Teatr • 28 Maýsym, 2022

Túrlengen teatrdyń kórermeni kóbeıdi

50 ret kórsetildi

Teatr – tańǵajaıyp álem. Rýhanı azyǵyń azdyq etse, jan dúnıeń tozyp bitse, teatrǵa bar. Sońǵy jyldary J.Aımaýytov atyndaǵy Pavlodar oblystyq qazaq mýzyka-drama teatrynyń tabaldyryǵyn attap júrgen kórermen kóp. Olardyń bári rýhanı tozǵandyqtan emes, órkenıetke qol sozǵandyqtan óner ordasyn jaǵalap júr. Gúlimen kelmese de, rýhty zamandastyń birimen erip, qazaq teatryna qoldaý kórsetedi.

El arasynda teatr zalyn toltyrý úshin kórermenderdi kúshtep aparady degen jaǵymsyz pikir qalyptasqan. Júsipbek atyn ıelengen qarashańyraqtyń kez kelgen spektaklin syrttaı baqylap otyrsańyz, «bóten» eshkimdi baıqa­maısyz. Ádette, óz erkimen kelme­gen adamnyń nazary basqaǵa aýyp, qolyn qaltasyndaǵy uıaly telefonyna júgirtip, bir ornynda baıyz tappaı otyratyny túsinikti. Al mundaǵy kórermenniń sahnadaǵy qoıylymǵa kirip ketip, ár ártistiń sózin muqııat tyńdap otyratyny qýantady. Tipti birde-bir spek­takldi qalt jibermeıtin turaq­ty kórermenderi de bar. Olar qoıy­lym qaıtalansa da teatr zalynan tabylady eken. Teatrǵa únemi qoldaý kórsetetin janashyr jandar da jeterlik. Máselen, dál osy teatrdyń irgesin qalasqan belgili jýrnalıst, mádenıet jáne qoǵam qaıratkeri Muhıt Omarovtyń qamqorlyǵyn erekshe atap ótýge bo­lady. Bul jaıynda teatr dırek­tory Arman Temirbekpen suhbat­tasý barysynda habardar boldyq.

– 2018 jyldyń tamyz aıynan bastap teatrdyń tizginin qol­ǵa al­dym. Osy ýaqytqa deıin az­dy-kópti jumystar atqaryldy. Áli de tyń josparymyz bar. Áý basta shyǵarmashylyq baǵytty jandan­dyrýdan buryn ǵımarattyń jóndeý isine basymdyq berdik. Sebebi teatr úlken óner ordasy bolǵandyqtan syrty da, ishi de kórermenderdi tamsandyryp, ózi­ne tartyp turýy qajet. Eń áýeli 2019 jyldyń jazynda dybys berý jáne jaryqtandyrý máselesi oń sheshimin tapty. Pandemııaǵa baılanysty kúrdeli jóndeý jumystary 2020 jyly jalǵasty. Atap aıtsaq, ǵımarattyń qasbeti, syrty tolyǵymen jańartyldy. Buryn kórermender bir esikten ishke enetin, qazir sáýleti kelis­ken eki esik aıqara ashyq. Budan bólek nysannyń esigi men tere­zesi, zaldaǵy oryndyqtar, sahna shymyldyǵy aýystyryldy. Buryndary jańbyr jaýsa, ból­meler bylaı tursyn, sahnanyń ár jerinen sý tamshylap, shelekpen júgirip áýre bolatyn edik. Búginde shatyr jańartyldy. Onyń sapaly ornatylǵanyn jańbyr jaýǵanda tekserip aldyq. Joba sheńberinde grım bólmesi, ózge de kabınetter jańa keıipke endi. Taǵy basqa kem-ketikteri bolsa túzele jatar. Sebebi merdiger uıym jóndeý ju­mystaryna 5 jyl kepildik berip otyr, – deıdi Arman Temirbek.

Shyny kerek, bizdiń de teatrǵa at basyn burmaǵaly kóp bolypty. Bir «paıdasy» – teatrdyń bu­rynǵy jáne qazirgi jaǵdaıyn salystyrýǵa múmkindik týdy. Shy­nymen de óner ordasy ajarlana túsken. Alystan menmundalap tur. Túngi kórinisi tipten tamasha! Teatrdyń tabaldyryǵyn attaı bere, rýhanı ordaǵa aıaq basqanyńdy sezinesiń. Ulttyq stılde kıingen qyzmetkerler kúlimdep qarsy alady. Kórermen zalyna barǵanǵa deıin qabyrǵadaǵy paıdaly stendterden mol maǵlumat alyp, qoıylymǵa ózińdi daıyndap barasyń. Bul áli qoıylymǵa deıingi áser men áńgime. Al talantty ártistermen jasaqtalǵan óner ujymynyń ár qoıylymyn kórgen de, kórmegen de armanda!

– Bıyl kórermenderge 7 jańa spektakl jol tartty. Onyń ekeýi balalarǵa arnalǵan. Jal­py, qorjynymyzda 40-qa jýyq qoıy­­lym bar. Teatrdyń kórkem­dik keńes músheleri eń áýeli jańa spek­takldiń mátinin, mańyz­dy­lyǵyn jiti súzgiden ótkizedi. Kópshi­liktiń pikiri eskerilip, ózge­rister engizilip, jaqsylap taldaý jasalǵannan keıin ǵana jańa qoıylym dúnıege keledi. Keıin rejısser rólderdi bóledi. Onyń ózi ártister úshin úlken mereke. Odan soń ról alǵan ártister tańnan keshke deıin mátin­di birneshe ret qaıtalap oqyp, sanasyna ábden sińiredi. Bizde ony «ústel ústi oqylym» dep ataıdy. Mátin jattalǵannan keıin sahnaǵa shyǵyp, boı úırete bastaıdy. Ob­razǵa enýi – bólek áńgime. Ol ýa­qytta qoıýshy rejısser men kórkemdik jetekshi birlese otyryp, ózderiniń tıisti jumystaryna kirisedi. Búginde qoıylymǵa qa­jetti zattardy alý memlekettik tap­syrys arqyly retteletinin eskersek, keıde portalǵa baılanyp, uzaq ýaqyt kútetinimiz bar. Osylaısha, ár jańa qoıylymdy sahnaǵa shyǵarý úshin keminde 1-1,5 aı ýaqyt qajet etiledi.

Bıylǵy maýsymnyń sońǵy prem­erasy – asharshylyq jáne qýǵyn-súrgin qurbandarynyń rýhyna arnalǵan «Tasjúrek» trage­dııasy (rejısseri Jangeldi Sady­qov). 33-shi maýsymdy «Esi­ńe meni alǵaısyń» (rejısseri Erjan Qaýlanov) atty mýzykaly-poetıkalyq keshpen aıaqtadyq. Bıyl­ǵynyń basty oljasy – kórer­menderdiń sany artty. Ásirese jas­tardyń úlesi zor. Balalar da jıi keledi. Jasyratyny joq, keı­de úlken qoıylymdarǵa shýlaı­dy degen úreımen «balalar kóp kelmese eken» dep tileımiz. Osy oraıda M.Áýezov atyndaǵy Qazaq ulttyq drama teatrynyń dırek­tory, myqty maman Erkin Jýas­bektiń: «Bala búgin, erteń shýlar, biraq túptiń túbinde teatr ony tárbıeleıdi» degeni esimde qalyp­ty. Jón sóz! Balalar tek qana ertegilerge kelmeı, úlken spek­­­taklderden de tabylsa utary­myz kóp bolmaq, – deıdi teatr basshysy.

Arman Temirbek bastaǵan ujym teatr festıvaldaryna jıi qaty­sady. Ondaǵy maqsat – ártis­ter­diń tájirıbe jınaqtap, deń­geıi­niń ósýine jaǵdaı jasaý. Synshylar ár spektakldi, ár ról­di taldap, sol jerde ártistiń kem­shiligin aıtqanymen, synı pikir mamandyǵynyń maıtalma­ny bolýyna jol ashatyny sóz­siz. Pavlodarlyq óner ujy­my­nyń baıqaýlardan júldeli ora­­latyn sátteri de az emes. Atap aıtsaq, byltyr kúzde Kók­she­taý qalasynda Shahmet Qu­saıynov atyndaǵy Aqmola ob­lys­tyq qazaq mýzyka-drama teatry­nyń 25 jyldyǵyna oraı uıym­dastyrylǵan aımaqtyq festıvalda «Revızor» spektaklimen (rejısseri Ádilet Aqanov) «Úzdik rejısserlik jumys» atalymyn jeńip alǵan. Atalǵan festıval aıasynda uıymdastyrylǵan voleıbol jarysynda pavlodarlyqtar jeńimpaz atanyp, bul sapardan oljaly oralypty. Bir aı ýaqyt óter-ótpesten Qaraǵandy qalasyndaǵy Áshirbek Syǵaı atyndaǵy «Syn shyn bolsyn!» festıvalinde teatr ártisi Erkejan Tóleýbek áıelder arasynda «Úzdik epızodtyq ról» atalymyna ıe boldy.

Bizdiń tizbelep otyrǵanymyz, pandemııadan keıingi jetistikter. Áıtpese, indetke deıingi jetistik­teri – bir tóbe. Bir ǵana mysal, 2019 jyly ótken «Ábish álemi» atty halyqaralyq festıvalǵa eli­mizdiń namysyn qorǵaýǵa 2 teatr ujymy ǵana iriktelip, jol­da­ma al­ǵan. Biri – M.Áýezov atyndaǵy Qazaq ulttyq drama teatry bolsa, ekinshisi – osy J.Aımaýytov atyndaǵy qarashańyraq. Festı­val Mańǵystaý jerinde jala­ýyn jelbiretkendikten, baıqaýǵa qatysqan jergilikti teatrdy esepke alyp otyrǵanymyz joq. Búgin­de elimizde alpystan astam memle­kettik teatr, dál sonshama jeke teatr bar ekenin eskersek, márte­besi bıik óner dodasyna ataǵy kópke máshhúr ákemteatrmen qatar qatysý úlken abyroı ekeni sózsiz.

Jetistiktermen birge jetkilik­siz dúnıe degen qatar júreti­ni belgili. Elimizdegi oblys or­talyqtarynda ornalasqan teatr­lardyń ortaq máselesi – kadr tapshylyǵy. Barlyǵy derlik Nur-Sultan jáne Almaty qala­la­ryndaǵy jas ártisterge «qu­da» túse­tini belgili. Tipti 4-kýrs oqyp júrgen qyz-jigit­ter­men erterek baılanys ornatyp, ujym­ǵa tartýǵa tyrysady.

– Kadr tapshylyǵyn boldyr­maýǵa tyrysamyz. Byltyr 6 maman qatarǵa qosylǵan edi. Bıyl otbasylyq sebepterimen úsheýi­­men qosh aıtysqaly jatyr­myz. Jalpy, elimizdegi teatr ártis­teriniń jalaqasy mardymsyz ekeni málim. Osy rette ujymdyq kelisimshart negizinde kiris qorynan jalaqyǵa qosymsha qarajat bólý qarastyrylǵan. Baspana jal­daýǵa da kómek kórsetemiz. Teatr­dyń jataqhanasy bar. Biraq jaǵ­daıy keremet dep aıta almas­pyz. Shama-sharqymyzsha jyl saıyn jóndeý júrgizemiz. Áıtpese, yńǵaıly jaǵdaı jasalmasa, jas ártisterdiń turaqty eńbek etýi qıyn. Ártisterge bas­ty róldi berip, qoıylymǵa qomaq­ty qarajat bólip, spektakl kórermenderdiń kóńilinen shyǵyp jatqan ýaqytta qyzmetkerdiń jumystan ketýi ájep­táýir salmaq salady. Máse­le qarajatta emes, baǵaly ýaqyt­ty joǵaltamyz. Bas­ty ról basqa­ǵa buıyrar, biraq qoıy­lym buryn­ǵydaı bolmaıdy, – deıdi Arman Temirbek.

J.Aımaýytov atyndaǵy oblys­tyq qazaq mýzyka-drama teatrynyń búgingi tynys-tirshiligi osyndaı. Aldaǵy ýaqytta qoǵamdaǵy ózekti máselelerdi kóterip, kórer­menderdiń suranysyna saı spek­taklderdi sahnalaýdy josparlap otyr. Júsipbek atyndaǵy qara­shańyraqqa júrip emes, júgirip baratyn ýaqyt alys emes...

 

Pavlodar oblysy

Sońǵy jańalyqtar

«Jalynan sıpatpaıtyn» jalaqy

Qoǵam • Búgin, 00:15

Izgiliktiń alǵashqy qadamy

Aımaqtar • Búgin, 00:11

Úsh nysannyń irgetasy qalandy

Aımaqtar • Búgin, 00:10

О́zgermeli álemdegi yntymaqtastyq joly

Saıasat • Búgin, 00:06

Jetinshi sezdiń arqalaǵan júgi qandaı?

Qazaqstan • Búgin, 00:03

Iemende jaǵdaı turaqtalyp keledi

Álem • Búgin, 00:02

«Bir juldyz bolyp qalam men»

Rýhanııat • Keshe

Kenııanyń kóz jasy

Ádebıet • Keshe

Zaýyt súzgileri aýystyryldy

Qazaqstan • Keshe

Arystanmen arbasý

О́ner • Keshe

Uqsas jańalyqtar