Qazaqstan • 30 Maýsym, 2022

Túrki yntymaqtastyǵy jáne ǵylymı ıntegrasııa

15734 ret kórsetildi

Qazaqstannyń syrtqy saıasatta «kópvektorly» baǵyt ustanymynyń ózeginde halyqaralyq arenadaǵy barlyq kúsh ortalyǵymen syndarly ári teńgerimdi, ózara tıimdi qarym-qatynas quryp, memleket múddesin júzege asyrýǵa degen umtylys jatqany belgili.

О́tken otyz jylda mundaı strategııa jahandyq geosaıası ahýal qubylǵan saıyn óz tıimdiligin kórsetip keldi. Sondyqtan Qazaqstannyń salıqaly syrtqy saıasatyn táýelsizdik jyldaryndaǵy elimizdiń eń iri jetistikteriniń biri dep baǵalaýǵa bolady.

Qazaqstannyń kópvektorly saıasatyn qalyptastyrýshylardyń biri – kóp jyl boıy elimizdiń Syrtqy ister mınıstri qyzmetin atqarǵan, mártebeli minber BUU-ny basqarǵan dúnıe júzine tanymal kásibı dıplomat, Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev ekeni aıan. Sondyqtan keshegi qańtar oqıǵasynan keıin de, Qazaqstan Prezıdenti kópvektorly syrtqy saıasat ustanymynan aınymaıtynyn anyq ańǵartty. Memleket basshysynyń bekem ustanymy syrtqy saıasat baǵytynda jasaǵan taǵaıyndaýlarynda, saparlarynda, sheteldik áriptesterimen ekijaqty kezdesýlerinde kórinis tapty.

Jahandaǵy qalyptasqan shıelenisti jaǵdaıda Qazaqstan óziniń tereń tarıhynan tamyr tartqan shyǵys pen batys, kúngeı men teriskeı arasyndaǵy dánekershilik mártebesin odan ári kúsheıtýge beıil ekenin baıqatty. Bul rette kópvektorly syrtqy saıasatymyzdyń mańyzdy bir baǵyty – túrki elderimen yntymaqtastyq ekeni málim.

Qazaqstan Túrki áleminiń qara­sha­ńyraǵy retinde áý bastan bul baǵytqa ba­sym­dyq berdi. Qazaqstan Respýb­lı­kasynyń Tuńǵysh Prezıdenti N.Á.Nazarbaevtyń osy baǵytta júrgizgen eren eńbegi barshańyzǵa belgili. Búgin bul baǵytta da sabaqtastyq saqtalyp otyr.

Jalpy, álemdegi ıntegrasııalyq úderis­ter ekonomıkalyq, saıası, týystyq jáne basqa da formatta damıdy. Al túrki ıntegrasııasy bolsa – osynyń barlyǵyn qamtıtyn jan-jaqty ıntegrasııa. Úlken Eýrazııanyń ortasynda ornalasqan túrki elderi Shyǵys pen Batysty, Soltústik pen Ońtústikti bir-birine jalǵap turǵan dáneker retinde barlyq elmen ynty­maqtastyqqa ashyq. Baýyrlas eldermen yntymaqtastyqty shartty túrde tórt kezeńge bólip qarastyrýǵa bolady.

Birinshi – 1992-1998 jyldardy qamtıtyn kezeńde «mádenı-gýmanıtarlyq baılanystar» qarqyndy nyǵaıyp, halyqtarymyzdyń birin-biri jaqynnan tanı túsýine naqty qadamdar jasaldy.

Ekinshi – 1998-2009 jyldardy qam­tıtyn kezeń. Bul kezeńde túrki elderiniń baılanystary saıası jáne ekonomıka­lyq yntymaqtastyq salasyna qaraı pármendi óristedi. Bul kezeńdi «Saıası-ekonomıkalyq yntymaqtastyq kezeńi» dep belgileýge bolady.

Úshinshi – 2009-2020 jyldardy qamtyǵan «Qurylymdyq yntymaqtastyq»  kezeńi. Bul jyldary Túrki keńesi, TúrkPA, Halyqaralyq Túrki akademııasy quryldy. Osylaısha, baýyrlastyq jańa kezeńge aıaq basyp, qurylymdyq satyǵa kóterildi.

Tórtinshi kezeńde 2021 jyly qarashada bolǵan Ystanbul sammıtinde Túrki keńesi «Túrki memleketter uıymy» bolyp ózgerdi. Uıymǵa О́zbekstan men Túrikmenstan múshe boldy. Bul ınte­grasııalyq úderistiń jańa beleske kóterilgenin bildiredi.

 Uıymǵa baqylaýshy bolǵysy keletin yntaly elder sanynyń arta túsýi túrki ıntegrasııasynyń tıimdiligin aıǵaqtaıdy. Ystanbul sammıtinde «Túrki áleminiń geosaıası áleýetin durys qoldanýymyz kerek» degen Memleket basshysy bul baǵytta jalpy yntymaqtastyqpen birge baýyrlas elderdiń ekijaqty yqpaldasýyna asa mán berip keledi.

Bul oraıda túrki memleketteri jáne sonyń ishinde Ortalyq Azııa elderi arasyndaǵy ıntegrasııa úderisiniń de serpin alýy sózimizdiń aıǵaǵy ispetti. Ásirese Ortalyq Azııa elderi basshylarynyń Konsýltatıvtik kezdesýi óz jemisin bere bastady. Túrkııamen keńeıtilgen strategııalyq seriktestikke qol jetkizdik. Kaspıı dálizi arqyly Ázerbaıjanmen ásirese tranzıttik tasymal salasyndaǵy yntymaqtastyq arta túsýde. Qazaqstan men О́zbekstan arasynda «Odaqtastyq qatynastar týraly deklarasııaǵa» qol qoıyldy. Qyrǵyzstan jáne Túrikmenstanmen baýyrlastyq qatynastar tereńdeı tústi.

Prezıdent atap kórsetkendeı, Qazaqstannyń syrtqy saıasaty onyń Úlken Eýrazııanyń kindiginde, beıbitshilik beldeýinde, toǵyz joldyń torabynda tranzıttik habqa aınalý maqsatyna qyzmet etýge tıis. Bul turǵydan alǵanda, elimizdiń Uly Jibek jolyndaǵy tarıhı mıssııasy qazirgi zamanda óziniń jalǵasyn tabýda.

Álbette, mámilegerlik – jumylǵan judyryqty ashatyn, ashylǵan alaqandy qaýyshtyratyn, jatty tanystyratyn, jaqyndy tabystyratyn izgi mamandyq. Bul rette eldestirý – ese jibermeı, esebin taýyp, el múddesin túgendeý; araaǵaıyndyq – ashýdy aqylǵa jeńdirý, sodyrdy salıqaly sózge sendirý; yntymaqtasý – yqpalǵa jyǵylmaı, ymyraǵa shaqyrý; bitimgerlik – bilekke emes, bilikke salý, bátýaǵa kelý óneri. Sondyqtan tolǵaýly tilmen túıtkil túıindi tarqatyp, júrekterge jol tabatyn dıplomatııa – sheshendik pen sheberlikti talap etetin sala.

Keıde dıplomatııany mádenı, gýmanıtarlyq nemese halyqtyq dıplomatııa retinde bólip jatady. Osy rette bizdińshe, dıplomatııanyń taǵy bir yqpaldy túri – ǵylymı dıplomatııa. О́ıtkeni ǵylymda shekara joq. Sondaı-aq ǵylym jalpyadamzatqa ortaq qundylyq bolǵandyqtan ol adamzattyń ıgiligine, izgilikke qyzmet etedi. Osy oraıda túrki áleminiń ǵylymı ıntegrasııa­syna ja­ýapty Túrki akademııasynyń orny erekshe ekeni málim. Taıaýda Túrki akademııasy Ǵylym keńesiniń besinshi basqosýynda «Ortaq Túrki tarıhy», «Túrki áleminiń geo­­­grafııasy», «Túrki ádebıeti» atty ortaq oqýlyqtar múshe memle­ket­terdiń Bilim mınıstrleri tarapynan qa­byldandy. Bul oqýlyqtardyń tamyr­las elderdegi jas urpaqtyń sanasyn qa­lyp­tastyrýda orasan zor úles qosary anyq.   

Qorytyndylaı kele, táýelsiz Qazaq eliniń memlekettik irgetasynyń berik qalanýy, shekarasynyń shegelenip, mo­ıyndalýy, halyqaralyq arenada bedeli bıik memleketke aınalýy baıypty da baısaldy, syndarly syrtqy saıasat arqyly júzege asqany belgili. Endeshe, Jańa Qazaqstannyń qalyptasýynda da dıplomatııamyzdyń mańyzdy ról oınaıtyndyǵy anyq.

Sońǵy jańalyqtar

Búgin 3 qalada aýa sapasy nasharlaıdy

Aýa raıy • Búgin, 09:38

Uqsas jańalyqtar