Álem • 26 Maýsym, 2022

Eýropalyq odaqtyń qurylymy ózgerýi múmkin

88 ret kórsetildi

Eýropalyq odaq tarıhı ózgeristiń aldynda tur. Taıaýda qart qurlyqtyń kóshbasshylary jınalyp, birqatar mańyzdy máseleni talqylady. Talqyǵa túsken máselelerdiń qatarynda ózara yntymaqtastyq, uıymnyń aýqymyn keńeıtý sekildi negizgi taqyryptar bar. Sonymen qatar Ýkraına men Moldova Eýropalyq odaqqa úmitker memleket retinde tirkeldi. Árıne, úmitker ataný bir bólek, al uıymǵa tolyqqandy múshelikke ótý múldem basqa áńgime. Osy oraıda, qart qurlyqta Eýropalyq odaqtyń arqasúıer irgetasy – halyqaralyq kelisimderine ózgeris qashan engiziledi degen pikir aıtyla bastady.

О́tken aptada Brıýsselde odaqqa múshe 27 memlekettiń basshylary jınalǵan bolatyn. Eki kúnge sozylǵan sammıt barysynda Eýropalyq keńes Ýkraına men Moldovany úmitker elder retinde tirkedi. Eýropalyq keńes prezıdenti Sharl Mıshel bul oqıǵany tarıhı sát dep baǵalady. Eýropalyq komıssııa prezıdenti Ýrsýla fon der Leıen de mun­daı qadam odaqtyń aýqymyn keńeıtetinin, búkil qurlyq úshin jaqsy jańalyq ekenin jetkizdi.

Ýkraına men Moldovanyń Eýropalyq odaqqa úmitker re­tin­de tirkelýin eki el de qýana qar­sy aldy. Ásirese Kıev bıligi muny joǵary baǵalady. «Bul Ýkraına men Eýropalyq odaq qaty­nasy arasyndaǵy biregeı jáne tarıhı sát. Ýkraınanyń kele­­shegi Eýropalyq odaqpen birge», dep jazdy el prezıdenti Volo­dımır Zelenskıı týıtterdegi paraq­sha­synda.

Álbette, úmitker el atanýmen másele bitpeıdi. Bul qart qur­lyqtaǵy irgeli uıymǵa jasal­ǵan kóp qadamnyń alǵashqysy ǵana. Korrýpsııamen kúres, ulttyq zańnamany Eýropalyq odaq ere­jelerine sáıkestendirý, Batys baǵalaıtyn qundylyqtardy nasıhattaý, adam quqyǵyn saqtaý sekildi atqarylatyn sharýa shash-etekten. Onyń ústine, qıraǵan qala­lardy qalpyna keltirip, so­ǵys­tyń zardabymen kúresý de ońaıǵa tımeıtini anyq. Degenmen Reseı basyp kirip, soǵys ashqaly eńsesi ezilgen ýkraın halqy úshin úmitker atanýdyń ózi qýanyshty jańalyq.

Qazirgi tańda Eýropalyq odaqta 27 memleket bar. Budan bólek, 7 memleket úmitker el retinde tirkelgen. Keıbiriniń kandıdat mártebesi ózgermegenine pálenbaı jyl ótti. Máselen, Túrkııa sonaý 1999 jyly uıymǵa úmitker atandy. Serbııa – 2012 jyly, Montenegro – 2010 jyly, Albanııa – 2014 jyly, Soltústik Makedonııa 2005 jyly osyndaı mártebe ıelengen edi. Atalǵan memleketterdi tolyqqandy múshelikke ótkizý máse­lesi talaı talqylanǵanymen, áli de tolyqqandy sheshiler emes.

Sonymen qatar Norvegııa, Shveısarııa jáne Islandııa Eýro­palyq odaq quramyna enýge ótinish bildirgen. Biraq keıinnen bul ótinishin qaıtyp aldy. Budan bólek, Bosnııa jáne Gersogovına, Kosovo resmı túrde yqtımal úmitker sanalady.

Aıtpaqshy, Brıýsseldegi sammıt qarsańynda taǵy bir ma­ńyzdy oqıǵa boldy. Bolgarııa parlamenti uzaq ýaqytqa sozylǵan talqylaýdan keıin Soltústik Ma­kedonııanyń EO quramyna enýine veto qoıý sheshiminiń kúshin joıdy. «Ulttyq quryltaı» depý­tat­tarynyń 170-i kelisimdi qoldap daýys berdi. Qarsy bolǵan­dar 37 depýtat.

Eýropalyq komıssııa Soltús­tik Makedonııany uıymǵa qabyl­daý jónindegi kelissózderdi bas­taý týraly 2009 jyldan beri usynyp keledi. 2020 jyly aqyry kelissózder bastalǵan bolatyn. Alaıda Bolgarııa buǵan qarsy bolyp, oǵan veto qoıǵan edi. Osy­laısha, atalǵan eldiń múshelikke ótýi ýaqytsha toqtatylǵan edi. Endi, Bolgarııa parlamentiniń veto kúshin joıý týraly sheshiminen keıin Brıýsseldegi sheneýnikterdiń te­reń tynystaýyna múmkindik bar.

Másele mynada. Eýropalyq odaqtaǵy qabyldanatyn sheshim­derge uıymǵa múshe 27 memleket biraýyzdan qoldap daýys berýi tıis. Bul qarjy salasynan bastap syrtqy saıasatqa deıingi salalardy qamtıdy. Kún tártibine shyqqan kez kelgen máseleni talqylaý birneshe aıdan birneshe jylǵa deıin sozylady. Beıbit kezde kelissózder baıaý bolsa da júrgendikten, kemshiligi baıqalmaǵan.

Áıtse de, Reseıdiń Ýkraınaǵa basyp kirýi mundaı biraýyzdan sheshim qabyldaýdyń qıyndyǵyn ashyp berdi. Mysaly, áskerı qaq­tyǵys bastalǵaly Eýropalyq odaq Reseıge qarsy birneshe eko­no­­mıkalyq sanksııa jarııalady. Buǵan qol jetkizý óte qıyn ótkenin aıta ketken jón. О́ıtkeni Majarstan tarapy sanksııanyń der kezinde qabyldanýyna, jedel sheshim shyǵarýǵa aıtarlyqtaı kedergi keltirdi.

Osyǵan baılanysty Eýropalyq odaqtyń basty kelisimderin ózger­tý jónindegi buryn ara-tura kóteriletin másele qaıtadan kún tártibine shyqty. Eń bastysy – or­taq mámilege kelý tártibin qaıta qaraý qajettiligi týyp tur. Alda-jalda uıym aıasy keńip, múshe memleketter sany artsa, onda veto qoıatyndar da kóbeıedi degen sóz. Sebebi ár eldiń ortaq múddeden bólek, jeke múddesi de bar. Eýropalyqtar «Qoıshy kóp bolsa, qoı aram óledi» degen maqaldy bilmese de, onyń túpki maǵynasyn túsinetini anyq.

Sondyqtan ortaq mámilege kelý, biraýyzdan sheshim qabyldaý syndy erejeler jańartýdy qa­jet etedi. Buǵan kópshilik keli­sip otyr. Biraq oǵan qandaı ózge­ris engizý kerek. Bul basy ashyq másele. Eýropalyq odaqtyń yq­­pal­dy músheleri sanalatyn Fran­­sııa, Italııa jáne Germanııa keli­simderdi deńgeıine qaraı ajyratý kerek dep esepteıdi. Keı má­selede biraýyzdan sheshimge kelý qajet etilse, endi birinde basym kópshiliktiń daýysy mańyzdy degen pikir ustanady.

Jalpy, Eýropalyq odaqtyń shart­tary ózgertýge bolmaıtyn Quran sózi emes. Oǵan birneshe ret to­lyq­tyrýlar engizildi. Uıym qu­ryl­­ǵan 1954 jylǵa deıin Parıj shar­ty qabyldandy. Alty memleket – Fransııa, Belgııa, Nıderland, Lıýk­sembýrg, Italııa jáne Batys Ger­manııa odaqtyń irgetasyn qala­dy. 1957 jyly Rım shartyna qol qoıyldy. Sóıtip, kedendik odaq quryldy, ekonomıkalyq máse­lelerge qatysty kelisim jasaldy.

Kóp uzamaı-aq uıymǵa qosy­lýǵa ynta bildirgender sany artty. Danııa, Irlandııa jáne Uly­brıtanııa 1973 jyly múshelikke ótti. Grekııa (1981 jyl), Portý­galııa jáne Ispanııa (1986 jyl) da qart qurlyqtaǵy irgeli uıymnyń qataryna endi. 1992 jyly Maas­trıht kelisimi jasaldy. Osy shartta Eýropalyq odaq ataýy resmı túrde bekitilip, kóptegen mańyzdy qujat qabyldandy.

Keıinirek Shengen aımaǵy men eýro aımaǵynyń qurylýy, Shyǵys Eýropadaǵy birneshe memlekettiń múshelikke ótýi EO sharttaryn qaıta qaraýdy qajet etti. Nátı­jesinde, 2007 jyly Lıssabon keli­simi jasaldy. Sóıtip, qazirgi biz biletin Eýropalyq odaqtyń búkil qurylymdyq máseleleri aıqyn­dalyp, qujattary bekitildi.

Koronavırýs pandemııasy bas­talyp, qart qurlyq betperdemen tynystap turǵanda Eýropalyq odaqtyń negizgi erejelerin jańar­tý týraly talqylaý kúsheıdi. Eýro­palyq odaq quldyraǵan ekonomıkany qorǵaý úshin bıýdjettik qatań erejelerdi jeńildetti. Ujym­dyq negizde vaksına satyp aldy. Qysqasy, áýpirimdep júrip shýdy basqandaı kóringen. Biraq Reseıdiń Ýkraınaǵa basyp kirýi otqa maı quıǵandaı bolyp, pikirtalas qaıta qyzdy.

Biraq eýropalyqtar ár qada­myn muqııat basyp, kez kelgen máse­le­ge aqylmen qaraıtyny belgili. Son­dyqtan odaq 2021 jyly «Eýro­panyń keleshegine arnalǵan konferensııa» atty 8 aıǵa sozyl­ǵan forým ótkizdi. Sóıtip, múshe mem­le­ket­terdiń turǵyndary­nan uıymdy ózgertýge qatysty pikirler jınady. Bastamashyl top usynystardy jınaqtaı kele, 49 bólikke toptastyrǵan. Sonyń ishinde biraýyzdan daýys berýdi ózgertý, densaýlyq saqtaý salasynda Eýropalyq odaqtyń rólin arttyrý sekildi máseleler bar.

Brıýsseldegi sheneýnikter de, múshe memleketterdiń basshylary da mundaı nátıje kútpegen sy­ńaıly. Forým qorytyndysy ja­rııa­lanǵannan keıin olar áreket­ke barýǵa asyqqan joq. Tipti bastamashyl toptyń basy-qasynda júrgen Fransııa prezıdenti Emmanýel Makron da máseleni áli de zerdeleı túsý kerek dep málimdegen.

Reseı bastaǵan áskerı qaqtyǵys kópshiliktiń pikirin túbegeıli ózgertken syńaıly. Beıbit kúnde Ýkraınany Eýropalyq odaqtyń esiginen syǵalatýǵa beıil emes sheneýnikter ony úmitker retinde tirkeýge biraýyzdan kelisti. Ger­manııa kansleri Olaf Shols Eýro­palyq odaq jańa múshelerdi qabyl­damas buryn reforma jasaýǵa tıis ekenin atap ótti.

Osy oraıda eskerte ketetin másele bar. Kelisimge ózgeris engizý Eýropalyq parlamentte qara­lady. Sodan keıin qujatty Eýro­palyq keńeske jiberedi. Onda 27 memlekettiń basshysy zań jobasyn maquldaýǵa tıis. Qysqasy, bul uzaqqa sozylatyn óte aýyr prosess. Onyń ústine, bylaıǵy ýaqytta daýysy shyǵa bermeıtin kishigirim memleketter veto quqy­ǵynan aıyrylýǵa qarsylyq bildirýi múmkin.

Sońǵy jańalyqtar

Uqsas jańalyqtar