Importty almastyrý qaldyqty óńdeýden bastalady

Ekonomıka qoqys reformasynan bastalady

Qazaqstan qaptaýshylary qaýym­dastyǵynyń tóraǵasy Batyr­bek Áýbákirov atalǵan qujat jeńil ónerkásip pen polıefırli talshyq óndiretin Green Technology Industries kásiporny arasyndaǵy baılanysty jandandyrýǵa septigin tıgizetinin jetkizdi. Al kásiporyn basshysy Gúlmıra Ýahıtovanyń aıtýynsha, taraptar arasyndaǵy bul kelisim kádege jaratý salasy men aınalmaly ekonomıkany damytýǵa serpin beredi, jeńil ónerkásip pen otandyq plas­tık qaldyqtardy óńdeýshiler arasyndaǵy óndiristik kooperasııa­ny uıymdastyrýǵa yq­pal etedi. Qysqasy, jeńil ónerkásipti polımer shıkizatymen qamtamasyz etý qolǵa almaq.

Jalpy, bizdiń qolymyzda óńdel­megen teri, maqta jáne jún­nen ózge eshteńe joq. Onyń da teń jartysyn kádege jarata almaı, qoqysqa laqtyryp otyrmyz. Al odan qanshama daıyn ónim shyǵarýǵa bolatynyna mán bere ber­meımiz. Daıyn ónim shyǵarýǵa qansha hımııa, polımer shıkizatyn qol­dana­tynyn bilmeımiz. Ekonomıst Maǵbat Spanovtyń aıtýynsha, ekonomıkanyń damýy qoqys reformasynan bastalady. Mysaly, ótken aptada túrik aǵaıyndar qoı terisinen jelatın daıyndaıty­nyn aıtty. Al óndiristik maqsattaǵy jelatın – jeńil ónerkásip salasynda quny altynmen ǵana baǵalanatyn qospa. Sebebi tabıǵı teri de, maqta ta tabıǵatta jumsaq. Al qos­panyń mundaı túri buıymnyń serip­peligin, beriktigin arttyrady.

«Qoqys reformasyna kúle qaraýdyń qajeti joq. Mysa­ly, Fransııa brend markili ıissý­larymen tanymal. Al onyń baǵasyn 25 paıyzǵa qymbattatyp otyrǵan – onyń qutysy. Al bul qutynyń 80 paıyzy – tereń óńdelgen PET qaldyǵynan, 20 paıyzy hrýstaldan turady. Iis sý shyǵaratyn árbir kásiporynda PET qal­dyqtaryn qabyldaıtyn oryn bolady», deıdi M.Spanov.

Sarapshynyń aıtýyna qara­ǵanda, qazir taýarlardy qaǵaz qap­ta­malarda daıyndaýdyń shyǵyny ósip otyr. Sondyqtan onyń ornyn polımer qaptamalar almastyra bastady. Jaqynda sút ónimderi­niń 20 paıyzǵa qymbattaǵany qap­ta­masyna baılanysty ekeni aı­tyldy.

«Ár óńirde solardy óńdeıtin shaǵyn kásip­oryndar ashsaq, jeńil ónerkásip damyp, bul saladaǵy úle­simizdi 20 paıyzdan asyrýǵa múm­kindik alar edik. Qalǵany – ýaqyttyń enshisinde. Endigi jer­de ınnovasııalyq jobalardy qar­jylandyrǵan kezde jan-jaǵy­myzda shashylyp jatqan turmys­tyq qaldyqtardy paıdaǵa asyratyn jobalarǵa basymdyq bergen durys», deıdi M.Spanov.

Suryptaýǵa erekshe den qoıylýy kerek

Qaldyqty suryptaý mádenıeti qalyptas­paıynsha, ımportty almastyrý baǵdarlamasynan úmit kútýge bolmaıtyny udaıy aıtylyp keledi. Biraq munaı aqshasynyń býy jerde shashylyp jatqan en baılyqqa qaratýǵa mursha ber­meıdi. Endi basty ımporterimiz Reseı­ge sa­lyn­ǵan sank­sııanyń saldary óz múm­kin­digimizdi sara­laýǵa májbúr­lep tur.

Úkimet qarap otyrǵan joq. Naýryz-sáýir aılarynda kúndelikti qoldanatyn buıymdardyń tym bol­masa birneshe túri ózimizde óndi­riletinin aıtty.

«Qazaqstan qaptamashylary qaýymdastyǵy» ZTB basqarma tór­aǵasy Batyrbek Áýbákirov byl­tyr elimizde 2,3 mlrd lıtr sýsyn, mıneraldy sý, shyryn jáne kún­baǵys maıy PET-bótelkede shyǵa­rylǵanyn, elge jyl jyl saıyn 1,5 mlrd dana bótelke syrttan jet­kiziletinin aıtty. Sonyń 5 paıyzy ǵana óńdelip, ózgesi qoqys polıgondarynda órteledi nemese shetel asady. «Qalǵany qaıda ketip jatqany belgisiz. Qansha PET-bótelke syrt­qa shyǵarylǵany, qanshasy qoqys polıgonynda jatqany belgisiz», deıdi B.Áýbákirov.

Onyń aıtýynsha, qoqysty óńdeý salasyna basa mán berý qajet. Qal­dyqty qoqys polıgondaryna kóme salmaı, qaıta óńdeý shart. Bul ekonomıkany ártaraptandyrý úshin mańyzdy. Syrtqy naryqta to­qyma talshyǵynyń baǵasy 1 200 dollar bolsa, PET úlpekteri (qaı­ta óńdelgen plastık) – 850-900 dollarǵa baǵalanady. Al elimiz­degi sýsyn shyǵaratyn kásipo­ryn­dar PET úlpershekterin Reseı­den, О́zbek­stannan tonnasyn 800-900 dollardan eks­port­tap otyr. Qaýymdastyq ókilderi PET bó­telkelerin qaıta óńdeýge baı­lanysty prob­lema eldegi qal­dyqtardy suryptaýdyń ǵalam­dyq prob­lemasynyń bir bólshegine aı­nalyp ketkenin aıtady. Reseı 2030 jylǵa qaraı qal­dyqtardyń 100 paıyzyn suryptap, 49,5 paıy­zyn qaıta óńdeımiz dep otyr. Bizdiń elde shıkizat qaldyqtaryn kádege jaratýdyń tetikteri – ári qaraı qoldanýdyń strategııasy joq. Kózqaras sýsyndy ishken soń bótelkesin qoqysqa laqtyrý qajet degen kózqarastan asa almaı tur.

Kúndelikti turmysta qolda­natyn buıymdarda qoldanatyn polıpropılenniń baǵasy tonnasyna 475-500 myń teńge, ishki qajettiliktiń 80-90 paıyzy – ımport. Shıkizatty almastyratyn baǵdarlama iske qosylsa, shıkizat tapshylyǵyna tap bolamyz. Sebebi eldegi shıkizat qaldyǵyn óńdeıtin 14 zaýyt eńbek ónimdiliginiń 30-35 paıy­zyn­da ǵana jumys isteıdi.

Mamandardyń aıtýynsha, bul máseleni qıyn­datyp otyrǵan qosymsha faktorlar jetedi. Qaıta óńdeýge jaramdy plastık, qaǵaz, allıýmınıı bankalary, kartonnyń bári turmystyq qaldyqpen ara­lasqan kúıi zaýytqa keledi, al ondaı qal­dyqtardy óńdeý qıynǵa túsedi. Sol sebepti de jaýapty organdar qoqysty suryp­­tap jı­­naýǵa kirisý keregin aıtady. Ma­kýla­týra, qoraptar, plastık, qaǵazdy turmystyq qal­dyqtarmen aralastyrmaı, bólek jınasa, qoqys­ty qaıta óńdeýdiń paıyzdyq kórsetkishi 70%-ǵa deıin jetýi múmkin. Álemniń damyǵan elderinde qoqys qaldyqtaryn suryptaý jáne qaıta óńdeý isi júıelengen. Damyǵan elderdiń ólshemindegi qoqysty jınaý, tapsyrý mádenıeti bizge jetpeı jatqany ókinishti-aq.

Qaıta óńdelgen plastık qaldyqtardyń paıdasy

B.Áýbákirov aıtyp ótkendeı, ımportty al­mastyrý baǵytynda polıefırli talshyqty qaıta óń­deýsiz alǵa basa almaımyz. Jıhaz­dyń, turmystyq tehnıkanyń, kompıýter men kóliktiń bir bóligi bo­lyp tabylatyn plas­tık qazir trend emes. Al qaıta óńdeletin plas­­tık qaldyqtarynan jańa kıim, aıaq kıim tárizdi kúndelikti tur­mysta qoldanatyn buıym­­dar da­ıyndaý – bizdiń qoǵam úshin tyń, bas­qasha aıtqanda, «noý-haý». Sala ókilderiniń piki­rinshe, polıefır qosylǵan plastmassadan jasalǵan kıim-keshek pen aıaq kıimdi birqa­tar álemdik brendter de shyǵarady. «Biz bul máseleni áli kúnge deıin ekologııa taqy­ry­byna sáıkes kelmeıdi dep jyly jaýyp kele­miz. Mysaly, jańa fýtbol­ka jasaý úshin 7-10, jyly keý­deshe úshin 40-60, al uıyqtaý qap­­shyǵyn daıyndaýǵa 114 bótelke ketedi. Bótel­kelerdiń plastıkalyq qaqpaqtarynan baý-baqsha tyrmalaryn, ıirilgen jip, jańa bó­telke qaqpaqtaryn, avtomobılderge arnal­ǵan qutqarý jastyqshalaryn, parashıýt, t.b daıyn­daýǵa bolady», deıdi B.Áýbákirov.

Qaýymdastyq ókilderiniń piki­rinshe, PET-qaldyqtaryn, maký­latýrany, shynyny, ıaǵnı qaı­ta­­lama shıkizatty satyp alýda qa­zaqstandyq qaıta óńdeýshiler basym­dyqqa ıe bolýǵa tıis. «Ákim­dikter qoqys polıgondaryna ıelik etedi jáne bul jumysty jolǵa qoıý da osy laýazymdy tulǵalardyń qolynda. Bul salyq turǵysynan da, halyqty jumyspen qamtý jaǵynan da paıdaly. Máselen, 2021 jyly bizdiń kásiporyndar salyq túrinde bıýdjetke 2 mlrd teńgeden asa soma aýdardy. Sondaı-aq osy arqyly eksportqa baǵdarlanǵan ónim jasaýǵa bolady. Biraq bul úshin memlekettik qoldaý men qo­qys reformasy qajet», deıdi B.Áý­bákirov.

PET qaldyqtaryn kádege jaratý máselesi kópten aıtylyp keledi. Tabıǵı jaǵdaıda júz­degen jyl boıy ydyramaıtyn bótelke qaldyqtaryn órtep jiberý týraly da kezinde sóz bolǵan. Biraq polıetılentereftalat janǵan kezde bólinip shaǵatyn zııandy tútin­niń aýaǵa áseri bul ıdeıany qosh kórmegen. Tek sońǵy bes jylda PET bótelkeleri men basqa plas­tıkalyq qaldyqtardy qaýipsiz jaǵdaıda órteý úshin oqshaýlanǵan kameralar qurý jobalary paıda boldy. Bul da ázirge joba kúıinde.

«Dorplast-Invest» JShS óndiris­tik kompanııasy dırektory Natalıa Ivanovanyń aıtýynsha, bıyl shıkizat baǵasy aspandap ketken. Sol qymbat shıkizattyń ózi tapshy. El ishindde PET qaldy­ǵyn qabyldaıtyn núk­teler kóp­tep ashylsa, jumys ónimdiligi artyp, qosymsha jumys oryndaryn ashýǵa múm­kindik týar edi. Dál qazir táýligine 40-50 tonna shıkizat qaldyǵyn óńdeıtinin aıtqan Na­talıa Ivanova kásiporynnyń qýat­tylyǵy 100 tonna ónim óndi­rýge qaýqary jetetinin aıtty. Reseı men О́zbekstanda 2013 jyl­dan beri PET qal­dyqtary men ekinshi rettik shıkizatty eksport­taýǵa ty­ıym salǵan. Sebebi tehno­logııa­daǵy sońǵy jetistik PET shı­kizatynyń múmkindigin ártarap­tandyrdy. Suıyq fazaly polı­kondensasııa teh­nologııasymen polıetılentereftalatty qaıta qalpyna keltirýge bolady. Mysaly, qoqys jáshiginen alyp, qaıta óńdeýge jiberilgen shıkizattan daıyndalǵan ónimniń PET úlpersheginen daıyndalǵan ónimnen túk te aıyrmashylyǵy joq kórinedi.

Túıin

B.Áýbákirov aıtyp ótkendeı, memle­kettiń damýyn, alǵa ba­sýyn qalasaq, aldymen ózge­risterdi ózimizden bastaǵan jón. Al bizde yqylas kemshin. Qazaq­standa PET bótelkesin qolda­natyn zaýyttardyń óńirlerde fılıaldary bar. PET qaldyǵyn qaıta óńdeýge aldymen solar múddeli bolýy keregin aıtqan B.Áý­­bákirov bul máseleni ár bótelke sýsynnan túsken tabystyń 0,1 paıyzyn qaldyqty qaıta óńdeýge jumsaý arqyly da sheshýge bolatynyn eske saldy. Sarapshynyń paıymda­ýynsha, bul másele sheshimin tapsa, árbir zaýyttyń janynan olardyń enshiles kompanııalaryn ashyp tastaýǵa bolar edi.

«Eger shıkizat bazasynyń je­tispeýshiligi men turaqsyzdyǵy máselesi sheshilse, kásip­oryndardyń ón­diristik qýattylyǵy artyp, qo­symsha jumys oryndary ashylady. О́ndiristerde tehnologııa bar, biraq shıkizat kemshin. Qoldaǵy shıkizat dalada shashylyp nemese shetelge jasyryn jolmen satylyp jatyr. Biz mol shıkizat qoryn eksportty shekteý arqyly ǵana qura alamyz. Ol úshin «EkoQoldaý» júıesi jáne qar­jylyq demeý arqyly jınaý­shylardy yntalandyrý qajet. PET qaldyqtaryn qaıta óńdeıtin kásiporyndar kóptep ashylsa, suranys ósedi. PET bótelkelerin qolma-qol aqshaǵa qabyl­daıtyn núk­teler ár aýladan ashylsa, bul min­det­ti aýlada oınap júrgen balalar-aq oryndap tastaıdy», deıdi B.Áýbákirov.

Sarapshynyń aıtýynsha, 2021 jyly mıneraldy sý jáne al­kogolsiz sýsyndardy tutyný syıym­dylyǵy 2,3 mlrd lıtrge deıin kóbeıdi. Saraptamalyq baǵa­laý­lar boıynsha, bul shamamen – 1,5 mlrd PET bótelke, olardy ta­maq kásiporyndary ımporttaıdy. Demek qosymsha jumys oryn­daryn ashýǵa múmkindik be­re­tin qarjy kóz aldymyzda ýys­tan shyǵyp ketip jatyr. Qa­zaqstandyq qaıta óńdeýshiler bo­lashaqta turaqty shı­kizat bazasy bolǵan jaǵdaıda óndi­ristiń osy segmentiniń ımportyn almas­ty­rýǵa, qajetti jabdyq­tardy jet­kizip, óndiriske ınvestısııa sa­lýǵa daıyn.

ALMATY