Qoǵam • 18 Tamyz, 2022

Júze bilý – ómir

141 ret kórsetildi

Jaımashýaq jaz shyqqanda jaı­rańdaǵan jas balalar sýǵa shomylýdy áýes kórip ózen-kóldi jıi jaǵalap ketedi. Alaıda jan-jaǵyn baǵamdaı bermeıtin balǵyndar abaısyzda jaǵadan alystap, oıla­maǵan jerden boıla­maıtyn sýǵa batyp ketip jatqan jaısyz jaǵdaılar az emes. Bıyl aınaldyrǵan úsh aıdyń ishinde, aıdyń-kúnniń amanynda 60-qa jýyq aımańdaı baladan aıyrylyp, qan­sha­ma otbasy qaıǵydan qan jutty, qasi­ret shekti.

Tótenshe jaǵdaılar mınıstrliginiń málimeti boıynsha elimizde jyl basynan beri 214 adam sýǵa ketip, qaza tapty. Olardyń 71-i kámelet jasyna tolmaǵan jas balalar eken. Al mundaı qaıǵyly oqıǵalardyń 80 paıyzy jazda, shomylý maýsymynda oryn alyp otyr. Dálirek aıtqanda, bıyl 1 maýsymnan bastap búginge deıin 170 adam sýǵa ketse, sonyń ishinde 58 balanyń ómiri qyrshynynan qıylǵan. Bul – der kezinde kómek bere almaı demi úzilgenderdiń deregi. Buǵan qosa sý jaǵasynan sýyq habar estirte jazdaǵan jaǵdaılar da jeterlik. Osy jyly qutqarýshylar sýǵa tunshyǵyp jany murnynyń ushyna tirelgen 281 adamnyń ómirin arashalap qaldy. Onyń 93-i – balalar.

Qutqarýshylar qyzmetinen bólek el arasynda da kórer jaryǵy bar balalarǵa kózsiz erlikke bara alatyn batyl jandar kezdesip qalyp, qanshama ómir aman qaldy. Ondaı beıbit kúnniń batyrlarynyń aty bıyl da jıi ataldy. Mysaly, ótken aıda bir úıdiń úsh birdeı ulyn qutqaryp qalǵan pavlodarlyq azamattyń erligi áli esimizden kete qoıǵan joq.

Baıqap qarasaq, mundaı oqys oqıǵalardyń kóbi aýyl-aımaqta bolyp jatady. Úlkender jaǵy balalaryn el ishinde ǵoı dep eleńdemeı erkine jiberetindikten, olardyń asyr salyp oınap júrip «ot basyp» qalatynyn qaperde ustaı bermeıdi. Aýyl shetinde aǵyp jatqan sýǵa aǵylyp baryp júrgen balalardyń kóbi óz betimen, ata-anasynyń qaraýynsyz shomylyp jatady. Solardyń ishinde estııar, maltı alatyn biren-sarańy ǵana bolatyn shyǵar, biraq deni – júze bilmeıtin shıkiókpeler. Mine, qaýiptiń basy osy júze almaýdan bastalady. О́ıtkeni sýda qalqyp tura almaıtyn bala sál tereńdeý tusyna barǵanda birden úreıge boı aldyryp, tunshyǵyp qalady. Ondaıda mańaıda kómekke jaramdy jan bolmasa, tereńniń batyryp áketýi áp-sátte. Sondyqtan balanyń jasynan júzip úı­renýin qolǵa alyp, soǵan saı múmkindik jasaý kerek. О́ıtkeni júzý – ómirlik mańyzy bar daǵdynyń biri. О́kinishke qaraı, muny bizdiń kóp ata-analar qunttaı bermeıdi. Bul – jazda jaǵalaýlarda únemi baıqalatyn jaǵdaı. Mysaly, ózge balalar sýda emin-erkin oıqastap júzip júrse, ózimizdiń qarakózderimizdiń taıaz jerden ári asa almaı tyrbańdap júretini kózge uryp turady. Tipti eresekterimizdiń de júzýge epsiz ekeni belgili jaıt.

Qaıbir jyly týǵan aýylymda eki órimdeı jas balanyń «tobyǵyńnan kelmeıtin» toǵannyń sýyna tunshyǵyp, jantásilim etkenin estigende janym túrshikti. 7 jáne 8-synypta oqıtyn ájeptáýir kózge kórinip ósip qalǵan balalardyń asa tereń de emes, aǵysy joq aıadaı jerdegi tynyq sýǵa ketip qalady dep eshkim oılamaǵan. Olar sýǵa ketken jer bizdiń bala kezde júzip úırengen kishkene ǵana toǵan edi. Iаǵnı ol sýdan qorqa qoımaıtynbyz, oǵan deıin onda bireýdiń sýǵa ketkenin de estimeppiz. Al ar jaǵyndaǵy aǵysy qatty úlken darııaǵa ábden maltyp mashyqtan­baıynsha, túsýge júregimiz daýalamaıtyn. Bul darııanyń talaıdy «jutyp» qoıǵanyn estip óstik. Jalpy, aýylymyzda shomylýǵa, júzip úırenýge qolaıly, qaýipsiz oryn joqtyń qasy. Bul – barlyq aýyl-aımaqqa qatysty másele.

Mamandardyń aıtýynsha, júzip úırenýge eń qolaıly, qaýipsiz jer – basseın. Biraq qaladan, aýdan ortalyǵynan jyraqtaý eldi mekenderde basseınderdiń bola bermeıtini anyq. Mundaıda aýyl balalarynyń kóbi, amal joq, qaýpi zor ózen-kólderdi jaǵalaıdy. Onyń sońy joǵaryda keltirgendeı qaıǵyly jaǵdaılarǵa soqtyryp jatady. Jáne bul jaǵdaı, ókinishke qaraı, jylda qaıtalanady. Jasynan urynshaq bolatyn balany tosynnan keletin qaýip-qaterdiń bárinen tolyq saqtandyrý qıyn shyǵar. Alaıda sondaı keleńsiz jaǵdaılardyń aldyn alyp, qaýipsiz shomylý oryndary – basseınder aýyldy jerlerde kóptep salynsa, nur ústine nur bolar edi. Balalar jylynda osy másele de nazardan tys qalmasa eken deımiz.

Taqyrybymyzǵa tuzdyq etip alyp otyrǵan júzýdi, eń aldymen, sýdaǵy qaýiptiń aldyn alatyn daǵdy retinde qarastyryp otyrmyz ǵoı. Degenmen júzýdiń jalpy sulý óner ekenin erekshe atap ótken jón. Bul sport túrin serik etkender qashanda sergek, dene bitimi shıraq, ómirge beıim keledi. Júzýmen udaıy shuǵyldaný bulshyqetterdi shynyqtyryp, júrek qan-tamyrlar júıesin jaqsartady, qan aınalymyn retke keltiredi, sondaı-aq kókirek qýysyn keńeıtip, tynysty ashady.

Seıit Kenjeahmetulynyń bárimiz biletin «Kúle bilý – ómir, kúldire bilý – óner, kúlki bolý – ólim» deıtin sózi bar. Sózimizdi osyǵan kel­tirip túıindesek, júze bilý de – ómir ári óner, al júze almaýdyń sońy, ókinishke qaraı, opyq jegizetin kezder bolady.

Sońǵy jańalyqtar

Munaı men teńge baǵamyndaǵy táýekelder

Ekonomıka • Búgin, 00:23

Áleýmettik qyzmetterdi damytý ózekti

Qazaqstan • Búgin, 00:21

Elektr qýatyn óndirý ulǵaıady

Aımaqtar • Búgin, 00:19

Saıası júıeni túbegeıli jańartý

Saıasat • Búgin, 00:14

Ulttyq qundylyqtardy ulyqtaý

Pikir • Búgin, 00:06

Atomǵa alańdaǵan álem

Álem • Búgin, 00:04

Bıznestegi áıelder úlesi

Bıznes • Búgin, 00:01

Yrysty molaıtqan naýqan

Ekonomıka • Keshe

AQSh-qa eksport artty

Ekonomıka • Keshe

Qandastardyń hali qalaı?

Qoǵam • Keshe

Engel zańy

Qoǵam • Keshe

Qymyzhanadaǵy mýzeı

Qoǵam • Keshe

Án oqý

Rýhanııat • Keshe

«Áselim» áni

О́ner • Keshe

Jyr alyby dáripteldi

Qoǵam • Keshe

Uqsas jańalyqtar