Bilim • 10 Tamyz, 2022

Urpaq tárbıesindegi altyn qazyq

277 ret kórsetildi

1950 jyldary KSRO alǵash ret ǵaryshqa jer serigin ushyrǵanda AQSh qyzyl ımperııanyń bul salada qalaı demokratııaly elden alǵa ozyp ketkenine qaıran qalǵan. Sóıtip, bul máseleni zerttep, balalarǵa kishkentaı kezinen túrli ǵylym salasy boıynsha ilim-bilim oqytý kerek degen tujyrymǵa kelgen. Osydan keıin AQSh-ta 1960 jyldary bazalyq jobalar ilimi, ıaǵnı Project Based Learning jobasy qolǵa alyndy.

Bul jóninde «Qazaqstannyń ulttyq basymdyǵy: balalar jáne bilim berý kóshbasshylarynyń respýblıkalyq tamyz forýmy sheńberinde «Qosymsha bilim berý – balalardy tárbıeleý, oqytý jáne da­my­tý áleýeti» taqyrybynda ótken konferensııada jan-jaqty baıan­daldy.

Osy taqyrypta prezentasııa jasaǵan R4 Technology Research Center ǵylymı-zert­teý orta­ly­ǵyn­yń dırektory Aıdyn Túsi­p­janov mektep baǵdar­la­ma­sy­nan tys qosymsha bilimniń paıdasy tý­ra­­synda keńinen oı tolǵady.

Project Based Learning jobasy boıynsha bala únemi zertteý, izdenis ústinde júrý kerek. Munda balany tórt nársege mashyqtandyrady. Ol oıdyń sergektigi, qıyndyqtan jol taba bilý, qarym-qatynasta kúshti bolý jáne toppen birge jumys isteı alý. Balalarǵa osy bazalyq ilimdi sińirýdiń nátıjesinde, ótken ǵasyrdyń alpysynshy jyldary Qu­rama shtattarda kásipkerlik sa­­la­sy kúrt damyǵan. Tipti sol ar­qy­ly AQSh zamanaýı tehnologııa, ilimniń barlyq túri bo­ıyn­sha álemde kóshbasshy atanyp, alǵa sýyrylyp shyqqan joq pa?! Spıkerdiń aıtýynsha, ekonomıkany alǵa súıreıtin keleshek jas­tar. Sondyqtan olardyń bilimdi bolýyna kishkentaı kezinen bas­tap kóńil bólý kerek. Bul rette Japonııanyń áıgili Ikıgaı bilim júıesin engizýdiń ereksheligi kóp kórinedi. Ikıgaıǵa sáıkes bala 4 negizgi qasıetti meńgerip shyǵady. Ol ózine ne unaıdy, qaı salada kúshti, qandaı is oǵan tabys ákeledi jáne elge paıdasyn tıgizetin ju­mys­pen aınalysý. Keleshekte bala osy 4 saýaldyń jaýabyn taba alsa, baqytty jan bolyp sanalady jáne osyndaı ilimdi úırengen árbir jas­tan naǵyz bilimdi, aldyna úlken maqsat qoıatyn eldiń taǵdyryn qoryqpaı qolyna tabystaı beretin jańa urpaq ósip shyǵady. Ǵylymı-zertteý ortalyǵynyń dırektory osy atalǵan aǵartýshylyq ilimniń ozyq ádis-tásilderi otandyq mektepten tys qosymsha bilim berý júıesinde de keńirek qoldanylsa degen sózben oıyn tujyrymdady.

Oral qalasynan kelgen Bala­lar-jasóspirimder týrızmi jáne ekologııa orta­lyǵynyń ókili Nııazbek Gataýov­tyń da prezentasııa­sy kóp­shi­liktiń qyzyǵýshylyǵyn týdyr­dy. Baıandamashy málimde­gen­deı, Batys Qazaqstan oblysynda balalardy týrızmge baýlıtyn, týǵan ólkeniń jer-sý ataýlarymen tanys­tyratyn, aımaqtyń alys-jaqyn tarıhynan syr shertetin balalar men jasóspirimder úıirmesi sondaı bir erekshe, dara uıym sanalady. Ekskýrsııa barysynda oqýshylar top-topqa bólinip, ózen boılaryn jaǵalaı sol jerdiń tabıǵatymen tanysady, aýyl-aımaqtyń tynys-tirshiligin jaqynnan kóredi, on­da­ǵy kónekóz qarııalardyń aýzy­nan kórgen-bilgenderin jazyp alyp, ólkeniń shejiresin qalyp­tas­tyrady. Sonymen birge balalar úıirme kezinde saıahatqa shy­ǵyp, arheologııalyq qazba, zertteý jumys­tarymen de aınalysady. Osyndaı ekskýrsııalardyń birinde oqýshylar jer astynda jatqanyna 150 mln jyl bolǵan dınozavrdyń bir túri Ihtıozavrdyń súıegin ta­ýyp alǵan. Osy tektes súıek qal­dyq­tary álemniń basqa elde­rinde de, tipti Mańǵystaý oblysyn­da da tabylǵan eken. Biraq olar­dyń jasy oraldyq jas arheologter qazba jumystarynda tap­qan Ihtıozavrdan áldeqaıda jas. Sóıtip, kóne dınozavrdyń súıek qal­dyq­tary óz elimizden, sonyń ishinde Batys Qazaqstan jerinen tabylýyna oraı bul joıy­lyp ketken alyp deneli janýarǵa Qa­zaq­stanozavr dep at qoıypty. Spı­ker qorytyndy baıandamasynda osyndaı týrıstik, ekologııalyq or­ta­lyqtyń úlgisi retinde respýblıkanyń barlyq óńirinde úıirmeler jumysyn qolǵa alýǵa, jandandyrýǵa bolatynyn aıtty.

Tamyz konferensııasynda ózi­niń tájirıbesimen bólisken Re­seı­­lik bilim berýdiń robototehnıka qaýym­­dastyǵynyń oqý-ádis­te­me­lik ortalyǵynyń prezı­den­ti Vla­dıslav Halamov qazaq­stan­dyq árip­testerin qosymsha bilim berýdiń ádis-tásilderi boıynsha Reseıge ke­lip, ózara tájirıbe almasyp qaı­tý­ǵa shaqyrdy.

– Búkil respýblıkada qosymsha bilim berý mekemeleri bar. Oǵan oqýshylar saraıy, mýzykalyq, óner mektepteri, jas tehnıkterdiń stansalary sekildi uıymdar kiredi. Mine, osy sekildi mekemelerdiń bir jyl boıy atqarylǵan jumystaryn saralaıtyn, esep beretin, sonymen birge aldaǵy josparlarymen bólisip, oı-pikir almasatyn alań­sha­nyń respýblıkanyń úshinshi megapolısinde uıymdastyrylýy biz úshin úlken qýanysh, – dedi qalalyq Oqýshylar saraıy ortaly­ǵy­nyń dırektory Baqytjan Mustafaev.

Aıta ketý kerek, búgingi tańda Shymkent qalasynda 9 iri qosym­sha bilim berý mekemesi bar. Onyń ishinde Oqýshylar saraıy, dás­túrli Qarataý sekildi óner mektep­teri balalardy sabaqtan tys qosymsha úıirmeler arqyly óner­diń túr-túrine baýlýda. Budan bólek Oqý­shy­lar saraıynyń ózinde 20 baǵyt boıynsha 160 úıirme jumys isteıdi. Sondaı-aq osynda kún saıyn kelip vokal, bı, qolóner sheberligi, robot­tehnıka, IT jáne basqa da salalar bo­ıyn­sha qosymsha úıirmelerge qa­ty­satyn oqýshylarǵa 150-ge jýyq ustaz sabaq beredi. Sonymen birge 260 myńdaı shymkenttik oqýshy mektepishilik úıirmelermen de, art-sport uıymdarymen de qosymsha qamtylǵan. Degenmen mamannyń sózinshe, balalardy tolyq qosymsha bilimmen qamtamasyz etýge sonyń ózi jetkiliksiz kórinedi. Sondyqtan búgingi tańda qalada taǵy bir úlken Oqýshylar saraıy, mýzykalyq mektep salynyp jatyr. Atalǵan ǵımarattar paıdalanýǵa berilse, oqýshylardy qosymsha bilimmen qamtý suranysy azaıady degen úmit bar.

 

ShYMKENT

Sońǵy jańalyqtar

Messı jeńiske jeteleı almady

Fýtbol • Búgin, 07:35

Shırek fınalǵa ótti

Tennıs • Búgin, 07:33

Tórtinshi orynǵa turaqtady

Tennıs • Búgin, 07:32

Jýrnalıster arasyndaǵy jarys

Qoǵam • Búgin, 07:30

Júldeniń aýyly alys emes

Sport • Búgin, 07:28

Shırek fınalǵa shyqqandar belgili

Sport • Búgin, 07:27

Barymtaǵa – «qarymta»

Qoǵam • Búgin, 07:25

Asyq atýdan álem chempıony

Ulttyq sport • Búgin, 07:24

Úzdik pedagogke – jeńil kólik

Bilim • Búgin, 07:22

Adam kapıtalyn arttyrýǵa arnalady

Ekonomıka • Búgin, 07:20

Jańa qundylyqtar – bılik ózegi

Pikir • Búgin, 07:18

Jańa reformaǵa senim zor

Pikir • Búgin, 07:16

Kóptiń kókeıindegini dóp basty

Pikir • Búgin, 07:15

Jol jaqsarmaı, is ońǵarylmaıdy

Pikir • Búgin, 07:13

Úmit sózi

Pikir • Búgin, 07:12

Bul – bolashaqtyń tańdaýy

Pikir • Búgin, 07:08

Ashyqtyqty arttyratyn ıgi ister

Qazaqstan • Búgin, 07:05

Quqyq ústemdigi – kelisim kepili

Qazaqstan • Búgin, 07:03

Judyryqtaı jumylý eldi jigerlendiredi

Saıasat • Búgin, 07:02

Erteńimiz úshin utymdy sheshim

Saıasat • Búgin, 07:00

Alashtyń aq joly ardaqtaldy

Saıasat • Keshe

Kemedeginiń jany bir...

Saıasat • Keshe

Kásip kózi – násip kózi

Ekonomıka • Keshe

Tuńǵysh tóraǵanyń toıy

Qazaqstan • Keshe

Ormanmen syrlasqan ǵalym

Aımaqtar • Keshe

Lývrda qalǵan shyraǵdan

Suhbat • Keshe

Sheberler sherýi

О́ner • Keshe

Uqsas jańalyqtar