Tarıh • 07 Shilde, 2022

48 myń jyl burynǵy tirshilik

116 ret kórsetildi

«Syrdarııa-Túrkistan» memlekettik óńirlik tabıǵı parkiniń qorǵaý aımaǵyndaǵy Boraldaı taýynyń Tuttybulaq úńgirinde júrgizilgen qazba jumystary nátıjesinde 48 myń jyl burynǵy tirshilik belgisi anyqtaldy. Buǵan deıin ǵalymdar úńgirden alynǵan topyraq pen kúl qaldyqtarynyń 41 myń jyldyq tarıhy bar dep topshylasa, Germanııada júrgizilgen zerthanalyq saraptama nátıjesinde onyń 48 myń jyldyq tarıhy bary naqtylandy.

Bul kórsetkish álemdik sensasııalyq jańalyq ári qazaq arheologteriniń naǵyz ǵylymı jetistigi deýge bolady. Oǵan sebep, erte dáýirdegi topyraq qal­dyq­tarynyń jasyn sıfrlandyrý táji­rıbesi álemde eń alǵash ret júzege asty. Ǵylymı jańalyqtyń nátıjesine qol jetkizý jumystary bir jyl boıy júrgizildi.

Bıylǵy zertteý nátıjesinde alǵash­qy qaýymdyq qurylysqa tán adamnyń bas súıek bólikteri, onyń ishinde azý tisi jáne aıýdyń tisi men ózge de ańdardyń qańqa qaldyqtary anyqtalǵan.

Buǵan deıin de birqatar álemdik deńgeıdegi ekspedısııalarǵa qatysyp, ǵylymı jańalyqtardyń ashylýyna atsalysyp júrgen Germanııadaǵy Tıý­bın­gen ýnıversıtetiniń doktory Radý Iovıta sońǵy kezderi Ortalyq Azııaǵa qy­zyǵýshylyǵy arta bastaǵanyn aıtady.

«Úńgirlerdi zertteý biz úshin óte mańyzdy. Úńgirlerde adam men jan-janýar qaldyqtary jaqsy saqtalady. Biz sol jerden alynǵan úlgiler arqyly DNQ-saraptama jasaımyz. Osylaısha, onda qandaı adamdar ómir súrgenin anyqtaımyz. Qazaqstandaǵy úńgirler qanshama tarıhı oryndardy qoınaýyna jasyryp jatyr. Bir ǵana Qarataý jota­synyń árbir tasy tunǵan tarıh», deıdi germanııalyq arheolog Radý Iovıta.

Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq mýzeıiniń Ǵylymı-zertteý ortalyǵy birneshe jyldan beri tabandy túrde eńbek etip keledi. Nátıjesinde, kóptegen ǵylymı jetistikterge qol jetkizip, tańǵajaıyp jańalyqtarǵa jol ashty.

Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq mýzeıi men Germanııanyń Tıýbıngen ýnıversıtetimen jasalǵan halyqaralyq kelisim-shart negizinde 2017 jyldan beri Palaesilkroad jobasy boıynsha Qazaqstan aýmaǵyndaǵy paleolıt eskertkishterin izdestirý maqsatynda júrgizilgen arheologııalyq zertteý jumystarynyń qosalqy jetekshisi – mýzeıdiń bas ǵylymı qyzmetkeri, tarıh ǵylymdarynyń doktory, akademık Jáken Taımaǵambetov.

«Tuttybulaq úńgirindegi zert­teý jumysy 1959 jyly bastal­ǵan. Qa­zaq­standaǵy tas dáýiri arheo­logııa­synyń negizin qalaýshy, alǵash­qy qazaq arheologteriniń biri, ǵalym Hasan Alpysbaev bul úńgirdi tapqanymen jal­ǵyz óziniń qazýǵa múm­kindigi bolmady. 2018 jyly Palaesilkroad jobasy aıasynda Tutty­bulaq úńgirinde júrgizilgen zertteý jumystary nátıjesinde kúldiń qaldyǵy, tas quraldar jáne adamnyń jaq súıegi tabyldy. Jaq súıek alǵashqy adam bolýy da múmkin. Qazirgi tańda jaq súıek Germanııadaǵy zerthanada anyqtalýda. Al kúldiń qaldyǵyna qarap oshaq pen otty paıdalanǵan adamzat balasynyń sol kezeńde osy jerde de tirshilik etkenin aıtýǵa bolady. Bir qýanarlyǵy, álemdik sensasııa deýge de ábden bolady, keshe Germanııa zerthanasynan kúldiń qaldyǵy 48 myń jyldyq ekeni naqtylandy. Tuttybulaqtyń Qazaqstanda alǵashqy qaýymdyq qurylys adamdary tirshilik etken eń kóne úńgir ekeni anyqtalyp otyr. Bul ázirge naqtysy ǵana. Ári qaraı zerttegen saıyn odan da tereń  tabystarǵa qol jetkizýimiz múmkin», deıdi Jáken Taımaǵambetov.

Aıta keteıik, Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq mýzeıi Ǵylymı zertteý ortaly­ǵynyń uıymdastyrýymen mýzeıdiń bas ǵylymı qyzmetkeri, tarıh ǵylymdarynyń doktory, akademık Jáken Taımaǵambetov bastaǵan qazaq-orys, qazaq-nemis, qazaq-japon halyqaralyq ekspedısııalary Qarataý jotasynan buryn-sońdy belgisiz bolyp kelgen paleolıt dáýirine tıesili 85 úńgirdi anyqtaǵan bolatyn.

Báıdibek aýdany ákiminiń orynbasary Baqyt Qyrǵyzálıev tarıhı-kıeli oryndarǵa baı aýdannyń týrıstik baǵyty aldaǵy ýaqytta taǵy da bir jańa orynmen tolyǵatynyna senim bildirdi.

«Aýdanymyzdaǵy Báıdibek ata, Domalaq ana, Qos ana keseneleri men Aqmeshit úńgiri syndy tarıhı oryndar elimizben qatar alys-jaqyn sheteldik týrısterdiń de erekshe qyzyǵýshylyǵyn týdyratyny jasyryn emes. Tuttybulaq úńgiri de bolashaqta alǵashqy qaýymdyq qurylys adamdarynyń tynys-tirshiligi men júrip ótken joldaryn naqty derektermen tanytýǵa laıyq oryn retinde óz kelýshilerin tartady dep oılaımyn. Bul jospardy iske asyrý bolashaqtyń enshisinde. Ǵalymdar zertteý jumystaryn tolyq aıaqtap, ǵylymı derekterge kóptep qol jetkizgen soń mýzeılendirý jobasy júzege asady», deıdi Baqyt Qyrǵyzálıev.

Arheologııalyq qazba jumystary halyqaralyq joba bolǵandyqtan munda Ulttyq mýzeı qyzmetkerlerimen qatar Ispanııa, AQSh, Grekııa, Germanııa sekil­di elderdiń zertteýshileri, ǵylym dok­torlary bar. Sondaı-aq Ál-Farabı atyn­daǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetiniń stý­dentteri de belsene atsalysýda. Eki arheolog paleolıt dáýirine qatysty dok­torlyq dıssertasııasyn shetelde qorǵaıdy.

Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq mýzeıi men Tıýbıngen ýnıversıtetiniń arheolog mamandarynan jasaqtalǵan ekspedısııa Qazaqstan aýmaǵyndaǵy paleolıt eskertkishterin izdestirý, zertteý jumystaryn Túrkistan, Jambyl jáne Shyǵys Qazaqstan oblystarynda jalǵastyrady.

Sońǵy jańalyqtar

Jańa baǵyt

Saıasat • Keshe

О́rt: qaýip pen saqtyq

Tótenshe jaǵdaı • Keshe

Jańa kólikter tabystaldy

Aımaqtar • Keshe

Qobyz ulyqtalǵan kesh

Qoǵam • Keshe

Esirtkige esirgender

Qoǵam • Keshe

El qorǵany er Bógenbaı

Tarıh • Keshe

Ultqa qyzmet etýdiń úlgisi

Ádebıet • Keshe

Tulǵa týraly týyndy

Ádebıet • Keshe

Jolbarys jymy

Ádebıet • Keshe

Jıyrmasynda jalyn keshken

Poezııa • Keshe

El senimin jalǵaǵan joba

Ekologııa • Keshe

Jelaıaqtar Astanada jınalady

Jeńil atletıka • Keshe

Jádiger bolyp jetken alǵys

Jádiger • Keshe

Jánibekti jekpe-jekke shaqyrdy

Kásipqoı boks • Keshe

Otpan taýdaǵy salbýryn

Qoǵam • Keshe

Uqsas jańalyqtar