Bilim • 17 Tamyz, 2022

О́zge tildi synyptarda qazaq tili qalaı oqytylady?

578 ret kórsetildi

Arına atty jaıdary minezdi kórshimiz bar. Elordadaǵy klınıka-dıagnostıkalyq zerthanada meıirger bolyp isteıdi. Osy qyzmetinen alatyn jalaqysy azdaý bolǵan soń, qosymsha resepshn jumysyn da atqarýǵa suranypty. Biraq qazir qınalyp júr eken. О́ıtkeni kelýshiler kóbine qazaqsha suraıdy, ol jaýap bere almaıdy. Al keıipkerimiz qazaq tilin 11 jyl boıy mektepte oqyǵan. О́zge tilde bilim beretin synyp­tardyń túlekteri qazaq tili pánin 10-11 jyl oqysa da nege oıyn jetkize alatyn deńgeıde úırenip shyqpaıdy? Ádisteme álsiz be? Baǵdar­lama burys pa? Oqýlyq olqy ma? Álde másele kadrdyń kásibıligine tirelip tur ma?

«Bul pán meni qatty qyzyqtyrmady»

Mektepterde memlekettik tildi pán retinde oqytýdy mindettemeıtin el kemde-kem. Qazaqstanda orys, ózbek, tájik, uıǵyr tilderinde bilim alatyn balalar bar. Ras, elimizdiń qoldanysyndaǵy «Bilim týraly» Zańyna sáıkes qazaqstandyq ár bala óz ana tilinde, jalpy tańdaǵan tilinde bilim alýǵa quqyly. Degenmen orta bilim berýge arnalǵan standartqa, memlekettik baǵdarlamaǵa sáıkes respýblıka kólemindegi árbir mektepte qazaq tili mindetti pán retinde oqytylady. Másele sol pánniń ózge tilde bilim beretin synyptarda qalaı ótetinine baılanysty bolyp turǵan sekildi. Sebebi ózge tilde oqy­tatyn synyptardy bitirgenderdiń basym bóligi 11 jyl boıy, oǵan qosa ýnıversıtettiń alǵashqy jylyn­da da mindetti pán retinde qazaq tilin oqyǵanymen, Ult­tyq biryńǵaı testileýde emtıhan tapsyrǵanymen, qarym-qatynasta qol­dana alatyn deńgeıde meńgere almaǵan bolyp shyǵady. Sonda qansha jyl boıy memleketten osy pándi oqy­týǵa, sabaq beretin muǵalimge, baǵ­dar­lamaǵa, oqýlyq ázirleýge bó­lingen qarjy da­laǵa ketkeni me? Iá, suraqtan suraq týady. Máseleniń baıybyna baryp ba­ǵaıyq.

Másele. Osy materıaldy ázirleý barysynda elordadaǵy ózge tilde bilim beretin oqý oshaqtaryn, anyǵy aralas mekteptiń birqataryn araladyq. Bir mekteptiń kireberisinde 15-16 jas sha­ma­­syndaǵy qyz otyr eken. О́zin Iýlııa Bogdanova dep tanystyrǵan ol qazaqsha qoıǵan suraǵymyzǵa oryssha jaýap berdi.

– 10-synypty bitirip, 11-synypqa kóshtim. Men qazaq tili pánin ótken jylǵy qorytyndym boıynsha «4» degen baǵaǵa bitirdim. Bul – árıne, ózińiz aıt­qandaı, jaqsy baǵa. Biraq men bári­bir oıymdy qazaqsha jetkizýge qına­lamyn. Sizge de oryssha jaýap berip jatqanym sodan. 10 jyl boıy mektepte qazaq tilin oqysam da jetkilikti dárejede meńgermedim, óıtkeni meni bul pán qatty qyzyqtyrmady. Munyń sebebin pán muǵalimderiniń únemi aýysyp otyratynynan kóremin. Bizge qazaq tilinen beretin muǵalimder jyl saıyn aýysa beredi. Ártúrli pedagogke úırený de ońaı emes. Muǵalim ártúrli bolǵandyqtan, olardyń sabaq berý ádisi de túrlishe bolyp keledi, – deıdi oqýshy Iý.Bogdanova.

Zaǵıp balaǵa Abaıdyń ánderimen qazaqsha úıretken

Máseleniń mánisi. Muǵalimniń jyl saıyn aýysatynyn qazaq tili páninen jyldar boıy sabaq berip, bıyl ǵana zeınetke shyqqan pedagog Dámetken Áshimqyzy da joqqa shyǵarmaıdy.

– Eńbek jolymdy bilim berý salasyna arnadym. О́zge tilde bilim alatyn oqýshylarǵa qazaq tilinen sabaq berdim. Joǵarydaǵy oqýshynyń sózinde jan bar. Sońǵy jyldary muǵalimderdi jıi aýys­tyrady, bul shynymen de jumystyń nátıjesin tómendetedi. Dırektordyń orynbasarlary saǵat bóletin kezde muǵalimdermen aqyldaspaıdy. Osydan 10 jyl buryn pán muǵalimderiniń synyptaryn jıi aýystyrý bolmaıtyn. Bir synypty 5-synyptan bastap aldyń ba, sol synypqa sońyna deıin sabaq beresiń. О́zińiz oılańyzshy, 3-4 jyl, odan da kóp ýaqyt bir synypqa sabaq berseńiz, ondaǵy ár oqýshyny jiti tanyp, árqaısysyna ózinshe tásilmen úıretýge, qarym-qatynas jasaýǵa, deńgeıine qaraı tapsyrma berýge bolady. Al 9 aıdyń ishinde nátıje shyǵarý qıyn, oqýshylar aragidik toqsandyq demalysqa ketip qalady. Budan bólek ekinshi másele bar, tildi úırenýge de, úıretýge de praktıka kerek. Men erekshe bilim berýdi qajet etetin balalarǵa sabaq berdim. Olarǵa qazaq tili páni aptasyna 2 ret qana ótedi. Mundaıda praktıkaǵa ýaqyt óte az qa­lady. Sondyqtan qazaq tili pániniń saǵatyn kóbeıtý kerek. Al bıyl taǵy qysqarýy múmkin dep jatyr. Ekinshiden, oqýlyqtardy, baǵdarlamany durystaý kerek. Oqýlyqtarda praktıkalyq ju­mys­tarǵa mán berilgeni jón. Mysaly, qazirgi oqýlyqtarda tapsyrmalar kóbine test túrinde keledi. Ony bala «apam shelpek pisirdi» dep belgilep shyǵady. Sodan bilim bola ma? Men sabaqqa oılanyp jaýap berýdi qajet etetin, balany túsinýge ıtermeleıtin tapsyrmalardy daıyndap keletinmin, – deıdi zeınetker muǵalim D.Áshimqyzy.

Sheshim. D.Áshimqyzynyń oıynsha, balanyń qabiletin ashýǵa muǵalim barynsha múddeli bolǵany abzal. Zeınetker sarapshymyz zaǵıp balanyń ózine qazaq tilin úıretipti. Erekshe oqýshysyn ábden zerttegende onyń tutyǵyp sóıleıtinin, biraq bir qyzyǵy án aıtqanda sózderdi kedergisiz dybystaıtynyn baıqaǵan. Osylaısha, tájirıbeli muǵalim kózi kór­meı­tin balaǵa Abaıdyń ánderi arqy­ly qazaq tilin úıretti.

– Men balany úıine baryp oqyttym, otbasy músheleri meniń qalaı jumys isteıtinimdi, sabaqtyń ótilýin syrttaı baqylaıdy. Bir kúni oqýshymnyń ájesi meni sabaqtan soń shyǵaryp salyp turyp, keterde qushaqtap aldy. Kútpedim, sasyp qaldym. «Sizge sondaı rızamyz, balamyzdyń biz bilmeıtin qabiletin ashtyńyz» dep alǵysyn aıtty. Shyny kerek, ár pándi, árbir jańa nárseni úıretýde pedagogtiń róli zor. Qazir jańa tehnologııa, zamanaýı ádister týraly jıi aıtady ǵoı, negizi burynǵy ádistememiz durys edi. Shyǵarma, dıktant degen qaıda qaldy? – dedi zeınettegi pedagog.

Túıtkilden túıtkil týady

Másele. Jańartylǵan baǵdarlamamen de, eski júıemen de jumys istep kórgen muǵalim burynǵy ádistemeni durys deıdi. Sonda bizde suraq týdy. Keıipkerimiz Arınanyń «Jattaǵan erejeni aıtyp berip baǵa alatynmyn» degeni bar. Onyń mektepti bitirgenine 10 jyldan asqan, demek ol mektepte eski ádistememen oqydy. Biraq nege nátıje shamaly?

Ýáj. Saýalymyzǵa D.Áshimqyzy:

– Ár balanyń qabileti ártúrli bolady. Muǵalim qansha jerden myqty, ádisteme minsiz bolǵanymen, oqýshynyń qabileti tómen bolsa, nátıje jaqsy shyqpaıdy. Ekinshiden, qajettilik. Mysaly, qazir eki balanyń biri aǵylshyn tilin úırenip alyp júr. О́ıtkeni úıde ata-analary «jahandyq til, muny úırenýiń kerek, aǵylshynsha bilseń, shetelge barasyń» degen ıdeologııany sanasyna sińiredi, odan qaldy aqyly kýrstarǵa beredi. «Qazaqsha bilseń keremet bolasyń, onsyz qıyn tıedi» deıtin adam az. Jumys istep júrgende balasyna qazaq tilinen qosymsha sabaq berýdi suraǵan ata-analar boldy. Olardyń arasynda shynymen perzentiniń memlekettik tildi úırengenin qalaǵandar da bar. Degenmen basym kópshiligi «Balam osy pánnen ǵana «úshke» shyǵyp qaldy, úlgerimi jaqsarǵanyn qalaımyn», bolmasa «Biz Altyn belgi alǵymyz keledi, oǵan qazaq tilinen tómendigi múmkindik bermeı tur» dep suranady. Munyń ózine qýanasyń. О́ıtkeni múldem qajetsinbegender, tipti «Maǵan bul pándi oqýdyń keregi joq» dep ashyq aıtqandar bolǵan. Demek otbasynda sondaı áńgime aıtylady, – dep jaýap berdi.

Máseleniń mánisi. Gaýhar Bıdanqyzy – jas pedagog, ózge tilde bilim alatyn synyptyń balalaryna qazaq tilinen sabaq beretin muǵalim. Biz onyń jazǵy mektepte ótken sabaǵyna qatysyp kór­dik. Ol jańasha ádis-tásilderdi, zamanaýı tehno­logııalar men qyzyqty kontentti qoldanady eken.

– Qazirgi balalardy dástúrli sabaqpen qyzyqtyra almaısyń. Sondyqtan men sabaqta qoldanýǵa ruqsat berilgen arnaıy bilim berý platformalarynyń mýltfılm­derin qoldanamyn. Baı­la­nys­tyratyn sózderdi tabýǵa, sóılem­der­di aıaqtaýǵa, grammatıkaǵa qatysty túrli qyzyqty tapsyrmany oryndatamyn. Jazǵy mekteptiń sabaǵyna qatysý mindetti bolmasa da birshama bala kelip otyr. Bul – olardyń, odan buryn ata-analarynyń yqylasy. 4 jyldan beri jumys istep kelemin, sońǵy jyldary balalardyń qyzyǵýshylyǵy basym. Ata-analary qazaq tiliniń qa­jet­tiligin túsinedi, qosymsha sabaq be­rýimdi suraıdy. Biraq fızıkalyq tur­ǵy­da úlgermeımin, úıde shuǵyldanýǵa keńes berýmen shektelemin. Búgingi jas býyndy belgili bir nársege kúshtep, qınap ustaýǵa múldem kelmeıdi. О́zderi qala­ǵandyqtan qatysady. Degenmen áli de tú­sindirýdi kerek etetin ata-analar bar, – deıdi G.Bıdanqyzy.

Sheshim. Jas pedagogtiń aıtýyn­sha, balanyń qazaq tiline degen qyzyǵý­shylyǵyn arttyrýǵa júıeli jumys kerek. Túsindirýmen shektelý laıyqty nátıje bermeıdi. Aıtalyq, pánge qa­tys­ty bir másele – oqýlyqtyń qatty kúrdeliliginde. 5-synyptyń baǵdar­lamasyna Ǵabıt Músirepovtiń «Qazaq sol­daty» romany engizilgen. Odan úzin­diler keltirilgenimen, tili kúrdeli shyǵarmany túsiný ózge tildegi synyptyń balalaryna qıyn tıedi.

– Onyń ústine qazaq tili pánin qazaq ádebıeti pánimen biriktirý memlekettik tildiń aıasyn taryltqan sheshimderdiń biri boldy. Bıyl jaqsy jańalyqtyń sheti shyǵyp, qýanyp otyrmyz. Kelesi jyldan bastap eki pándi burynǵydaı eki bólek oqytqaly jatyr. Osy júıe kerek. О́ıtkeni joǵarydaǵy romannan úzindi keltirilgende shyǵarmanyń ózi, odan avtory týraly túsinik beremiz. Bizge ádebıetti de qosa alyp júrýge týra keldi. Qazaq tilinde bilim alatyn synyptarda eki pán eki bólek oqytylady. Al ózge tilde bilim alatyn synyptarda qazir birge oqytylyp júr. Aıtpaqshy, joǵarydaǵy ekinshi keıipkerińizdiń pán muǵalimderi jıi aýysatyndyqtan til úırenýdi qıyn kóretinimen kelise almaımyn. Bala kez kelgen adammen qarym-qatynasqa túse bilýge tıis. Mysaly, aǵylshyn tilin úırengende sizge ártúrli aksenttegi adamdardy tyń­da­typ, túsinýdi, onymen sóılesýdi tap­syrady. Sol sebepti menińshe, bir muǵalimge úırenip qalý durys emes, – deıdi pedagog.

«Qazaq tili men ádebıeti» páni 3 saǵattan 2 saǵatqa qysqardy

Másele. Oqý-aǵartý mınıstrligine qarasty Y.Altynsarın atyndaǵy ulttyq bilim akademııasy «Qazaq tili jáne qazaq ádebıeti» zerthanasynyń aǵa ǵylymı qyzmetkeri Gúljazıra Bekbolatqyzy osy oqý jylynan bas­tap uıǵyr, ózbek, tájik tilderinde oqytatyn 7,8,9-synyptarda «Qazaq tili men ádebıeti» páni 3 saǵattan 2 saǵatqa qysqarǵanyn aıtty.

– Mekteptegi oqýlyqtar mınıstrlik bekitken úlgilik oqý baǵdarlamasyna negizdelip ázirlendi. Bul baǵdarlama halyqaralyq standarttarǵa saı. Al oqý júktemesine oıyssaq, bıyldan bastap uıǵyr, ózbek, tájik tilderinde oqytatyn 7,8,9-synyptarda «Qazaq tili men ádebıeti» páni 3 saǵattan 2 saǵatqa qysqardy. Al orys tilinde bilim beretin synyptarda qazaq tili burynǵydaı aptasyna 5 ret emes, 4 ret ótedi. Memlekettik jalpyǵa mindetti bilim berý standartynda balalardyń oqý júktemesi kórsetilgen. Mysaly, osy standartta 5-9 synyptarda aptalyq oqý júktemesi 35 saǵattan aspaýy kerek. Bıyl «Jahandyq quzyrettilik», «Sıfrlyq saýattylyq» degen pánder qosyldy. Sondyqtan qazaq tili pániniń saǵaty qysqardy. 10-11 synyptarda qoǵamdyq gýmanıtarlyq baǵytta bilim alatyndar úshin qazaq tiliniń 5 saǵaty qalady, al jaratylys­­taný baǵytynda 4 saǵatqa qysqarǵan, – deıdi G.Bekbolatqyzy.

Akademııa ókiliniń aıtýynsha, biz­de arnaıy fızıka-matematıka pán­derin tereńdetip oqytatyn ma­man­dandyrylǵan lıseıler bar, sondaı oqý oshaqtarynda qazaq tili páni aptasyna 3-aq saǵat oqy­tylady. Saǵat qys­qarǵanymen, ótiletin taqyryptar alynyp tastalǵan joq.

Másele. Biz materıaldy daıyndaý barysynda birneshe mektepti aralap, ózge tilde bilim beretin synyptardaǵy qazaq tili sabaǵyna qatysyp kórdik. 5-synyptan 6-synypqa ótken oqýshylardyń keıbiri qazaqsha qoıylǵan qarapaıym suraqqa jaýap bere almaıdy. Osy synyptyń balalary 1-synyptan bastap jańartylǵan baǵdarlamamen bilim alyp keledi. Muǵalimi de maqtaýly, bilikti maman. Oqýlyq ta halyqaralyq standartqa saı, ádisteme de jańasha. Biraq nege 5 jylda aptasyna 5 ret ótkizilgen qazaq tilin tym bolmasa túsinetin deńgeıde bilip shyqpady?

Ýáj. Bul suraǵymyzǵa akademııanyń aǵa ǵylymı qyzmetkeri G.Bekbolatqyzy:

– Til úırenýdiń CEFR dep atalatyn jalpyeýropalyq til quzyrettiligin baǵalaý júıesi bar. Osy júıe boıynsha tildi bilýdiń A1, A2, S1, S2 deıtin deńgeıleri belgilengen. О́zge tilderde bilim alatyn qazaqstandyq oqýshy bas­­taýysh synypta qazaq tilin A1, A2 deń­geıi boıynsha baǵdarlamany bitiredi. Orta býynda V1, V2 deńgeıindegi baǵdarlamany meńgerse, 11-synypty támamdaǵanda oqýshylar S1 deńgeıinde úırenip shyǵýy kerek, – dep jaýap berdi.

Kúrdeliden qarapaıymǵa qaraı

Sheshim. Biz qoıylǵan suraǵymyzǵa akademııadan qanaǵattanarlyq jaýap almaǵandyqtan, táýelsiz sarapshynyń jaýabyna júginip kórdik. Jańartylǵan bilim berý boıynsha ázirlengen oqýlyqty zerdelep kórgen, zertteýshi, fılolog Ǵazıza Baýyrjanqyzy (aty-jóni ózger­tilgen) jalǵan uranmen shektelip júr­genimizdi aıtady.

– Bizdegi oqý baǵdarlamasynda, ádis­te­melik nusqaý hatta CEFR júıesi bo­ıynsha jalpyeýropalyq standart­qa saı oqytyp jatqanymyz jaıly jazylǵan. Biraq is júzinde sol deńgeımen synyp­tan synypqa emtıhan tapsyrtyp ótki­zip jatqan joqpyz. Mektep baǵ­dar­lamasynda CEFR júıesin engizip, deń­geı­di anyqtaıtyn testiden ótkizilse, mektep bitirýshiden S1 deńgeıin anyq­taı­tyn sertıfıkat talap etilse, oqý­shylar da jantalasyp oqyr edi, muǵalimde de jaýapkershilik artady. Biz «CEFR júıesi arqyly oqytamyz» degen jalǵan uranmen shektelip júrmiz. Mysaly, magıstratýraǵa túsý úshin aǵylshyn tilinen belgili bir deńgeıden ótip, test tapsyrý talap etiledi. Qazaq tilinen de sondaı talap bolýy qajet. Mysaly, CEFR júıesine negizdelgen, deńgeılerdi kórsetetin Qaztest bar, biraq bul test óz fýnksııasyn atqara almaı keledi. Qo­ǵamda kóp shý kóterilgennen keıin ǵana bıyl doktoranttarǵa qosty. Doktoran­tý­raǵa túsýden úmittiler qazir jantalasyp Qaztest tapsyrýǵa daıyndalyp júr. Sondaı talap mektepke de engizilýge tıis, – deıdi Ǵ.Baýyrjanqyzy.

Aǵylshyn tiline qoıylatyn talap qazaq tiline kelgende de saqtalsa degen sarapshynyń sózinen soń, bir paradoks oıǵa oralady. Qazaqstanda jańartylǵan bilim baǵdarlamasyna sáıkes jaratylystaný baǵytyndaǵy pánder (hımııa, bıologııa, ınformatıka, fızıka) oqytý tiline qaramastan aǵylshyn tilinde oqytylyp júr. Bir kezderi Qazaqstan tarıhy pánin synyptyń, mekteptiń oqytý tiline qaramastan birdeı qazaqsha oqytý týraly bastama kóterilgen. Aıaqsyz qaldy.

Másele. Al jańartylǵan bilim máse­le­sindegi bir kemshilik – qoǵamda talqy­lanbaı engizilgeninde.

– Bizdiń balalar PISA halyqaralyq bilim baǵalaý kórsetkishterinde oqý saýattylyǵy boıynsha tómen nátıje kórsetkenin bilesizder. Osyndaı halyqaralyq talaptarǵa saı bolý úshin 2016 jyldan bastap jańartylǵan oqý baǵdarlamasyna kóshtik. Rasymen de, bul baǵdarlama halyqaralyq standarttarǵa saı, jóndi júıe. Biraq shetelderde jańa baǵdarlamany engizý úshin ata-analar, oqýshylar, úkimettik emes uıym­dar, memlekettik organdar aralasyp, máseleni qoǵamdyq talqylaýǵa salady. Bizde jańartylǵan baǵdarlamany kóp talqyǵa salmaı engizip jiberdi. Túsindirý jumystary júrgizilgen joq, baǵdarlamanyń jaqsy-jaman jaqtary aı­tylmady. Úsh aı jazda muǵa­lim­der­di asyǵys oqytty, artynsha jańa baǵ­dar­lamamen kettik. Áli kúnge deıin jańa júıeni tolyq túsinbeıtin muǵa­lim­der bar. «Baıaǵy bizdiń grammatıka, sóz taptary qaıda? Bizge burynǵy shyǵarma, mazmundama, dıktant kerek» dep baıbalam salady. Taqyrypty, pándi meńgertý muǵalimniń sheberligine baılanysty. Qazirgi baǵdarlama balanyń kóbirek sóıleýine, tyńdaýyna, aıtýyna, oıyn qaǵazǵa túsirýine ıkemdelgen. Tek nátıjeni talap etý joq, – deıdi Ǵ.Baýyrjanqyzy.

Máseleniń mánisi. Sarapshylardyń sózinen túıgenimiz, memlekettik tildi meńgerýdi mektepten ǵana suraý, talap etý jetkiliksiz. Bul máseleniń she­shi­mi kúrdeliden qarapaıymǵa qaraı júretin úrdisten turady. Rasymen de, memlekettik grantpen joǵary, joǵary oqý ornynan keıingi bilim alǵysy keletin, odan memlekettik mekemege jumysqa turýdy kózdeıtin, memleketten qarjylandyrylatyn kez kelgen uıymǵa qyzmetke barýdy (meıli joǵary, meıli tómen qyzmet bolsyn) qalaıtyn azamat ádil testileý men ashyq suhbattan ótýge mindetti bolsa, ony kórgen jas býyn qazaq tili pánine zer salary anyq. О́ıtkeni jaqsy jumysty, damıtyn ortany, bilimin joǵarylatýdy kózdegen ata-anasy, ápkesi men aǵasy úshin qazaq tilin bilý qanshalyqty qajet ekenin kózben kórip ósedi. Aldyń­ǵy tolqyn da keıingilerge aıtady. Otbasynda «Biz qazir aqsha tólep, kýrsqa jazylyp, ýaqyt joǵaltyp úırenip júrmiz. Sen mekteptegi tegin sabaqty ótkizip almaı, qazaq tilin úı­ren, magıstratýraǵa túsesiń, «Pálen» kom­panııaǵa jumysqa turasyń» deıtin motıvasııa jıi aıtylyp, qulaqqa quıy­lar edi-aý... Úıde de qazaqsha qarym-qatynasqa qajettilik týar edi. Desek te, bul túbinde týatyn qajettilik eke­nine alǵashqy keıipkerimizdiń jaǵ­da­ıy­nan kóz jetkizýge bolady. Sebe­bi ákesi orys, anasy nemis Arına «Qazaq­­sha sóıleńizshi» dep qıylyp tu­rady. Iá, óıtkeni ol da jalaqysynyń óskenin, suranystaǵy maman bolýdy qalaıdy.

Túıtkil. Sóz sońynda sandardy sóı­letsek, Oqý-aǵartý mınıstrliginiń jýr­na­lıstik suraýymyzǵa bergen resmı jaýa­byndaǵy deregi boıynsha Qazaq­standa 7 550 mektep bar. Onyń ishinde 3 800-ge jýyq oqý oshaǵy taza qazaq tilinde bilim beredi. Al qalǵan 3 950-i – ózge tilderde (orys, ózbek, uıǵyr, tájik) bilim beretin jáne aralas tilde oqytatyn mektepter. Mınıstrlik qan­daı mektepte qansha bala bilim alyp jatqany jaıly aqparat qyrkúıek aıy­nyń ortasynda ǵana belgili bolatynyn habarlady. Sondyqtan oısha eseptep kóreıik. Bir mektepte 2 myńǵa jýyq bala úsh aýysymmen oqyp jatsa, bir mektepte 500-ge jýyq bala ǵana bolady. Elimizdegi mektepterdiń basym bóligi 1 200 jáne 600 balaǵa laıyq­tap salynǵan. Soǵan súıenip ár oqý osha­ǵyn­da orta eseppen 700 bala bilim alyp jatyr desek, 4 myńǵa tarta ózge jáne aralas tilde oqytatyn mektepterde 2,5 mln shamasynda bala bar. Biz osynshama jas býynǵa qazaq tilin úıretý máselesin kóterip otyrmyz.

Túıtkildiń túıini tarqaǵanda... 2,5 mln bala jalpy halyqtyń bolmashy bóligin ǵana qamtıtyn bolar. Biraq ózge ulttar men sheteldikterge qazaqsha úıretýdiń úzdik úlgisi jas býynǵa jetik meńgertýden bastalmaı ma? Osy jerde oqyrmanda «О́zge ulttar men sheteldikterge qazaqsha úı­re­tý tilimizdiń órisin qanshalyqty keńeıtedi?» degen suraq týýy múmkin. Anyq derek: dúnıe júzinde 110 mln aǵylshyn bar. Alaıda álemdegi aǵylshyn tilin qoldanýshylardyń sany bir jarym mlrd-tan asady. Sonda aǵylshyn tiliniń órisi ony úırengen 73 paıyz sheteldik pen ózge ulttyń esebinen keńeıgen. Qazaq tiliniń órisi keńeıse, qazaq tili mekteptegi sabaqta ǵana qoldanylatyn 45 mınýttyq til bolmas edi.

Sońǵy jańalyqtar

Judyryqtaı jumylý eldi jigerlendiredi

Saıasat • Búgin, 07:02

Erteńimiz úshin utymdy sheshim

Saıasat • Búgin, 07:00

Alashtyń aq joly ardaqtaldy

Saıasat • Keshe

Kemedeginiń jany bir...

Saıasat • Keshe

Kásip kózi – násip kózi

Ekonomıka • Keshe

Tuńǵysh tóraǵanyń toıy

Qazaqstan • Keshe

Ormanmen syrlasqan ǵalym

Aımaqtar • Keshe

Lývrda qalǵan shyraǵdan

Suhbat • Keshe

Sheberler sherýi

О́ner • Keshe

Uqsas jańalyqtar