Aımaqtar • 17 Tamyz, 2022

Kópbalaly analardyń qoldaýshysyna aınalǵan ortalyq

41 ret kórsetildi

Qoǵamda kópbalaly analardyń máselesi búgingi tańda ózekti sıpat alǵan. Olardyń máselesi birinshi kezekte Úkimettiń jáne jergilikti bıliktiń jiti nazarynda tur. Áleýmettik tarshylyq eń aldymen, shıetteı bala asyrap otyrǵan analardyń nemese kúnkóris tabysy az otbasylardyń ıyqtaryna aýyr júk artyp, qosymsha salmaq túsiretini aıan. Mundaı kezde olardyń janashyr jan izdep, qoldaýǵa zárý bolatyny aqıqat. Iá, memleket tarapynan áleýmettik az qamtylǵan toptarǵa, sonyń ishinde kópbalaly analarǵa az kómek berilip jatqan joq.

Alaıda bul materıaldyq turǵyda ǵana esepteletin járdem túri. Áleýmettik qıyndyqqa tap bolǵan jandarǵa birinshi kezekte keregi materıaldyq kómekpen birge, psıhologııalyq qoldaý men qoǵamda óz ornyn tabýǵa beıimdeıtin orta jáne durys baǵyt-baǵdar silteıtin janashyr azamattar. Bul oraıda Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń pármenimen analardyń áleýmettik jaǵ­daıyn jaqsartý, osy ózekti máseleni syrttaı ǵana sheshýge tyryspaı, onyń ishki oramdaryna da úńile otyryp durys joldaryn tańdaý kún tártibine qoıylyp, naqty ister qolǵa alynǵan bolatyn. Osylaısha, respýblıka óńirlerimen birge Shymkentte de qalalyq jumyspen qamtý jáne áleýmettik qorǵaý basqarmasyna qarasty «Baqytty januıa» ortalyǵy» kommýnaldyq memlekettik mekemesi quryldy.

Atalǵan mekeme basshysynyń orynbasary Erlan Áljanovtyń aıtýynsha, Prezıdent Qasym-Jomart Toqaevtyń tapsyrmasyna sáıkes 2020 jylǵy 27 naýryzda ashylǵan uıym alǵashynda shanyraq Otbasy ınstıtýtyn qoldaý ortalyǵy bolǵan. Keıin ataýy «Baqytty januıa» ortalyǵyna» ózgergen mekeme búgingi tańda az qamtylǵan, kóp­balaly otbasylarǵa jan-jaqty qol­daý kórsetý baǵytynda jumys júr­gizip keledi. Naqtyraq aıtqanda, Shym­kent qalasy ákimdiginiń 2021 jylǵy 4 qa­zandaǵy «Jergilikti bıýdjetten qarjy­landyratyn keıbir KMM-ler týraly» №1157 qaýlysy negizinde Shymkent qalasy jumyspen qamtý jáne áleýmettik qorǵaý basqarmasynyń «Baqytty januıa» ortalyǵy» kommýnaldyq memlekettik mekemesi ashyldy. Qazirgi tańda munda 31 shtattyq birlik boıynsha mamandar jumys isteıdi. Áleýmettik az qam­ta­masyz etilgen, kópbalaly otbasy, qıyn jaǵ­daıǵa tap bolǵan otbasyndaǵy ózek­ti máselelerdiń aldyn alý maqsa­tynda jumysyn bastaǵan ortalyq maman­dary­nyń ishinde psıholog, medıator, zań­ger jáne áleýmettik sarapshylar bar. Olar halyqqa joǵaryda atalǵan má­se­­­leler boıynsha jan-jaqty qyzmet kórsetedi.

Ortalyqtyń kómegine júginip kelgen­derdiń birin áńgimege tarttyq. Esimi – Ulmeken Jumalıeva. Qala turǵyny. Tórt balanyń anasy. Úlkeni mektepte oqysa, eń kenjesi 3 jasta eken. О́ziniń aıtýynsha, qazirgi ýaqytta esh jerde jumys istemeıdi. Osynda ataýly áleý­­mettik kómek boıynsha azyq-túlik alýǵa qu­jattaryn rásimdeýge kelgende kóp­ba­laly analarǵa kórsetiletin qyzmet túr­lerin estip bilgen.

– Bes kúnnen beri bıyl 6 jasqa tolatyn qyzymdy logopedke ákelip júrmin. Kórsetiletin qyzmeti tegin eken. Osy jaǵy meni erekshe qýandyryp otyr. Bul orta­lyqta mundaı tegin qyzmet túrleri bar ekenin bilmeppin. Dereý qurbylaryma habarlasyp, jaǵymdy jańalyqpen bólistim. Olar da bul jańalyǵymdy qýana qabyldap, qazir osy jerge balalaryn ákelip mamandarǵa kórsetip, ózderi de qosymsha kýrstarǵa jazylyp qoıdy. Kýrs demekshi, munda manıkıýr-pedıkıýr kásibine úıretetin tegin kýrs bar eken. Soǵan jazyldym. Endi sabaq bastalsa, baryp oqımyn. Jubaıym da turaqty esh jerde istemeıdi. Qurylystan taýyp kelgen aqshasyna jáne 4 balaǵa ala­tyn memlekettik járdemaqyǵa jan baǵyp otyrmyz. Negizgi mamandyǵym – bastaýysh pániniń muǵalimi. Biraq bul mamandyq boıynsha buryn jumys istegen emespin. Meni qyzyqtyryp otyrǵany – qyzdardyń tyrnaǵyn árleýshi mamandyq. Bul shynymen de búgingi naryqta óte suranysqa ıe. Estýimshe, manıkıýr jasaıtyndardyń eń tómengi qyzmet aqysynyń ózi 5 myń teńgeden bastalatyn kórinedi. Endi sonyń oqýyn oqyp alyp, ózim úıden kishigirim salon ashyp, jeke kásibimdi bastaǵym keledi. Jalpy, memlekettiń biz sekildi áleýmettik kómekke muqtaj jandarǵa qa­raılasyp, qolyna sertıfıkat alýyna, bir kásipti meńgerip shyǵýyna jaǵdaı jasap jatqanyna rahmet. «Qybyrlaǵan qyr asar» demekshi, bir paıdaly ispen shuǵyldansaq, áıteýir otbasyn asyraýǵa, bala-shaǵanyń kıimi men tamaǵyn taýyp berýge sep. Qashanǵy Úkimettiń aýzyna qarap alaqan jaıyp otyra beremiz, jergilikti ákimdik múmkindik berip tur­ǵanda sony barynsha paıdalanyp, nege ózimizshe áreket etýge, tabysty kásipti bas­taýǵa umtylyp kórmeske, – deıdi kóp­balaly ana.

Mekeme basshysynyń orynbasary Erlan Áljanov ortalyqtyń basty maqsaty da sol, úıde otyryp, qoǵammen baılanystan ajyrap qalǵan analarǵa ortada óz ornyn tabýǵa, bir kásipti ıge­rip, sol boıynsha tabysqa jetip, ózine, otbasyna, jalpy memleketke paı­­dasyn tıgizýine járdemdesý ekenin jetkizdi. Qaı kezde kópbalaly analardyń áleý­mettik máselesi ózekti bolady. Eger olar úıde jumyssyz otyrsa, otbasylyq tabysy óte tómen bolsa, qoǵamnyń teń múshesindeı ózderin sezine almasa. Mine, osy kezde áleýmettik kıkiljiń týyn­daıdy. Al bul dárejege jetkizbeý úshin analardyń súıikti isimen aınalysýyna múmkindik jasaý mańyzdy. Ne ýaqytsha bala tárbıesinde bolýy nemese ýaqytynyń biraz bóligin súıikti kásibine arnap otyrýy qajet. «Ash adamǵa balyq berme, qarmaq ber» demeı me?! Osy qaǵıda boıynsha jumys isteıtin ortalyq qyzmetkerleri kásip ıgergen názik jandylar neǵurlym kóp bolsa, soǵurlym jumyssyzdyq deńgeıi azaıyp, áleýmettik jaǵdaı da turaqtalady dep esepteıdi. Mekemeniń bılik pen qarapaıym halyqtyń arasynda «altyn kópirdiń» rólin oınaıtynyn aıtady.

Mekeme basshylyǵynyń aıtýyna qaraǵanda, kún saıyn ortalyqqa kóptegen áıel áleýmettik kómek surap keledi. Olardyń problemasy jerde qalmaıdy. Mindetti túrde tıisti jaýaby beriledi. Ol úshin tıisti sala mekemeleriniń basshylary nemese ókilderi ortalyqqa kelip, aptasyna bir-eki ret jınalys ótikizip turady. Sonda analar tarapynan kóterilgen máseleler túgel qaralyp, problemalar jiliktelip, ortalyq mamandary múmkin bolǵansha tez sheshimin taýyp berýge tyrysady. Ras, keıde máseleniń kúrdeliligine baılanysty sha­ǵymyn arqalap kelgen áıelderdiń problemasy birneshe aıǵa sozylyp ke­tetin de jaǵdaılar bolady. Degenmen bul jerde analarǵa mamandardyń sózine júginip sabyrlyq tanytý qajettigi týra­ly aqyl-keńes beriledi. Tipti shalǵaı aýyldarda turatyn kópbalaly nemese otbasylyq kıkiljiń týyndaǵan analarǵa ortalyqtyń mobıldi toby arnaıy baryp, qyzmetin kórsetip qaıtady. Mekeme eń aldymen kópbalaly analarǵa úı jaǵdaıynda kishigirim tabys tabýǵa úıretedi, qarym-qabiletin ashady. Ar­naıy psıhologterdiń kómegimen túrli ómirlik sıtýasııalardan quralǵan trenıngter ótkizip, sol boıynsha psıhıkalyq streske turaqtylyqtaryn kúsheıtedi. О́mirde qandaı qıyndyq kezdesse de kúle qarap, júre qabyldaýǵa úıretedi. О́ıtkeni mamannyń aıtýynsha, kóp jaǵ­daıda áıelder munda psıhologııalyq turǵyda ábden qaljyraǵan kúıde keledi. Barlyǵy bolmasa da qoǵamda tolqyn bolyp soqqan túrli qıyndyqtarǵa shydas bermeı, saǵy synyp, aınalasynan ábden úrkip, qorqyp qalǵan olar sońǵy kómek turaǵy re­tinde ortalyqty kelip panalaıdy nemese bireýlerdiń kómegimen osynda jet­kiziledi.

k

«Baqytty januıadan» óz baqytyn tapqandardyń biri Erkinaı Kóshkenbaeva qazir osy mekemede ózi de analarǵa tigis tigýdi, quraq quraýdy, kesteleýdi, qysqasy ismerlik ónerdiń barlyq qyr-syryn úıretip júr. «Alǵashqy kezde otbasylyq máselemen osy ortalyqqa kelgen edim. Sóıtip, osy jerden túrli deńgeıde kó­mek alyp, tigin tigý kýrsyn oqydym. Ony bitirgen soń «Atameken» ulttyq ká­sipkerler palatasynyń bıznesti oqytý kýrsynan ótip, arnaıy grantqa qujat tapsyryp, nátıjesinde konkýrsta jeńimpaz atanyp, 555 myń teńge grantqa ıe boldym. Bul qarajattyń ústine ózim jeke qaltamnan qarjy shyǵaryp, bir mıllıonnan astam teńgege kesteleıtin qymbat tigin mashınasyn satyp aldym. Qazir úıde jeke tapsyrystar qabyldap, kesteleý­men aınalysamyn, ıaǵnı kıimderdiń, sómkelerdiń betine kestelep ártúrli oıýlar salyp, jazýlar jazyp beremin. Ortalyqtan arnaıy usynys túsken soń ótinishterin jerge qaldyrǵym kelmeı, osynda kelip ustazdyq etip jatqan jaıym bar. Osy jerde kýrsqa qatysýǵa nıet bildirgen analarǵa tigis tigýdi, quraq quraýdy eki aı boıy úıretemiz. Oqýdy bitirgen soń kópshiligi turaqty jumysqa ornalasyp ketip jatyr nemese úıinen jeke kásip ashyp alady. Jýyrda kýrsta oqıtyn eki kelinshek izgilik qorynyń kon­kýrsyna qatysyp, 180 myń teńge tura­tyn bir-bir tigin mashınasyn utyp aldy. Sondyqtan ómirde ózin joǵaltyp aldym degen áıelderge, unjyrǵany túsir­meı, osynda kelip, jańa belesterge jel­kendi qaıta kerýge shaqyramyn», deıdi E.Kóshkenbaeva.

Odan bólek, ortalyqta kondıterlik, kompıýterlik saýattylyqqa úıretý, shashtaraz, SMM mamandyǵy, balalarǵa arnalǵan massaj, defektolog-logoped, til kemistigi bar balalardyń analaryna tynys alý jáne artıkýlıasııalyq jattyǵý kýrstary boıynsha qyzmetter kórsetiledi. Máselen, on jyldan astam ýaqyttan beri massaj mamandyǵyn ká­sipke aınaldyryp, sodan úlken jetis­tikterge jetken, búginde jeke emdeý mekemesi bar maman Atıra Qapparqyzy osynda tálim beredi. Onyń aıtýynsha, massajdy meńgergen áıel eshqashan jumyssyz qalmaıdy. О́ıt­keni búgingi tańda, ásirese jańa týǵan nárestelerdiń kóbisine dısplozııa dıag­nozy qoıylady. Al onyń birden-bir emi – massaj. Munymen qosa keıbir aýrý túrleri dárimen emes, massajdyń kómegimen emleledi. Ondaılardyń qata­ryna máselen, pankreatıt pen artroz aýrýyn jatqyzýǵa bolady. Sondyqtan massajdy meńgergen áıel otbasynyń tabysyn eseleýge múmkindik alatynyn tilge tıek etti.

Ortalyq basshysynyń orynbasary SMM mamandyǵynyń da búgingi tańda naǵyz suranysqa ıe, tabysy mol kásipterdiń biri ekenin aıtady. Buryn «Baqytty januıada» zamanaýı kásipti jas kelinshekter meńgerse, qazir úlken jastaǵy analar da SMM-shi bolýǵa umtylyp jatyr. Máselen, áleýmettik jelide bireýdi nemese onyń ónimin, qyzmetin jarnamalaý shamamen 50 myń teńge turady. Sonda osyndaı 4-5 tapsyrysty qabyldaǵan ana eshqaıda shyqpaı úıinde otyryp, áleýmettik jelige bir saǵat ýaqytyn bólip otyryp-aq ájep­teýir tabys tabady. Qazir áleýmettik jeliniń múmkindigin bilip alǵan analar massaj kýrsyn támamdap bolǵan soń óz qyzmetin jarnamalaý úshin qosymsha SMM kýrsynan da ótedi. Logoped kýrsy da analardyń óz balalarynyń tilin tezirek damytýǵa septigin tıgizip otyr. Ásirese onyń tegin bolýy áleýmettik jaǵ­daıy tómen otbasylarǵa úlken kómek bolýda. Sebebi búginde jekemenshik klınıkalarda logopedke qabyldanyp, bir ret kórinýdiń ózi keminde 10 myń teńge turady. Osy tusta aıta ketý kerek, j­oǵaryda atalǵan tegin kýrstarǵa bıýdjetten eshqandaı da qarjy qaralmaǵan. Bul tikeleı ortalyq mamandarynyń yqtııarymen, kásipkerlerden qosymsha kómekter qarastyrý arqyly iske asyp jatqan ıgi tirlikter. Osy jetistikteri úshin Shymkenttegi «Baqytty otbasy» ortalyǵy respýblıkada eń úzdik bolyp tanylyp, ózgelerge úlgi retinde tanys­tyrylǵan. Sonymen qatar orta­lyqta qyzmet kórsetý buryshy, ataýly áleýmettik kómekke qujat tapsyrý, turǵyn úı kezegine turý, Egov.kz portalynan memlekettik qyzmetterdi durys paıdaly etip jaratý úshin tirkeý, anyqtama alý úshin EQQ ashý, memlekettik baǵdarlamalarǵa qatysý úshin tirkeý qujat­taryn rásimdeý qyzmetteri kór­setiledi.

Búgingi tańda qala boıynsha 18 943 az qamtamasyz etilgen jáne kópbalaly analardyń muqtajdyqtary tirkeýge alynyp, túrli deńgeıde aqparattyq qoldaý, psıhologııalyq, quqyqtyq keńes berý, ataýly áleýmettik kómekke qujat tapsyrý, turǵyn úı kezegine turý, eqov.kz portalynan qyzmetter alý jáne taǵy basqa boıynsha analardyń suranystaryna sáıkes 316 onlaın, 18 627 oflaın túrde qyzmetter usynylǵan. Áleýmettik sanatqa jatatyn analardyń turmystyq jaǵdaıyn jaqsartý maqsatynda úıde otyryp-aq tabys taýyp, óz kásibin ıgerýge qoldaý kórsetý úshin 438 áıelge tegin oqý kýrstary uıymdastyryldy. «Oqý kýrsynan ótkenderdiń jumystaryna ári qaraı taldaý jasalyp, mamandar óz taraptarynan kómek kórsetedi. Búgingi tańda oqýynyń jemisin kórip júrgen 176 ana bar. Onyń ishinde 35-i or­talyqpen belsendi jumys isteıdi. Máselen, kondıterlik kýrsynan ótken 2 ana «Aıjamal» kondıterlik dúkeninde nápaqasyn taýyp júr. Buǵan qosymsha 3 ana táttiler pisirip, tapsyrys qabyldap, jap-jaqsy tabys tabady. Massaj kýrsyn támamdaǵan 12 kelinshek aqyly negizde balalarǵa massaj jasaıtyn maman atandy. Shashtaraz kýrsynan bitirgen áıel sulýlyq salonynyń bir buryshyn jalǵa alyp eńbek etýde. Tigin kýrsynan sertıfıkat alyp shyqqan 3 áıel úı jaǵdaıynda tapsyrys qabyldap, tigin tigetin bolǵan. SMM mamandyǵyn meńgergen 8 ana jeke paraqshalarynda óz bıznesin damytyp otyr. Manıkıýr-pedıkıýrdiń qyr-syryn úırengen 2 áıel sán salonynan bir oryndy jalǵa alyp jumys istese, úsheýi úıden paıda taýyp otyr», deıdi Erlan Tursynbekuly.

Qyrkúıek aıynda oqý kýrsynda bilimin jetildirý úshin qosymsha taǵy 251 adam kezekke turdy. Áleýmettik az qamtamasyz etilgen jáne kópbalaly otbasyndaǵy jaǵymsyz jaǵdaılarǵa ushy­raǵan analarǵa psıhologııalyq keńes negizinde 448 anaǵa, onyń ishinde 297-ine zańgerlik kómek kórsetildi. Jalpy, 1 223 adam psıholog pen zańger­diń qyzmetin paıdalanǵan. Mekeme óki­liniń málimdeýinshe, josparǵa sáıkes ortalyqta jyl basynan beri otbasy taqyrybynda paıdaly aqparat pen baǵyt-baǵdar beretin 71 trenıng jáne semınar men kezdesýler uıymdastyryldy. Jáne ajyrasýǵa ótinish bergen azamattarmen medıator mamandary jumys istep, 354 otbasy múshelerimen arnaıy áńgimelesken. 43 otbasy múshelerine psıhologııalyq kómek kórsetilse, 21 adam zańgerlik kómekke júgindi. Sondaı-aq memlekettik mekemeler, úkimettik emes uıymdar, qoǵamdyq birlestikter jáne toptar men uıymdardy qatystyra otyryp «Ashyq alań», «Jumadaǵy jaqsylyq», «Mobıldi qyzmet» jobalary qolǵa alyndy. Sonyń aıasynda 53 is-shara júzege asyrylypty. Má­selen, «Ashyq alańda» memlekettik organ múshelerimen birlese otyryp jekeleı nemese top-toppen azamattardy qabyldap, ózekti máselelerdi sheshýdiń joldary qarastyrylady. «Jumadaǵy jaqsylyqta» úkimettik emes uıymdar, erikti azamattar, toptar, ujymdarmen birlese otyryp áleýmettik osal otbasy múshelerine kómek beriledi. Al «Mobıldi qyzmette» túrli jaǵdaıǵa tap bolǵan azamattarǵa quqyqtyq, psıho­logııalyq nemese úı jaǵdaıynda otyryp qujattaryn rásimdeý sharalaryna járdem qaralady.

Jaýapty mamannyń aıtýynsha, bıylǵy mamyrda Premer-Mınıstrdiń orynbasary Eraly Toǵjanovpen ótken jıyn barysynda Shymkent qalasynyń «Baqytty januıa» ortalyǵy» KMM jumysyna joǵary baǵa berildi. Shymkent qalasynyń ákimi Murat Áıtenov orta­lyqtyń jańa formatta jumys júrgizý is-tájrıbelerin ózge óńirlerge tanystyryp, taratýǵa arnalǵan jumys josparlaryn pysyqtaǵan. Osyǵan baılanysty «Baqytty januıa» ortalyǵy» KMM bazasynda tájirıbe almasý maqsatynda Nur-Sultan qalasy, Qaraǵandy, Batys Qazaqstan jáne Túrkistan oblystary, Túrkistan qalasy jáne ózge de aýdan, qa­lalardyń jumyspen qamtý jáne áleýmettik baǵdarlamalar bólimderiniń basshylary men jaýapty mamandary tájirıbe almasý maqsatynda mekemege arnaıy kelip, qyzmetimen tanysyp, jumys júrgizý júıesiniń barysynda oqý praktıkasynan ótip qaıtty.

Ortalyqtyń aldyna qoıyp otyrǵan endigi maqsaty men jospary – mekemeniń qaladaǵy aýdandardan fılıaldaryn ashý. Sonyń ishinde keńseniń shalǵaı eldi mekenderde ornalasýyna kóńil bólinbek. О́ıtkeni alys aýyldardan qalanyń ortalyǵyndaǵy jalǵyz «Baqytty januıa» mekemesine kelip-ketý ýaqyt jaǵynan qıyndyq týǵyzyp jatqanǵa uqsaıdy.

 

ShYMKENT

Sońǵy jańalyqtar

Messı jeńiske jeteleı almady

Fýtbol • Búgin, 07:35

Shırek fınalǵa ótti

Tennıs • Búgin, 07:33

Tórtinshi orynǵa turaqtady

Tennıs • Búgin, 07:32

Jýrnalıster arasyndaǵy jarys

Qoǵam • Búgin, 07:30

Júldeniń aýyly alys emes

Sport • Búgin, 07:28

Shırek fınalǵa shyqqandar belgili

Sport • Búgin, 07:27

Barymtaǵa – «qarymta»

Qoǵam • Búgin, 07:25

Asyq atýdan álem chempıony

Ulttyq sport • Búgin, 07:24

Úzdik pedagogke – jeńil kólik

Bilim • Búgin, 07:22

Adam kapıtalyn arttyrýǵa arnalady

Ekonomıka • Búgin, 07:20

Jańa qundylyqtar – bılik ózegi

Pikir • Búgin, 07:18

Jańa reformaǵa senim zor

Pikir • Búgin, 07:16

Kóptiń kókeıindegini dóp basty

Pikir • Búgin, 07:15

Jol jaqsarmaı, is ońǵarylmaıdy

Pikir • Búgin, 07:13

Úmit sózi

Pikir • Búgin, 07:12

Bul – bolashaqtyń tańdaýy

Pikir • Búgin, 07:08

Ashyqtyqty arttyratyn ıgi ister

Qazaqstan • Búgin, 07:05

Quqyq ústemdigi – kelisim kepili

Qazaqstan • Búgin, 07:03

Judyryqtaı jumylý eldi jigerlendiredi

Saıasat • Búgin, 07:02

Erteńimiz úshin utymdy sheshim

Saıasat • Búgin, 07:00

Alashtyń aq joly ardaqtaldy

Saıasat • Keshe

Kemedeginiń jany bir...

Saıasat • Keshe

Kásip kózi – násip kózi

Ekonomıka • Keshe

Tuńǵysh tóraǵanyń toıy

Qazaqstan • Keshe

Ormanmen syrlasqan ǵalym

Aımaqtar • Keshe

Lývrda qalǵan shyraǵdan

Suhbat • Keshe

Sheberler sherýi

О́ner • Keshe

Uqsas jańalyqtar