalyń-aı!

Jalǵan dúnıe saldyń kúıge,

 Omyraýymnan úzilip tústi eki túıme!» dep bozingendeı bozdaǵan aqynnyń sózine júıkesi myqty degen adamnyń ózi basyn tómen salyp, kózine jas alady.

Al turpaty kisi kúlerlik, ózi qyrshańqy, qabyrǵasy yrsıǵan aryqtyǵyna qaramaı basy qatty, kótkenshekteı beretin Kók­sholaǵyna nalyp, keıigen óleńi qandaı?

«Jyldam júrshi, Kóksholaq,

Shapshań júrshi, Kóksholaq,

Olaı júrshi, Kóksholaq,

Bylaı júrshi, Kóksholaq,

Jamandatqyr, Kóksholaq,

Aram qatqyr, Kóksholaq,

Meni qurtqan, Kóksholaq».

Aqyn án salýmen qosa, qıqar atyn tebinip, ábden dińkesi quryǵan adamnyń qımylyn aınytpaı salady. Muny kórgen adamdar kúlkiniń astynda qalyp, tap sol Kóksholaqtyń ústinde ózi otyrǵandaı áser alýshy edi.

Shyndyqqa júginsek, ánderiniń san alýandyǵy, áýezdiligi, taqyrybynyń kóp­tigi, emosııalyq áseriniń kúshtiligi ja­ǵynan halyq kompozıtorlarynyń ishinde, tipti arnaıy mýzykalyq bilimi bar qazaq kompozıtorlarynyń ishinde Kenenge teńesetini joq.

Sal-serilerge tán erekshelikter: ómirge degen qushtarlyq, súıispenshilik, sulý­lyqqa (qas sulý, júırik at, kórkem dúnıe) degen ishki sezimi, yntyzar kóńili. Munyń bári sal-seriniń jan dúnıesin elitip qana qoımaıdy, marjandaı tizilgen sózge, áýezge, sazǵa aınalyp, aqyr sońynda ǵajap án bolyp qalyqtaıdy. Olardyń tabıǵatqa, kóńilin selt etkizer áýenge, ásem ánge degen qushtarlyǵy erekshe. Ataqty jazýshymyz S.Baqbergenovtiń sózimen aıtqanda: «Kenen kóktemde bulbul únin qandaı súıip tyńdasa, boztorǵaı shyrylyn da sondaı súıedi. Onyń óz aıtýynsha, bulbul kóktemgi orman-toǵaı, gúl ánshisi bolǵanda, boztorǵaı – dala ánshisi.». («Sos. Qazaqstan» gazeti, 1964 j., 1-maı.)

Osy aty atalǵan, ári ánshi, ári kıeli eki qus ta Kenen aqynnyń ómirinen, ánshilik ónerinen erekshe oryn alady. О́ıtkeni Kenenniń atyn keń baıtaq qazaq dalasyna jaıyp jibergen «Boztorǵaıy» bolsa, búkil qyrǵyz-qazaqqa áıgili etip, dańqyn shyǵarǵan «Bulbul» áni bolatyn. Erteli- kesh qoı sońynda júrgen qarshadaı bala Kenen, «Boztorǵaı shyryldaısyń jerge túspeı, men júrmin keshke deıin tamaq ishpeı» dep boztorǵaıǵa muńyn shaqsa, orda buzar otyz jasqa kelgen jigit Kenen, «Eı, bulbul, sen de bulbul, men de bulbul, qańǵyrtqan ekeýmizdi patsha qurǵyr» dep bulbulǵa syryn aıtady. Tap osy tus­ta «...Seni kólden aıyrǵan, lashyn qus­tyń tepkini. Meni elden aıyrǵan, han Jáń­girdiń ekpini» deıtin Mahambettiń «Qyz­ǵyshqusyn, «Qaratorǵaı ushtyń zorǵa-aı, beıshara shyryldaısyń jerge qonbaı» dep qoshtasqan Aqannyń «Qaratorǵaıy» eske túsedi. Bul jaı kezdeısoqtyq emes. Bu­dan biz kónekóz aqyn-jyrshylardyń, sal-se­rilerdiń dástúr jalǵastyǵyn, úndestigin, sabaqtastyǵyn kórgendeı bolamyz.

Otyz eki jasqa endi tolǵan jas seriniń almaǵy, asar bıigi kóp edi. Amal ne? Dú­nıeni dúr silkindirip kelgen keńes dáýiri aqynnyń jan dúnıesin, dúnıe tanymyn, ómir súrip otyrǵan ortasyn da tóńkerip tastady. Kenen bolsa kóne ónerden qol úzip, ǵasyrlap kele jatqan aqyndyq, jyraýlyq, sal-serilik dástúrden bólinip, oqshaý qalǵandaı kúı keshti. Endigi jerde kóneniń bárin kúıretýdi kózdegen saıasattan synalap jol tabý, tyńnan túren salý qajet edi. Kenen solaı istedi de, kıeli óner aldyndaǵy aqyndyq ta, azamattyq ta boryshyn abyroımen aqtap shyqty.

Albyrt bozbala shaqtyń ózine ǵana jarasatyn qyzyǵy bolady. Ol alǵashqy sezim, beımaza kóńil, alǵashqy mahabbat. Kenen de jalyn atqan jastyq shaqtyń besiginde terbeldi, alaburtqan ǵashyqtyq sezimdi bastan keshirdi. Janyn terbep, júregin týlatqan balaýsa mahabbatyn keziktirdi. Ol ataqty Mórtaı sulý edi. «Tal boıyńda tarydaı bir miniń joq, toty qustaı túrlenip týarsyń ba, Mórtaı-aı!» dep mahabbat sezimin jaıyp saldy.

Kedeılik pen joqshylyq qolyn baıla­ǵan surqııa zamanda súıgenińdi alý, kóńil qalaǵan adamyńa qosylý múmkin emes. Aqyry solaı boldy da. Zamananyń qysas­ty­ǵyna kóngisi kelmegen, er minezdi bozbala Kenen Mórtaıdy alyp qashady. Biraq ol áreketinen esh nárse shyǵara almaıdy. О́ıtkeni kimdi bolsa da basyp-taptap úırengen ozbyrlar, kesek sóıleıtin, kesapaty kóp baı-shonjarlar buǵan qaıtip jol bersin. О́ziniń jeke basynan góri eldiń tynyshtyǵyn, aǵaıyn arasynda jik týdyrmaýdy oılaǵan albyrt Kenen bul raıynan qaıtyp, Mórtaıdy eline qaıtarýǵa májbúr bolady.

«Sen de armanda, Mórtaıjan,

men de armanda,

Eki ǵashyq qosylar zaman bar ma?

Qalyń malǵa satylyp sen ketkende,

 Zar eńirep men qaldym, amal bar ma? dep kúńirenip qala berdi.

Aqynnyń ózimen 55 jyl ómir keshken jubaıy Nasıha sheshemizge arnaǵan óleńi de, áni de bar. On jetiden endi ǵana asqan kózi botadaı, únemi kúlip júretin, minezi aqjarqyn qyzǵa aqynyń qulaı ǵashyq bolǵany, onyń árbir óleń joldarynan, áýeniniń náziktiginen sezilip turady. Bul aqynǵa tosynnan bere salǵan syı emes. Kenen tap osyndaı jar súıýdi «sabaý qamshy, salt atty Kenen» atanyp júrgen kezinde-aq armandaǵan.

Adam neni qııaldamaıdy deısiz. Alaıda onyń bári shyn máninde júzege asyp jatpaıdy. Mórtaıdan qapy qalǵan Kenenniń, shırek ǵasyrdan soń tap sondaı, ózi armandaǵandaı sulýǵa jolyǵýy adamǵa erekshe oı salady. Bar yqylasymen qulaı súıgen Mórtaıǵa qandaı án shyǵarsa, Násıhaǵa da odan bir kem túspeıtin ánin arnady. Mórtaı ómirden erte ketse, Násıha ǵumyrynyń sońyna deıin qasynda boldy. Qaıǵy-muńyn, ómirdiń qysastyǵyn, qýanyshy men shattyǵyn birdeı bólisti. Seri Kenenniń kóńili aldamaǵan eken. Arý qyzǵa, qyzǵaldaqtaı alaýlaǵan arman qyzǵa degen sezimin ánge aınaldyrdy. «Násıha» atalatyn án Qordaı taýyn jańǵyrtyp, kókke áýelep, alysqa jol tartty.

«Qasyń menen qabaǵyń kerilip tur,

Sholpy taqqan qara shashyń

órilip tur...

Kún túsedi kúlgende mańdaıyńnan,

Bal tamady sóıleseń tańdaıyńnan.

Ular eń Ulytaýdy mekendegen,

Tańdap tapqan qyzdardyń

talaıynan».

«Meniń abyroıym asqaqtap, ataǵym shyǵyp jatsa, ánderim shyrqalyp Alataý asyp jatsa, toqsanǵa kelip torǵynǵa bólenip jatsam, osy sheshelerińniń arqasy. Mundaı jan áıelder arasynda sırek kezdesedi. Qadirin bilgen soń aıtyp otyrmyn. Analaryńdy ardaqtaı bilińder» deıtin. Onysyn jaı ǵana aıtyp qoımaı, án-jyryna qosyp ta ketti:

«Qabaǵynyń jazyǵy-aı!

Peıili elge azyq-aı!

Júreginiń tazasy –aı!

Kórshi tatý, jekjat máz,

Árbir isi tamasha-aı.

Ala kóılek, aqkóńil,

Alaqan ashyq, keń peıil.

Aǵaıyn men abysynǵa,

Kórsetpegen bir zeıil.

Násıqaǵa teńeý joq,

Bul sózimde jeleý joq.

Qabaǵy ashyq jazyǵym,

Násıqa altyn qazyǵym», dep túıin­deıdi qart aqyn. Aqynnyń baıandy mahabbatynan, ómir tájirıbesinen týǵan aqyl-naqyldary, ósıet sózderi kóp-aq. «Áıeliń jaqsy bolsa atyń baılar, shapyldap jaman bolsa otynǵa aıdar», «Áıeli jaqsy jigit qajymaıdy, surlanyp, óńi qashyp nalymaıdy», «Áıeliń jaman bolsa qatar sileń, otbasy kúnde-kúnde áýre-súreń» deı­tin óleń joldary jaı ǵana aıtyla salǵan jalań oılar emes, ómirden kórgenin sanasynda shyńdap, aqyl eleginen ótkizgen asyl dúnıeler.

Aǵaıyn-týystyń, dos-jarannyń aldynda qadiriń bolmasa sen de bir, ishinde dáni joq kebek te bir. Sonyń bári túptep kelgende áıeldiń qolynda. Aqynnyń bul sózi áıelge tabyný emes, anaǵa, Qudaı qosqan qosaǵyńa degen qurmet, adal kóńil. Bul sózdiń túıinin Kenen aqyn bir shýmaq óleńine sıǵyzyp aıtyp ketti:

«Jaqsy áıel jurt aldynda

jasytpaıdy,

Sabyrly, salmaq saqtap asyqpaıdy.

Alǵany er jigittiń jaman bolsa,

Dostaryń, aǵaıynyń qashyqtaıdy».

Sal-serilerdiń kóbirek baratyn, ánde­rine arqaý etip alatyn taqyryp­tarynyń biri jastyq dáýren, ómirge qushtarlyq se­zimi. Bul taqyrypqa Kenen de biraz ánder shyǵardy, óleń etip qaldyrdy. Aqynnyń «Bolsaıshy», «Aýlynan ǵashyq jardyń atta­narda», «Qaıran jastyq», «Jastyq dáýren qaıdasyń?» deıtin týyndyla­ry kózden bulbul ushqan jigittik dáýren­di, endi qaıtyp kelmeıtin qyzyǵy mol qyzǵyn shaqty eske túsiretin, adamnyń saǵynyshyn oıatatyn káýsar dúnıeler. Bir ǵana «Aýlynan ǵashyq jardyń atta­narda» degen óleńinde qanshama adamı sezim toǵysyp jatyr. Munda qımastyq, shabyttaný, saǵynysh, arman, ókinish, tamsaný sezimderi qamshynyń órimindeı jymdasyp, úılesip tur. Birer shýmaǵyn oqyp kórelik:

«Kerilip ker maraldaı kózi kúlip,

Jumbaǵyn júregimniń ózi bilip.

Jaýdyrap qoshtasarda qaraýshy edi,

Janyma kóktem nuryn sezindirip».

Buǵan ne deısiz? Ishteı súısiný, ǵashyq júrektiń lúpili, jaýdyrap qaraǵan sulýǵa degen qımastyq sezimi tógilip turǵan joq pa? «Ánine ǵashyq jardyń shyrqap salsam, taý-tastyń jańǵyrady yldı-óri» deıdi sha­bytyna kirgen seri. Endi bir­de: «Syı qan­daı, minez qandaı, symbat qandaı, oıla­sań arzan qandaı, qymbat qandaı?» dep aqyn óziniń tańdanysyn, tamsanýyn jasyra almaıdy. «Qalaısha, jastyq dáýren kelgem bilmeı, arqyrap aǵyp ótken jelmen birdeı» deýi qyzǵyn shaqtyń, serilik dáýrenniń qas qaǵym sátte óte shyqqanyn ańǵartatyn aqynnyń ókinish nazy.

Gúl-gúl dáýrenniń qaıta kelmesin bile tura, jastyq shaǵyn ańsap, armandaýy Kenen sekildi kóńili sergek, seri adamǵa jat emes, jarasymdy minez. Onysyn aqynnyń ózi de sezinedi. О́tkendi qaıtaryp ákele almaısyń. О́kinishtisi, aqyn sonyń bárin eske alady, qımaıdy, saǵynady. Biraq ýaqyt meńireý, til qatpaıdy. Onyń túıini myna bir shýmaq óleńde jazylǵan:

«Shirkin-aı, qaıta kelse

jastyq dáýren,

Kózińnen bir-bir ushqan ótken áýreń.

Qasyńa qartaıǵanda bir kelmeıdi,

Ketpeıtin tóńirektep talaı sáýleń».

Kárilikke moıynsunbaýdyń bir joly – jastyqty ańsaý. Bul qaıta jasarý, kelsin -kelmesin saqal, shashyńdy boıap, ersilikke barý degendik emes. Tabıǵattyń, taý-tas­tyń, kógildir aspannyń kórkemdigine, adam­dardyń jan sulýlyǵyna kóz sýartyp, kóńilińdi qaıta túletý degen sóz. Ke­bek­baı sheshen aıtqandaı, ár kezeńniń óz qyzyǵy, ózine jarasymdy sıpaty bolady. Sondyqtan: «Jastyǵyńdy – kárilikke, kárilikti – jastyqqa zaıa qylma» deıdi. Bul oıy­myzdy Kenen seriniń «Jastyq dáýren, qaıdasyń!» deıtin óleńi aıshyqtap, aıǵaqtaı túsedi:

«Qartaıǵanda, jantaıǵanda,

Oıǵa túser qaıdaǵy.

Taý-taýdaǵy, saı-saıdaǵy,

Jastyq dáýren oınaǵy.

Toı-toıdaǵy, qyr-oıdaǵy,

Jastyq shaqtyń aıǵaǵy» dep ótkendi esine túsirgen aqyn, «qyra-qyrtqyl, jyra-jypqylǵa» tyǵylyp, «qoı kúzetken, baqan tepken» kez qaıda? «Sholpy taqqan, syldyr qaqqan, án shyǵartqan qyz qaıda?» deıdi. «Tyń tyńdaıtyn kempir-shaldar» qaıda? «Quryp qaqpan, buǵyp jatqan, asyr salǵan biz qaıda?» dep sharq urady. Adam qansha jasasa da, kóńili jas. О́zińdi qansha órge súıregenmen, jas dáýren qaıtyp kelmeıdi. Buǵan toryǵyp, qaıǵyryp jat­qan aqyndy kórmeısiń. О́ıtkeni ol ómirge qushtar, sulýlyqqa ǵashyq seri aqyn. Meniń qolymnan keletini mynaý ǵana, degendi ádeppen bildiredi:

Sonyń bárin tiriltemin,

Ońashada men degen.

Ańsap sony júre bersem,

Shyqqansha jan keýdeden».

Kenen seriniń «Tik shyrqaý» áni. Ánniń ataýy aıtyp turǵandaı «Tik shyrqaý» dese tik shyrqalatyn erekshe án. 25-30 jas aralyǵynda shyǵarǵan Kenenniń bul áni jastyq shaqqa tán ór minezimen, shyrqaý bıikten tómen qulaǵan sarqyrama tárizdi ekpindete salynatyn týyndy. Buǵan bıik ún, keń tynys qajet. Ánshilerdiń júregi daýalaı bermeıtin, shoqtyǵy bıik, asqaq án. «Tik shyrqaý» ániniń taǵy bir ereksheligi onyń áýeninde, mýzykalyq qurylymyn­da ánshiniń janynan qosqan sony elementter kóp. Kenenniń ımprovızasııa­lyq (jańashyldyq) pármeni tap osy ánde birden kózge túsedi.

Ádette, qazaq ánderiniń tabıǵatyn­da negizgi oı, mýzykalyq ekpin óleńniń ne­gizgi shýmaqtarynan kórinip, al án qaıyr­masy sol oıdyń, áýenniń jalǵasy ispet­tes, kórkin keltiretin qosymsha element rólin atqarady. Al Kenenniń «Tik shyrqaýynda» bul zańdylyq túbegeıli ózgeriske ushyraǵan. Máselen:

«Tik shyrqaýǵa shyrqaıyn

shyrǵaqtatyp,

Asqaq ánge salaıyn yrǵaqtatyp.

Oý, úrııa-aı, dúnıe-aı, qyzyq-aý,

qyzdar-aı!

dep daýsyn bıikten alyp, asqaqtata shyr­qaǵan ánshi, osy úsh jol óleńnen ke­ıin, birden ánniń qaıyrmasyna kóshedi. Qaıyrma dep otyrǵanymyz ekpindete aıtylatyn terme-óleń. Ánniń sıpatyna terme, tókpe jyrdyń elementterin kiriktirip aıtý degen buryn-sońdy bolmaǵan tásil. Bul Kenen seriniń án ónerine engizgen úlken jańalyǵy.

Jalpy, joǵaryda aıtyp ketkenimizdeı, Kenenniń sal-serilik ónerin, sol dástúrdiń yqpalymen shyǵarǵan ánderin saralap, jan-jaqty zertteý áldeqashan tolǵaǵy jetken dúnıe. Kenen sal-serilik dástúrdiń jalǵastyrýshysy, sal-serilerdiń sar­qyty dep beker aıtylǵan joq. Onyń án-óleńderin, jeke ómir jolyn bylaı qoıǵanda, jeke basyndaǵy adamı bolmysy, er jigitke tán minez-qulqy, is-áreketiniń ózi osyndaı oıǵa jeteleıdi.

 Aqynnyń mingen attary da erekshe bolatyn. Jal-quıryǵyn tarap, ústinen «qyl túsirmeı» baptap, erekshe kútetin. «Aq boz», «Aı qasqa», «Shubar at», «Kókaıaq», «Kúreń jorǵa», «Qula qasqa», «Bala qasqa». Attary aıtyp turǵandaı shetinen júırik, túr-turpaty sulý, sáıgúlikter edi. Bul da sulýlyqqa qumar, kóńili elegi­zip turatyn sal-seriler tabıǵatynyń bir juǵyndysy bolsa kerek.

Attardy qalaı tańdap minse, qolyna ustaǵan dombyrasyn da erekshe talǵammen alatyn. Men es bilgeli bizdiń úıde ártúrli jeti dombyra boldy. Birinen biri ótetin sheshen, úni erekshe dombyralar. Ásirese qosymsha eshteńe (shege, jelim) paıdalanbaı aǵashtan shaýyp jasalǵan dombyra máńgi esimde qalypty. Jaz boıy baq ishinde tóseginiń basynda ilýli turady. Shildeniń aptap ystyǵyna qańsymaı, shydas beretin edi. Aptap kúnderi dombyranyń tesiginen sý quıyp, shaıqap-shaıyp qaıta ilip qoıatyn.

– Ata nege úıtesiz? Jigi ajyrap ketedi ǵoı? – deımin tańdanysymdy jasyrmaı.

– Qoldan shapqan dombyrada jik bolmaıdy, balam. Boıyna ylǵal tartqan dombyra qańsymaıdy, úni de erekshe qońyr bolady deıtin.

Aqyn óziniń jastaý kezinde qolyna tıgen «kerjolaq» dombyrasy týraly ańyzdaı etip aıtatyn. Daýsym asqaq bolǵanmen, dombyram kelispeı júrýshi edim. Shaban atqa mingendeı, ándi qınalyp áreń salamyn. Bir joly Saryqunan degen qyrǵyzdyń aqynymen jolyqtym. О́leńdi toqtaýsyz, tógip jyrlaǵany úshin Tókpe atanyp ketipti. Ol jyr tókti, men quıqyljytyp án saldym. Aqyry kóńil jarasyp, dos boldyq. Birinshi qolqam «ker dombyrańdy syıla, ómirlik dos bolaıyq» dep jabystym. «Báıeke, astymdaǵy atymdy al, dombyramdy surama» dep báıek boldy. Sonda otyrǵan meımandar meni qol­pashtap on, júz somdyq aqshalaryn Tók­peniń shaýjaıyna baılap, aqyry kóndirdi.

«Túıini joq sheshennen, úndemegen esti artyq» demekshi oı-pikirimizdi túıin­desek ol mynaǵan kelip saıady. Kenendi halqymyzdyń kóne ónerinen oqshaýlap, alshaqtatyp áketken onyń ómir súrgen ortasy, sol kezdegi saıası ahýal, keńester dáýiri boldy. Buǵan qarap, Kenen halqymyzdyń baıyrǵy dástúrinen, sal-serilik ónerden bólinip qalǵan, oǵan esh qatysy joq deıtin kózqaras týǵyzý aqynnyń rýhyna, bolmysyna qaıshy keletin, kereǵar pikir. Zamannyń ózgerýine baılanysty, sondaı-aq uzaq ýaqyt patshalyq reseıdiń yqpalynda bolǵan qazaqtyń kóne óneri úlken daǵdarysqa ushyraǵany ras. Bul jaǵdaı eldiń aıtys ónerine de, jyraýlyq, sal-serilik ónerine de keri áserin tıgizdi. О́risi tarylyp, kómeskilenip, tipti joıy­lyp bara jatqan dala mádenıetin, kóne dástúrin, ónerin saqtap qalý úshin tabıǵı daryny bar, sol ortadan sýsyndaǵan, danagóı aqyn-abyzdar qajet edi. Solar­dyń biri ári biregeıi Kenen Ázirbaev bol­dy desek artyq aıtqandyq bolmas.

Sóz zergeri, tereńnen oı tolǵaıtyn ardaqty jazýshy Ǵabıt Músirepov: «Kenen – sal-seriniń sońy, sońǵy tuıaǵy» dese, bul kóregendikpen aıtylǵan, maǵynasy tereń tujyrym. «Eki Kenen kelmeıdi, Alataýǵa ekseń de» dep aqynnyń ózi aıtqandaı, eki Kenenniń de, sal-serilik ónerdiń de endi qaıtyp kelmesi aqıqat. Biraq qazaqtyń baıtaq dalasyn ánge bólegen sal-seriler dáýiriniń jańǵyryǵy, daryndy ánshileri, olar shyǵarǵan óshpes týyndylary qaldy. Endigi jerde kóne dástúrimizdi umytpaı, zerttep-zerdelep, keler urpaqtyń sanasyna quıý búgingi óner tanýshy, mýzyka zertteýshi, ádebıetshi ǵalymdardyń mindeti, asyl muraty.

 

Baqytjan KENENULY,

qalamger-jýrnalıst

Sońǵy jańalyqtar

Búgin 3 qalada aýa sapasy nasharlaıdy

Aýa raıy • Búgin, 09:38

Uqsas jańalyqtar