Baǵdaryń qalaı, bas qala?

Alǵashqy jobalar, alǵashqy adymdar

Elordanyń alǵashqy bas josparlarynda halyq sany tek 2030 jylǵa qaraı 1 mln 200 myńǵa jetedi dep boljanǵan. Biraq ertegi batyrlaryndaı erte eseıgen eńseli shahar bul kórsetkishke 2020 jyly jetip qoıdy. Osy jetistiktiń ózi-aq onyń qarqyndy damý dınamıkasyn aıǵaqtasa kerek.

Alashtyń altyn alqasyndaı qazaq astanasynyń aıbyn, ajaryn sózben aıtyp jetkize almaısyz. Tórtkúl dúnıeniń tóri sanalatyn Eýrazııanyń dál kindiginde eńse kótergen jas elorda az ǵana ýaqyt aralyǵynda saǵat sanap ósetin ertegi keıipkerindeı erek keıipke endi. Erke Esildiń qos qaptalynda sap túzegen saltanatty saraılar, ǵajaıyp ǵımarattar, eńseli eskertkishter bir kúnniń jumysy emes. Saryarqanyń saıyn dalasyndaǵy shaǵyn shahardy búkil bir eldiń astanasyna aınaldyrý alǵashqy sátten-aq qolǵa alynǵan.

Buǵan sol kezde qalanyń qada­syn qaǵysyp, bas jospardy ázir­leýge qatysqan arhıtektor­lar kýá. Solardyń biri – Qazaqstannyń eńbek sińirgen arhıtektory Serik Rústembekov. «El astanasyn Alataý bókterinen Saryarqa tósine kóshirý – ulttyq strategııalyq mu­rattan týyndaǵany belgili. Meniń týǵan óńirim eldiń bas qalasy bolady degen súıinshili habardy alǵash estigenim áli kúnge kóz aldymda. Ol kezde men Almatyda edim. О́zimniń jerles dosymnyń úıinde áńgime-dúken quryp otyrdyq. Bir kezde radıodan «Elimizdiń bas qalasy Aqmola bolady» degen sózdi estip qaldym. «Shalys estidik pe?» dep óz qulaǵymyzǵa ózimiz senbeı, radıonyń daýsyn shyǵaryp qoıdyq. Bul – 1994 jyldyń 6 shildesi bolatyn. Álbette, ol kezde kóp adam elordanyń aýysatynyna sene qoımady. Biraq meniń kúmánim bolmady. Birden jigitterge habarlasyp, bolashaq shahardyń bas josparyna atsalysýǵa ázirlene bastadyq», deıdi arhıtektor.

Ýıkıpedııadaǵy ashyq máli­metke súıensek, Alash astana­synyń bas josparyn jasaýǵa tuńǵysh halyqaralyq baıqaý jarııalanyp, álemdik sáýlet óneriniń sheberleri jibergen júzdegen jobalar saraptaýdan ótkizilgen. Konkýrsqa talaı el­diń eń myqty degen sáýletshileri qatysqan. Sonyń ishinde Japonııa, AQSh, Aýstralııa, Ita­lııa, Fransııa, Germanııa, Reseı, Fınlıandııa, Koreıa, Bol­garııa, Pákistan, Polsha, Chehııa, Ýkraına, О́zbekstan, Qyr­ǵyzstan jáne Latvııa sııaqty elderden uzyn-yrǵasy 50-den astam joba túsken. Usynystar top­tamasynyń ishinen halyq­aralyq konkýrstyń sharttary men talaptaryna jaýap bere alatyn 27 jobalyq ázirleme bedeldi qazylar alqasynyń qaraýyna irikteledi. Sóıtip, konkýrs qorytyndysy bo­ıynsha japon konseptýalısi Kıse Kýrokavanyń (shyn aty Norıakı) jetekshilik etetin Halyqara­lyq yntymaqtas­tyq boıynsha japon agentti­gi­niń zertteý toby ázir­legen joba úzdik dep tanyldy. «Qazylar alqasy iriktegen jobany ha­lyqaralyq japondyq qor qar­jylandyrdy. Al olardyń talap shartynda belgili bir qala­nyń bas josparyn jobalaýǵa jergilikti bir kompanııa mindetti túrde qatysýy kerek degen talap bar edi. Sol ereje negizinde biz qurǵan «Aq orda» jobalaý-qurylys kompanııasy Úkimettiń qaýlysymen eki japondyq fırmamen konsorsıým quryp, bas jospardy túzýdi qolǵa aldy», deıdi S.Rústembekov bizben áńgimesinde.

Arhıtektordyń aıtýynsha, alǵashqy jyldary qıyndyqtar bolmaı qoıǵan joq. Ásirese, jobalaý ınstıtýttary taraǵannan keıin jan-jaqqa bytyrap ketken bilikti kadrlardy qaıtadan jınaý ońaıǵa soqpaǵan. Ekinshi, bul – ekonomıka kúırep, óndiris toqtaǵan qıyn-qystaý kezben tuspa-tus kelgen kezeń. Son­dyqtan qarjy jaǵy biraz qolbaılaý bolǵan. «Degen­men de óz oı-tujyrymdarymyz­dy qaǵaz­ǵa túsirip, usyndyq. Ke­ıin Úki­met­tiń qaýlysy shyǵyp, bizdi bas jos­par­dyń avtorlary retinde bekit­ti. Bul sáýletshiler tobynyń qata­rynda B.Dosmaǵanbetov, S.Baı­maǵanbetov, Q.Montaqaev, T.Era­lıev, S.Júnisov, E.Mu­ha­metshına, L.Nysanbaeva, V.Glad­kıh, V.Toskın syndy bilik­ti azamattar boldy», deıdi ol.

Bas qalanyń alǵashqy nobaıyn qaǵazǵa túsirgen arhıtek­torlardyń sózine qaraǵan­da, aldymen Esildiń oń jaǵalaýy – eski ortalyqty jańǵyrtý jumystary júrgizilgen. О́ıt­keni burynǵy Aqmola Qazaq­stan­nyń bas qalasy bolyp jarııa­­lanǵannan keıin ortalyq mem­le­kettik organdardy ornalas­tyrý – basty máselelerdiń biri bolǵan. Osylaısha, shaǵyn sha­har­dyń astanalyq kelbetin qalyptastyrý úshin tynymsyz tirlikter bastalyp ketti.

Sáýletshilerdiń jobalaýy boıynsha aldymen qazirgi eski ortalyq alańdaǵy ǵımarattar retke keltirilgen. Kezinde jo­ba­laý ınstıtýtynyń ǵıma­raty bolǵan 16 qabatty nysan Par­la­ment­ke berilip, qaıta jań­ǵyrtý jumystary júrgi­zil­gen. Baıyrǵy oblystyq atqa­rý komıteti otyrǵan ǵımarat Úki­met keńsesi bolyp ózgergen. «Moskva» qonaqúıin Syrtqy ister mınıstrliginiń ǵımaraty ettik. Tyń ıgerýshiler saraıy Kon­gress-holl bolyp ajarlandy. Mine, osylaısha, elordanyń al­ǵashqy keskin-kelbeti aı­shyq­tala bastady. Keıin shahar­dyń kórkem beınesin jasaý maq­satynda jańa ǵımarattar boı kóterdi. Qazaqtyń astanasy kóz aldymyzda kóz ilespes jyl­dam­dyqpen damı bas­tady. Meniń jobam boıynsha dúnıege kel­gen «Mıllenıým» galereıasy, «Bıznes servıs ortalyǵy», Qar­jy mınıstrligi aldyndaǵy alań, Astanalyq saıabaqtaǵy «Akvapark» kesheni, elordanyń alǵash­qy aýdany – «Samal» turǵyn úı kesheni – bas qalanyń damýyna qosqan úlesim», deıdi S.Rústembekov.

Qazirgi tańda eski ortalyqtan beter kórkeıgen Esildiń sol jaǵa­laýyna el qonady dep baıyrǵy turǵyndar oılamasa kerek. Tipti sáýletshi-mamandar da buǵan senbegen. «Bizdiń esil-dertimiz – oń ja­ǵalaýdy jandandyrý edi. Biraq qalanyń josparly qury­ly­­my men qurylysyn damytý jónin­degi tujyrymdama bo­­ıyn­sha elor­danyń aýmaqtyq damýy tek batys jáne shyǵys baǵyttar­ǵa ǵana emes, ońtústikke, Esil ózeniniń sol ja­ǵalaýyna qaraı júrgizilý kerek­tigi jónin­de sheshim shyqty. Al Esil ózeni­niń arnasy qalanyń qos qap­talyn bólip turatyn negizgi ózegi retinde qarastyrylyp, ony jaǵalaı kórkem nysandar tur­ǵyzý kózdeldi. Osylaısha, sol jaǵa­laýdyń alǵashqy úsh ǵıma­raty – «Aqorda» rezıdensııasy, «Qazmunaıgaz», «Báıterektiń» qazyǵy qaǵyldy. Kezinde ashyq alańqaı bolǵan sol óńirler qazir adam tanymastaı ózgerip, kelisti qala bolǵanyna ózim de tańǵalamyn», deıdi arhıtektor sol kezdi eske alyp.

Elordanyń damýy – eldiń damýy

Jalpy, eldiń bas shahary retinde Aqmolanyń tańdalýy bekerden-beker emes. Dúnıe júzinde qalyptasqan tártip boıynsha belgili bir qalanyń astana atanýy úshin ol 32 talapqa saı bolýy kerek eken. Sáýletshiler Aqmola osy ólshemderdiń bárine laıyq dep sanaıdy. Ashyq derekkózdegi málimetterge súıensek, qazirgi bas qala ómir súrýge qolaıly, tynys-tirshilikke yńǵaıly. Ári ekologııalyq jaǵynan da, geografııalyq turǵydan da, jol, tasymal jóninen de ózgelerden oq boıy ozyq. Osynyń bári Bas jospardy jasaǵan kezde de eskerilgen. Japondyq arhı­tektor Kıse Kýrokava joba­sy­nyń utymdy tusy da sol – onyń eskızinde el astanasynyń seısmıkalyq jaǵdaıy, tabıǵat erekshelikteri kórinis tapqan.

Osylaısha, japon sáýlet­shisi­niń nobaıymen bolashaq asta­nanyń qurylysy turǵy­zyla bastady. Tarıhqa úńilsek, jumystar úsh baǵdarlamalyq kezeńge negizdelgen. Elordany damytýdyń alǵashqy jumystary 1998-2001 jyldar aralyǵyn qamtıdy. Osy ýaqyt aralyǵynda kezindegi qońyrtóbel keıipti shahardy ásem Astanaǵa aınaldyrý maqsaty ózekti bol­ǵan. Joǵaryda arhıtekor Serik Rústembekov atap ótken ǵıma­­rattar osy kezeńde boı kóte­rdi. Eskisi jańardy. Buryn bolma­ǵandary salyndy. Qas-qaǵym sátte shaǵyn shahar adam tanymastaı túrlendi. Qurylys qyzý júrdi. Osyndaı mańyzdy sátterde qala qurylysynyń basy-qasynda júrgen, qalalyq ákim­dikte laýazymdy qyzmetker atqar­ǵan Qazaqstannyń eńbek sińir­gen qurylysshysy Nıko­laı Tıhonıýk bizge bergen suhbatynda: «Kezindegi Aqmola – qazirgi elordany basyna baq qonǵan, qurylys jaǵynan aıy ońynan týǵan qala der edim. Tyń ıgerý jyldarynda da munda týra qazirgideı qarqyndy qurylys júrgizilgeni esimde. Bes qabatty úılerdi alǵash ret sol kezde kórdik. Birinen keıin biri boı kótergen ǵımarattarǵa eń jaqsy, eń sapaly qurylys materıaldary paıdalanyldy. 60-jyldary úzdik bolyp sanalǵan iri blokty, qańqa-paneldi úıler alǵash Aqmolada boı kóterdi. Qalanyń alǵashqy bas josparyn sol kezde «qany jerge tambaı turǵan» Lenıngradtyń arhıtektorlary jasady. Al elordaǵa aınalǵanda da osynda sol kezdiń eń úzdik qurylys materıaldary qoldanyldy. Esildiń qos qaptalynda júrgizilgen qurylys nysandarynda barlyǵy 20 myńǵa jýyq adam jumys istedi. Tirkelgen iri qurylys kom­pa­nııalardyń sany 200-den asyp jy­ǵyldy. Bul – sol kezdegi óte iri kór­setkish. Qazaqstannyń qýat­ty qurylys bazasy da dál osy k­ezeń­derde qalyptasqan edi», deıdi.

Bas qalany órkendetýdiń ekinshi kezeńi, mamandardyń aıtýynsha, 2001-2005 jyldar aralyǵyn quraǵan. Bul kezeńde eski qalanyń ornyna jańasy turǵyzylǵan. Qandaı ǵımarattyń da lezde boı kótergeni osy kezeń­men tuspa-tus keledi. Resmı málimet boıynsha, tek 1997-2007 jyldar aralyǵynda bas shaharda uzyn-yrǵasy 25 jańa ǵımarat salynǵan eken.

О́rkendeý ólshemderi

Elordanyń negizgi qujaty – Bas jospar. Shahar osynda kór­setil­gen baǵytty ustana otyryp, ári qaraı damıdy. Bul sáýlet-qu­rylys syzbasy Úki­mettiń 2011 jyldyń 30 shilde­degi qaýlysymen bekitil­gen Astana qalasyn damytý­dyń 2030 jylǵa deıingi bas jos­paryna sáıkes júrgizilip keledi. Biraq qalanyń damý qarqyny men turǵyndardyń sanyna baıla­nys­ty bas josparǵa da ózgertý­ler men túzetýler engizilip otyra­dy. Aıtalyq, elordanyń qarqyn­dy damýy K.Kýrokava boljaǵan mejeden asyp ketkennen keıin josparǵa birneshe ret túzetýler engizilgen. Sonyń ishinde eleýli túzetý bas shaharda EKSPO – 2017 kórmesin ótkizýge baılanysty boldy. Resmı málimetke súıensek, Qazaqstandy álemge tanytatyn bul bedeldi sharaǵa sáıkes Astananyń bas josparyna ózgerister engizý jumystary 2014 jyldyń qańtarynan bas­talǵan. Jobada EKSPO kór­mesi qalashyǵyn turǵyzý, Esil aýdanyn burynǵydan da kórkeıtý, Qabanbaı batyr, Hýseın ben Talal, Orynbor jáne Rysqulov kóshelerin abattandyrý, kórme qalashyǵy mańaıynda saıabaqtar men gúlzarlar turǵyzý, jańa turǵyn úı keshenderin salý qarastyryldy. Qazir kórip otyr­ǵanymyzdaı, Bas josparda aı­shyqtalǵan EKSPO mańaıy – qaladaǵy eń kórikti aýdandardyń biri, tipti basty ortalyqqa aınaldy dese de bolady.

Jalpy, Bas jospardy túzetý barysynda onyń negizgi qaǵıda­lary ózgermeıdi, deıdi mamandar. Atap aıtqanda, aýmaqtardyń yq­shamdylyǵy, keshendiligi jáne ózara úılesimdiligi burynǵy qal­pynda qalady. Halyqaralyq kórme barysynda túzetilgen óz­geristerge sáıkes 2017 jyly turǵyndardyń sany 900 myń adamǵa, al 2030 jyly 1 mln 220 myń adamdy quraı­dy dep boljanǵan edi. Al tur­ǵyn úı qory – 37,2 mln sharshy metr bolady dep josparlanǵan. Alaı­da qalanyń damý baǵdary bul bol­jam sheginen de asyp tústi. Son­­dyqtan elordany damytýdyń Bas josparyna taǵy da túzetýler pysyqtalyp jatqanyn shahar ákimi Altaı Kólginov áleýmettik jelidegi paraqshasynda jarııa­lady. «Qala turǵyndarynyń sany jyl saıyn artyp keledi, ıaǵnı jyl­da olardyń sany orta eseppen 55-60 myńǵa artady. Eger 2010 jy­ly 650 myńǵa jýyq turǵyn bol­sa, 2020-2021 jyldardaǵy kór­set­kishter bo­ıynsha 1 mln 200 myń adamǵa jetti. 2010 jyly Bas jospardy qabyldaǵan kezde 2030 jyly ǵana osy mejege jetemiz dep boljanǵan. Biraq bul kórsetkishke biz boljanǵan ýaqyttan 10 jyl buryn jetip qoıdyq», dedi A.Kól­ginov. Ákimniń aıtýynsha, al­daǵy ýaqytta turǵyndar sany 2 mln-ǵa jetýi múmkin. Soǵan saı salynatyn turǵyn úıler, ınjenerlik jeliler, mektepter jáne basqa da máseleler boıynsha tıisti sheshimder qabyldanýy kerek. Al bul esepteýler Bas jospar­ǵa túzetý­ler engizýge ákeledi. Ázirshe bul ózgerister pysyqtalý satysynda eken. О́zgerister 2035 jylǵa deıingi kezeńdi qamtymaq.