Qoǵam • 17 Tamyz, 2022

«Jalynan sıpatpaıtyn» jalaqy

379 ret kórsetildi

Bıylǵy ekinshi toqsanda elimizdegi ortasha aılyq jalaqy 312 myń teńgeni qurady. Bul kólem ótken jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda 24%-ǵa artyp otyr. Alaıda artpasa kemimeıtin, ortaımaıtyn osy kórsetkish kópshiliktiń áleýmettik kóńil kúıiniń kóterilýine áser ete almaı-aq qoıdy. О́ıtkeni jumysqa jaramdy jurttyń basym bóliginiń ortasha jalaqyǵa jete almaı, jarymaı kele jatqany qashan?!

Rasynda, ortasha jalaqynyń kórsetkishi jańarǵan saıyn bul aılyq tabysqa jete almaı shermende kúıge túsken halyqtyń qynjylysy kóptep baıqalady. Tipti turmysyn ortasha dep sanaıtyndardyń ózi ortasha jalaqy alamyz dep toqmeıilsýi neǵaıbil. Endeshe, ortasha aılyq jalaqynyń bulaı eseptelýi qanshalyqty ádiletti?

Ulttyq statıstıka bıýrosynyń jaqynda ja­rııalaǵan málimeti boıynsha eń joǵarǵy ortasha jalaqyny taý-ken ón­dirý ónerkásibi jáne karerlerdi qazý maman­dary, sondaı-aq qarjy jáne saq-t­an­­dyrý qyzmetiniń mamandary alady. Olardyń ortasha jalaqysy – 590 myń teńgeniń shamasynda. Al eń tómengi ortasha jalaqy aýyl sharýashylyǵy jáne mádenıet salasynda tirkelgen: 90-180 myń teńge aralyǵynda. О́ńirler boıynsha qarastyrsaq, eń joǵary ortasha jalaqy – 506 314 teńge Atyraý oblysynda tirkeldi. Odan keıin Mańǵystaý oblysynda – 458 680 teńge, Nur-Sultan qalasynda 393 464 teńge ortasha aılyq jalaqy tirkeldi. Al tómen jalaqy – 241 406 teńge Jetisý oblysyna tıesili. Ortasha jalaqynyń osylaısha qarapaıym azamattardyń ózine qol jetkizbeıtindeı joǵary jalaqy sııaqty deńgeıge kimderdiń esebinen kóterilip tur eken degen suraq týatyny anyq. Ázirge belgilisi – ótken jyly azamattyq qurylys salasynyń bir basshysy aıyna 4,5 mln teńgege deıin jalaqy alǵany. Budan keıin munaı jáne gaz óndirý salasyndaǵy dırektordyń, sondaı-aq kóterme jáne bólshek saýda, avtomobılder men motosıklderdi jóndeý salasyndaǵy ınvestısııalyq jobalar jónindegi dırektordyń jalaqysy 3,9 mln teńgeden sál tómen boldy.

Osy oraıda Ulttyq statıstıka bıýrosy ortasha aılyq jalaqynyń qalaı esepteletinin bylaı túsindirdi: «Toqsan saıyn jarııalanatyn jalaqynyń ortasha máni kásiporyndar men uıymdardyń tapsyratyn statıstıkalyq esebi negizinde qalyptastyrylady. Ortasha arıfmetıkalyq mándi esepteý úshin sol kásiporyndardyń jalpy jalaqy qory jumys istegen qyzmetkerlerdiń naqty sanyna bólinedi. Bul Halyqaralyq eńbek uıymynyń ádistemesi negizinde esepteletin jalaqynyń ortasha máni, atalǵan ádistemeni barlyq elde qoldanady. Munda barlyq qyzmetkerdiń jalaqy kólemi eskeriledi, kásiporyn dırektorynan bastap biliktiligi joq mamandarǵa deıin. Bul jalaqy somasynyń quramyna qosymsha esepteletin aqylardyń, ıaǵnı ústemeaqy, syıaqy, salyq jáne zeınetaqy aýdarymdary men medısınalyq saqtandyrý jarnasynyń kiretinin eskerý qajet. Sondaı-aq munda ár qyzmetkerge taǵaıyndalatyn jalaqy mólsheriniń birqatar faktorǵa baılanysty ekenin qaperge alǵan jón. Iаǵnı ár qyzmet orny boıynsha aılyq qyzmetkerdiń bilim deńgeıine, tájirıbesine, biliktiligine qaraı beriledi. Sondyqtan arıfmetıkalyq jolmen eseptelgen mán barlyq qazaqstandyqtyń sondaı kólemde jalaqy alatynyn bildirmeıdi».

Atalǵan statıstıkada shaǵyn kásiporyndardaǵy derek esepke alynbaǵan. Buǵan qosa beıresmı jumys isteıtin adamdar men esep tapsyrmaıtyn kásiporyndar da qamtylmaǵan. Bul rette Ulttyq statıstıka bıýrosy medıanalyq jalaqyǵa da mán berýdi usynady. Medıanalyq jalaqy – barlyq qyzmetkerge tólenetin jalaqy qatarynyń or­tasynda turǵan mán. Iаǵnı jumysshylardyń
50%-y osy mánnen az alady, qalǵan 50%-y odan kóp alady degen sóz. 2021 jyly medıanalyq jalaqy kólemi 157 863 teńge boldy. Bul jylyna bir ret qana esepteletin kórsetkish. Alaıda bıýro bıyldan bastap osy baǵalaý ádisimen eseptelgen toqsandyq kórsetkishin jarııalaı bastady. Bıylǵy ekinshi toqsanda onyń kólemi 196 728 teńgeni qurady.

Mine, osy medıanalyq jalaqy kópshiliktiń kókeıine qona bermeıtin ortasha jalaqydan góri shyndyqqa janasymdy kórinedi. Onda nelikten birden kóńilge qonymdy statıstıka túzilmeıdi degen zańdy suraq týady. Soǵan qaraı birqatar sarapshynyń pikirin bilgen edik.

Ekonomıkalyq saıasat ınstıtýtynyń dırektory Qaıyrbek Arystanbekov ortasha aılyq jalaqynyń kórsetkishine qarap, halyqtyń áleýmettik ahýalyna baǵa berý qıyn ekenin alǵa tartty.

«Jalpy, makroekonomıkalyq turǵydan halyq sharýashylyǵyn quraıtyn 24 sektor bar. Onyń ishinde aýyl sharýashylyǵy, qurylys, taý-ken ónerkásibi, óńdeý óndirisi, mashına qurastyrý, qyzmet kórsetý, bilim berý, densaýlyq saqtaý, taǵy basqa osy ispettes sektorlardaǵy jalaqynyń esebinen jalpy ortasha aılyq jalaqynyń kórsetkishi esepteledi. Al jumys isteıtin halyqtyń sany shamamen 10 mıllıondy quraıdy. Bul qatarda jalaqysy tómen sektorlarda jumys isteıtin azamattar da bar. Mysaly, tómengi jalaqy deńgeıi aýyl sharýashylyǵy salasynda saqtalyp otyr. Al halyqtyń 35-40%-y aýyl-aımaqta turyp jatyr. Buǵan qosa áleýmettik osal toptaǵy azamattar da bar. Sondyqtan ortasha aılyq jalaqynyń kórsetkishine qarap, halyqtyń áleýmettik ahýalyna baǵa berý qıyn. Bul rette Úkimet tarapynan áleýmettik-ekonomıkalyq saıasatty júrgizý barysynda áleýmettik osal toptardy qoldaý is-qımyly álsizdeý bolyp jatqan sııaqty», dedi sarapshy.

Sondaı-aq ol elimizde eń joǵary jalaqy alatyndar men eń tómengi jalaqy alatyndardyń ara-salmaǵy aıtarlyqtaı alshaq ekenin aıtty.

«Bizde 60 myńnan tómen jalaqy alatyndar da az emes. Al budan 20, tipti 30 ese joǵary aılyq alatyndar bar. Ekonomıkalyq qaýipsizdik turǵysynan áleýmettik turaqtylyq saqtalýy úshin eń tómengi jalaqy men eń joǵary jalaqynyń aıyrmashylyǵy 7-8 eseden aspaýy kerek. Al bul ara-salmaq 15-20 eseden asyp ketse, áleýmettik turaqsyzdyq qeńistigine kirip ketedi. Munyń arty ereýilderge, qaqtyǵystarǵa ákelip soqtyrýy múmkin. Ortasha aılyq jalaqy alatyndardy áleýmettik turaqtylyqtyń tiregi – orta tap sanatyna jatqyzýǵa bolady. Biraq osy tusta Úkimet pen Ulttyq banktiń ınflıasııaǵa qarsy saıasaty mardymsyz, tıimsiz bolyp jatqanyn aıta ketý kerek. Keıingi eki jylda bizde ınflıasııa órship ketti. Sondyqtan orta taptyń ólshemderine sáıkes kórsetkishter ózgeriske tústi. Halyqtyń ál-aýqatynyń shynaıy jaqsarýy úshin elimizdiń ekonomıkalyq qurylymy jaǵynan jylyna ishki jalpy ónim qazirgideı 2-3%-ǵa emes, 5-6%-ǵa ósýge tıis. Sol kezde ǵana halyq ekonomıkanyń tıimdiligin sezine bastaıdy», dedi Q.Arystanbekov.

Al áleýmettanýshy Elmıra Otar ortasha aılyq jalaqyny shyǵarǵanda qyzmetkerlerdiń az ǵana bóligin quraıtyn eń joǵary jáne eń tómen jalaqy alatyndardy esepke qospaý kerek ekenin atap ótti.

«Ortasha aılyq jalaqyny esepteýdiń óz zańdylyǵy bar. Mysaly, bizdiń elde jalaqysy óte joǵary sanattar bar, sondaı-aq jalaqysy óte tómen jumysshy taby bar. Osylardyń jalaqysynyń ortasyn shyǵarǵanda, árıne, jalaqysy óte kópterdiń salmaǵy basyp ketedi. Bul rette ortasha aılyq jalaqynyń naǵyz shyndyqqa janasatyn kórsetkishin esepteýdiń tásilderi de bar ekenin aıta ketken jón. Iаǵnı osyǵan qatysty damyǵan elderde qoldanatyn tásildi keltireıin. Aıtalyq, shemada barlyq jumys isteıtin azamattardyń jalaqysyn bir syzyqtyń bo­ıyna tizip shyqsa, sol syzyqta eń joǵary jalaqy alatyndar men eń tómengi jalaqy alatyndar tym joǵary kóterilip jáne tym tómen túsip erekshelenip turady. Muny statıstıkada shyǵyńqy dep ataıdy. Ortasha aılyq jalaqyny eseptegende osy shyǵyńqylardy alyp tastap, ıaǵnı eń joǵary men eń tómengi sanattardy qospaı, orta tusyndaǵylardyń tabysynyń ortasha kórsetkishin shyǵarý kerek. О́ıtkeni osy syzyqtyń ortasyndaǵylardyń qatary kóp, eń joǵarylar men eń tómengilerdiń úlesi shamaly ǵana. Sondaı-aq shyndyqqa janasymdy kórsetkish retinde medıana jáne modaldi jalaqyny aıtýǵa bolady. Bul jerdegi modaldi jalaqy – eń jıi kezdesetin jalaqy ólshemi, ıaǵnı jalaqysy shamalas eń kóp qyzmetkerlerdiń aılyq tabysy. Endi ortasha jalaqyny eseptegende nege ártúrli ádis qoldanylady degen suraqqa kelsek, bul eldiń saıasatyna baılanysty bolýy múmkin. Iаǵnı halyqtyń jalaqysyn kórsetý úshin osyndaı yńǵaıly ádistemeler qoldanylady. Al shynaıylyqqa mán berseńiz, basqa ádistemeler boıynsha eseptelgen kórsetkishke nazar aýdarý kerek. Shetelde ǵylymı tájirıbeden ótip júrgen kezimde majarstandyq professordyń «Eldiń qanshalyqty damyǵany statıstıkalyq ólshemderiniń durys eseptelýinen kórinedi» dep aıtqany esimde qalypty», dedi E.Otar.

Buǵan qosa áleýmettanýshydan ortasha jalaqy alatyndar orta taptyń ólshemderimen qanshalyqty úılesetinin surap kórdik. Onyń aıtýynsha, orta taptyń álemdik ólshemderine salyp qarasaq, bizdiń elde bul sanatqa jatatyn halyqtyń úlesi óte az bolyp kórinedi. Biraq ómir súrý daǵdysyna qarap, halyqtyń birshama bóligin orta tapqa jatqyzýǵa bolady. Mysaly, memlekettik qyzmet istep az jalaqy alsa da, áleýmettik paketter arqyly jeńildikpen úı alyp, sanatorııalarda demalyp, orta tap sııaqty ómir súretinder bar. Basqa memleketterde ortasha jalaqy alatyndardy orta tapqa jatqyzý qıyn. Al bizde ortasha jalaqymen yrysy ortaımaıtyndaı jaqsy ómir súrýge bolady.

Qalaı degenmen, budan shyǵatyn qorytyndy – halyqtyń ádildikti qalaıtyny. Jyltyraǵan statıstıkaǵa jurttyń ishi jylı qoımaıtynyna osy kúnde ábden kóz jetti. Jaǵdaıdy naqty, dál, shynaıy baǵalaǵanda ǵana, soǵan saı áreket etilip, alǵa jyljý baıqalady. Muny ádiletti Qazaqstan qurý jolynda, halyqtyń ál-aýqatyn kóterý baǵytynda basshylyqqa alýdyń mańyzy zor.

Sońǵy jańalyqtar

Ekinshi orynǵa taban tiredi

Sport • Búgin, 07:32

Overtaımda jeńdi

Hokkeı • Búgin, 07:30

О́zbekstannan basym tústi

Sport • Búgin, 07:28

Sheraǵań – sahna tórinde

Teatr • Búgin, 07:27

Jańaózendegi Azııa chempıonaty

Sport • Búgin, 07:25

Kóńil arbaǵan keńistik

Ádebıet • Búgin, 07:23

Túrkistan qaýipsiz qalaǵa aınalady

Aımaqtar • Búgin, 07:22

Ustazdar ulyqtalǵan kún

Bilim • Búgin, 07:20

Jas ǵalymdarǵa arnalǵan joba

Ǵylym • Búgin, 07:18

Jastar – tabıǵat qamqorshysy

Ekologııa • Búgin, 07:17

Jumysqa ornalastyratyn sýpermarket

Qoǵam • Búgin, 07:12

Qyryqqabattan taryqpaıdy

Ekonomıka • Búgin, 07:10

Qarııasy bar eldiń qazynasy bar

Pikir • Búgin, 07:05

Saıası reforma – ýaqyt talaby

Pikir • Búgin, 07:04

Jańashyldyqqa jańylmaı jetsek...

Pikir • Búgin, 07:02

Elshimen kezdesti

Qazaqstan • Búgin, 07:00

Muhtar men Qaıym

Qazaqstan • Keshe

Elde qylmys azaıǵan

Qoǵam • Keshe

Aqań jáne qazaq radıocy

Ahmet Baıtursynuly • Keshe

Qaıratkerdiń batyl qadamy

Rýhanııat • Keshe

Rýhty jyrdyń ıesi

Ádebıet • Keshe

Astanadaǵy asa iri jarys

Tennıs • Keshe

Uqsas jańalyqtar