Ádebıet • 28 Qyrkúıek, 2022

Álemniń Áýezovi

266 ret kórsetildi

Bizdińshe, álem órkenıetindegi Áýezov feno­­meni – asa aýqymdy, kúrdeli má­se­le. Sondyqtan negizgi oılardy tezıs túrin­de qysqartyp aıtýǵa týra keledi. M.Áýezov – álem órkenıetin tereń ıgerip, qazaq topyraǵyna ákelip jersindirgen jáne ony álemdik órkenıettiń bıik deńgeıine kótere bilgen biregeı talant ıesi.

Kollajdy jasaǵan Qonysbaı ShEJIMBAI, «EQ»

Tórtkúl dúnıeniń bilimi men óneriniń ozyq úlgilerin shyǵarmashylyqpen meńgere otyryp, ol qazaq sóz ónerinde álemdik klassıkamen ıyq tirestirgen týyndylardy dúnıege ákeldi. Sol ar­qyly ulttyq ádebıetti ulyqtady, onyń dúnıejúzi ádebıeti aldyndaǵy bede­lin bıikke kóterdi. Sóıtip, adamzat máde­nıetine qaıtalanbas qoltańba qosyp, álemdik órkenıettegi Áýezov fenomeni degen qubylysty qalyptastyrdy.

Qazirgi zaman álemdik órkenıettegi M. Áýezov fenomenin búgingi zamanaýı ádebıettaný ǵylymy turǵysynan múl­de jańasha qaraý qajettigin kórsetip otyr. Bul arnadaǵy eń úlken máseleniń biri – muhtartanýdy sosıalıstik realızm stereotıpterinen aryltý. Uly qalamger shyǵarmashylyǵynyń eshqandaı «ızmge» de, saıası qalypqa da syımaıtynyn tarıh kórsetip berdi. Sondyqtan Áýezovtiń kórkem murasyn adamzat qundylyqtary turǵysynan álemdik órkenıet arnasynda keńinen qarastyratyn ýaqyt keldi. Mundaǵy Áýezov fenomeniniń adastyrmas temirqazyǵy – aqıqat, jazýshynyń aınymas ustanymy – ar aldyndaǵy adaldyq! Búgingi muhtartanýshylardyń adastyrmas temirqazyǵy osy eki uly uǵym bolýǵa tıis

Bórilide dúnıege kelip, óneri álemge máshhúr bolǵan M. Áýezov buralańy mol asa kúrdeli joldardan ótti. Sol buralańda adaspaı jol tabýda, eń aldymen onyń týǵan topyraǵy, ósken ortasy irgetas boldy. Abaıdaı alyp báıteregi, Shákárimdeı shynary máýelegen sol qunarly orta jas Muhtardyń sanasynda ulttyq usta­nym dilin qalyptastyrdy. 1917 jyly jıyrma jasynda jazylǵan «Qazaq­tyń ózgeshe minezderi» men «Adamdyq ne­gi­zi – áıel» atty alǵashqy maqalalar­dan-aq biz ult bolashaǵyn tý etip kóter­gen jas talanttyń tolyqsyǵan tegeýrinin aıqyn sezinemiz. Mine, Áýezovtiń dúnıe­tanymyn qalyptastyrǵan, keleshek ómi­rine taımaıtyn tuǵyr, solmaıtyn ta­myr bolǵan qazaq qoǵamynyń Abaı ornyq­tyrǵan máıekti mádenı ortasy Áýezov fenomenin zertteýdegi qunarly taqy­ryp dep bilemiz. Bul oraıda bala Muhtar­dyń dúnıeni kórkem qabyldaý túısigin qalyp­tastyrýdaǵy Abaı qalyptastyrǵan ortanyń búkil ishki tabıǵatyn qaıta aqta­ryp saralaý qajet.

Ol jıyrmaǵa tolar-tolmas jas sha­ǵynda-aq óz zamanyndaǵy adamzattyq iri má­selelerge den qoıdy. «Abaı», «Tań» jýr­naldary men qazaq gazetterinde ja­rııa­lanǵan «Adamdyq negizi – áıel», «Ǵy­lym», «Ǵylym tili», «Mádenıet hám ult», «Fılo­sofııa jaıynan», «Japonııa», «Qazaqtyń ózgeshe minezderi» sııaqty maqa­lalarynyń ózi-aq jas Muhtardyń tereń bilimin, serpindi tegeýrinin, ta­nym-talǵamyn áıgilep turdy. Osy tyr­naqaldy týyndylarynyń ózinde qazaq tur­mysynyń kókeıkesti máselelerin adam­zat problemalarymen astastyra qarastyra bildi.

Áýezovtiń adamzat qundylyqtaryna erte den qoıyp, tez eseıýinde eki úlken tuǵyrdyń bolǵandyǵyn atap aıtqan jón. Onyń alǵashqysy – sol kezdiń ózinde qazaq halqynyń rýhanı murasyn tereń ıgerip, ony Shyǵys, Islam órkenıetimen jáne orys, Batys mádenıetimen toǵystyra tolǵaǵan Abaıdyń danalyq mektebi bolatyn.

Ekinshi tuǵyr – qazaq dalasynda azat­tyq ıdeıasyn kóterip, jas tolqynnyń jú­regine dúnıejúziniń ilimi men biliminiń uryǵyn seýip, «Oıan, qazaq!» dep uran tastaǵan Alash arystary boldy. Ol Álı­han Bókeıhan, Ahmet Baıtursynuly, Mirjaqyp Dýlatuly sııaqty ult kósem­derine shákirt bola júrip, qazaqtyń Eýropa demokratııalyq ádebıetiniń basynda turǵan Júsipbek Aımaýytuly, Maǵjan Jumabaı, Sultanmahmut Toraı­ǵyrov sııaqty tulǵalarmen tyǵyz qarym-qatynasta boldy.

Demek M. Áýezov shyǵarmashyly­ǵynda erekshe oryn alatyn kezeń «Alash» qozǵalysy dáýiri. Bul uly qozǵalystyń temirqazyq ortalyǵy Semeı qalasy bol­­ǵany belgili. Keńestik kezeńde bul orta­nyń Muhtartaný ǵylymynan múlde alas­talyp kelgeni de barshamyzǵa aıan. Al sol Alash arystarynyń aqtalǵanyna da otyz jyldan asyp barady. Biraq M.Áýe­­zovtiń «Alash» kezeńine qatysty shyǵarmashylyǵy áli kúnge keleli áńgi­mege aınala qoıǵan joq. M.Áýezovtiń Á.Bókeıhanmen, A.Baıtursynulymen, M.Dýlatulymen, J.Aımaýytulymen, M.Ju­mabaımen shyǵarmashylyq baı­lanys­tary jóninde taraý-taraý tu­shym­dy zertteýler jasalmaı keledi. Bul – Muh­tartaný ǵylymyndaǵy ázirge ashyq turǵan aqtańdaqtyń biri.

Onyń «Men Maǵjannyń Eýropalyǵyn súıemin» dep júrgen kezi de dál osy ýaqyt. Solarmen birge ol ózi de Eýropa ádebıetin qulaı súıip, qazaq ádebıetine múlde tyń taqyryptardy ákelip, jańa kórkem qundylyqtardyń órnegin saldy. «Qorǵansyzdyń kúni», «Qaraly sulý» sııaqty alǵashqy klassıkalyq áńgimeleri – sol dáýirdiń jemisi. Mine, «Abaı joly» sııaqty uly taqyrypqa Muhań osyndaı berik tuǵyrlar arqyly kóterildi.

Áýezov fenemonologııasynyń arnaly bir salasy – onyń dramatýr­gııasy, ssenarııler men lıbrettolary ekendigi belgili. Klassıkalyq qazaq dra­matýrgııasynyń altyn qoryna engen shyǵarmalarǵa degen yqylas sońǵy kezde sýyna bastaǵan syńaı tanytady. Bıylǵy mereıtoı kezinde res­pýblıka teatrlarynyń osy taqyrypqa jan sala kiriskeni jón bolatyn edi. Sonyń ishinde qaıratker qalamgerdiń «Han Kene» sııaqty ult-azattyq taqyrypty qozǵaǵan rýhty shyǵarmalaryn sahnalaý búgingi Ádiletti Qazaqstan jaǵdaıynda asa ózekti másele dep bilemiz. Sol sııaq­ty uly qalamgerdiń alyp tulǵasy men shy­ǵarmashylyǵyn ár qyrynan ashyp kórsetetin kınofılmder túsirý máselesi de ózinshe arnaıy áńgimeni qajet etedi.

Jas kezinen qazaq tiliniń ýyzyna jaryp, orys tiliniń nárine sýsyndap ósken bala Muhtar ómir boıyna oqýmen, izdenýmen boldy. Tashkentte, Peterborda bilim aldy, aspırantýrada oqyp, ǵylym qýdy. Sonyń nátıjesinde «Kókserek», «Qarash-Qarash oqıǵasy», «Qıly zaman» sııaqty dúnıejúzi ádebıetiniń altyn qo­ryna qosylǵan súıekti shyǵarmalaryn dúnıege ákeldi.

Osy izdenister aqyry «Abaı joly» sııaqty uly roman-epopeıany támamdaýǵa tııanaq boldy. Áýezov áýeli Abaı arqyly Batys mádenıetin meńgerse, «Abaı joly» romanymen Abaıdy, Shyǵysty, naqty­­raq aıtqanda, qazaqty eýrokeńistikke alyp shyqty. Jastaıynan aqyndy júregi­ne jattap ósken Áýezov qalamy qoly­nan tús­kenshe Abaıdy Shyǵys pen Batys mádenıetiniń altyn arqaýyna aınaldyrý muratymen ómir súrdi. Jáne osy asyl muratyn asyra oryndady. Ol jónin­de akademık Zákı Ahmetov: «Keń tynys­ty, san mıllıon oqyrmannyń júregine jol tabatyn kórkem shyǵarma arqyly Abaıdy álemge áıgileý úshin Áýezov qan­daı qajet bolsa, Áýezovtiń dúnıejúzi má­denıetiniń bıigine kóterilýine Abaı mu­rasy, Abaıdyń ónerpazdyq, oıshyldyq dás­túrindeı úlken tirek sondaı qajet edi», degen ádil tujyrym jasady.

Ol óz sheberligin klassıkalyq álem ádebıetin aýdarýmen shyńdady. Sol ar­qyly qazaq ádebıetin baıytty. Jalpy, órkenıetter toǵysyn búkil shyǵarma­shylyq muratynyń altyn ózegine aınaldyrdy. «Ádebıetimizdiń ishinara baılanys qarym-qatynastaryn olardyń bir-birine jaqyndasa aralasýymen qatar zertteý durys. Buny ádebıet tarıhy ǵylymy­nyń zor muraty dep sanaý kerek», dep jazdy ǵulama ǵalym. Osy ustanymyn M.Áýezov Keńes dáýirinde tamasha dástúrge aınaldyrdy. Sol ke­zeńdegi kópultty Keńes ádebıeti jó­ninde M. Áýezovtiń qyraǵy kózine tús­pegen, ol pikir bildirmegen bir­de-bir bel­gili qalamger joq.

Eń aldymen ol orystyń klassıkalyq ádebıetiniń tereń bilgiri boldy. Sonaý «Igor polki týrasyndaǵy sóz» tarıhı dastanynan bastap, óziniń zamandasy M. Sholohovqa deıingi qalamgerler shyǵarmashylyǵy jóninde keńinen tolǵap maqalalar jazdy.

Ol ýkraına ádebıetiniń kórnekti ókil­derine de erekshe kóńil bóldi. T.G.Shev­chenkonyń Qazaqstanǵa arnaǵan shy­ǵar­malary týraly M. Áýezov tebirene jazdy. Pavlo Tychına, Aleksandr Korneı­chýk, Maksım Gonchar, Latyn Rybak shy­ǵar­malary týraly da qundy pikirler aıtty.

Belarýs halqynyń demokrat aqyny Fransıshek Bogýshevıch, belarýs ádebıe­tiniń irgetasyn qalaýshylar Iаnna Kýpala, Iаkýb Kolostyń ómiri men qyzmeti týraly jyly lebizder qaldyrdy.

Sol sııaqty Baltıka mańy halyqtary­nyń ádebıeti jaıynda aıtqan pikir-tu­jyrymdary qazaq ádebıettanýyndaǵy tyń taqyryp edi. Lıtva halqynyń HVII ǵasyrdaǵy uly aqyny Krıstıonas Done­laıtıs, Lıtva halqynyń demokrattyq realıstik ádebetiniń iri ókilderi Iýlııa Jamaıte, Iаn Laınıs, Solomeıa Nerıs, Pıtrýs Sevmarka, Latysh halqynyń jańa ádebıetiniń irgesin qalaýshylar Andreı Ýlıt, Vılıs Lasıs, Eston halqynyń bel­gili dramatýrgi Avgýst Iаkobsen týraly pikir bildirdi. Munyń bári Baltyq mańy halyqtarynyń ádebıetteri týraly qa­zaq topyraǵynda alǵash aıtylǵan tujy­rymdar bolýymen qymbat.

M.Áýezovtiń Kavkaz halyqtarynyń ádebıeti týraly: Grýzııa eposy «Amıran», XIII ǵasyrdaǵy grýzınniń uly aqyny Shota Rýstavelıdiń «Jolbarys terisin jamylǵan batyr», XIX ǵasyrdaǵy Ilıa Chavchavadze jáne Akakıı Seretelı sııaq­­ty aqyndardyń, grýzııanyń Keńes dáýirin­degi romanshysy Leo Kıachelı, aqyn Geor­gıı Leonadze týraly aıtqan pikirleri ­óte qundy.

Osetın halqynyń iri aqyny Kosta Hetogýrov týraly M.Áýezov: «Onyń joly Reseıdegi usaq elderden shyq­qan aqyn-jazýshylardyń halin, taǵdy­ryn tanytady. Aqynnyń ómir kezeńderi men eńbekterinen sony aıqyn ańdaýǵa bolady», dep túıin jasaıdy.

Ázerbaıjan halqynyń kóne murasy «Kóroǵly» eposy, XII ǵasyrda shyqqan uly aqyn Nızamıdiń iri poemalary, Fızýlı, Vagıf, Mırza Ahýnov, Alekbar Sabır, Samed Výrgýn, t.b. – qazaq jazýshysynyń nazarynda bolǵan qalamgerler.

Armıan ádebıeti de qazaq jazýshysynyń nazarynan tys qalmaǵan. Armıan ádebıeti týraly M.Áýezov onyń kóne ádebıetindegi eskertkishteri bolǵandyǵyna basa nazar aýdarýdan bastaıdy. Armıan halqynyń jańa ádebıetiniń atasy, aǵartýshy jáne gýmanıst jazýshy Hachatýr Abovıan, ha­lyq aqyny Ovanes Týmanıan, aqyn Akop Akopıan, keńes dáýiriniń aqyny, dramatýrg, prozaık Naırı Zarıan shyǵar­mashylyǵy týraly jazdy.

M.Áýezovtiń Orta Azııa halyqtarynyń ádebıeti – tájik, ózbek, túrikmen, qyrǵyz ádebıetteri, ásirese olardyń ózara baı­la­nystary týraly aıtqan qundy tujy­rymdary keıingi qazaq ádebıetiniń osy­lardyń árqaısysymen tarıhı jáne osy zamanǵy baılanystaryn ádeıi, arnaıy teksergen zertteýlerge negiz boldy. Bul tusta qyrǵyz halqynyń janashyr dosy bolǵan qalamgerdiń qıyn kezeńde áıgili Manas eposyn qorǵap qalýy, Shyńǵys Aıtmatovty jetektep júrip álemdik are­naǵa shyǵarǵan eńbegin aıtpaı ketýge bolmaıdy.

M.Áýezov Shyǵys mádenıetiniń arnasyn keńeıtýge ólsheýsiz úles qos­ty. Sonyń ishinde úndi mádenıetin qazaq­tardyń tanýyna jolbasshy boldy. Jazý­­shynyń Úndistan týraly tamasha ocherk­­teri oqyrman yqylasyna bólendi. Úndi­niń ataqty jazýshysy Rabındranat Ta­­gor­dyń shyǵarmashylyǵyn taldaýǵa ar­­nap «Tagordyń kemeńgerligi» atty ke­re­­met maqala jazdy. Qazirgi zamanda keń óris alǵan Azııa jáne Afrıka elderi jazý­­shy­larynyń yntymaǵy, birligine M.Áýe­zov erekshe úles qosty. Azııa já­ne Af­rıka elderi jazýshylarynyń I kon­feren­sııasynda Qazaqstan, О́zbekstan, Tájikstan, Qyrǵyzstan jazýshylary aty­nan sóılegen M.Áýezovtiń tereń maǵynaly sózi áli kúnge mańyzyn joıǵan joq.

M.Áýezov shyǵarmashylyǵy qazaq áde­bıetin búkilálemdik mádenıet pen áde­bıettiń uly arnasymen toǵystyrdy.

О́z kezeginde jazýshynyń «Abaı joly» epopeıasy men áńgime, povesteri shet tilderge aýdaryldy (orys, aǵylshyn, nemis, polıak, rýmyn, grek, vengr, bolgar, cheh, t.b.). Búkilálemdik eki júz tomdyq «Dúnıe júzi ádebıetiniń kitaphanasy» sııaqty ǵajaıyp serııada M.Áýezovtiń «Abaı joly» epopeıasy 134,135-tom bolyp basylýy qazaq ádebıetiniń álemdik mártebesine aınaldy.

Árıne, qazaq jazýshysynyń qala­mynan týǵan «Abaı joly» epopeıasynyń halyqaralyq bedeliniń syry tereńde. Onyń bul shyǵarmasynyń qudireti bar­lyq halyqtyń janyn terbeıtin ma­ńyzdy máseleler men ıdeıalardy, progressıvti bar­­sha adamzat balasyna qym­­bat asyl oı, sezimderdi qozǵaı bi­lýinde. Sol asyl oılardy sheber kestelep, shyǵar­mashy­lyq shabytpen jetkize alýyn­da, eń bas­tysy jazýshynyń týma talan­tynda, te­le­geı teńiz biliminde, ǵa­lamdyq aqyl-oı qa­zynasynan qanyp ish­ken kemeń­gerliginde.

«Abaı» romanyn fransýz tiline aýdartyp, redaksııasyn basqarǵan Lýı Aragon: «Men onyń (M.Áýezovtiń) shyǵarmalaryn týǵan elime tanystyrýshy bolýdy ózime úlken abyroı sanaımyn. Epıkalyq roman «Abaı» meniń oıymsha, XX ǵasyr­da­ǵy eń úzdik shyǵarmanyń mańdaı legi­nen oryn alady deý azdyq qylady, on­daı shyǵarmany tabý qıyn», dep baǵala­dy. Andreı Stıl «Iýmanıte» gazetiniń ­be­tinde Lýı Aragon pikirin qýattaı ke­lip: «M. Áýezovtiń romanyn alar bol­saq, munda eń aldymen poezııanyń le­gin, qıyr keńistiktiń keremetin sezinesiń», degen eken. Fransýzdyń belgili synshysy Berjaron óziniń úlken maqalasy­nyń qorytyndysynda: «Áýezovtiń únindeı únmen, Áýezov jyrlaǵan ulylyqpen, keremet mahabbatpen jyrlanǵan baqytty halyqtyń, shirkin, ne armany bar eken», dep túıindeıdi.

Aýstrııanyń «Veg ýnd sıl» jýrnaly «Abaı» romany jóninde: «Bizdiń kóz aldymyzda Abaı aqynnyń ómir tarıhy tar kemerinen tasyp aqqan aǵyndy ózen syqyldy, sol kezdegi kóshpeli qazaq halqynyń tarıhymen astasyp ketken. Áýezov úlken sýretkerge tán náziktikpen, tolyp jatqan ásem detaldarmen, úsh urpaqty kórsetetin týǵan halqynyń keleli kezeńin kózimizge elestetedi», dep jazdy. Shetel oqýshylary men synshylarynyń pikirin kórsetetin túıindi oı Leıpsıg qalasynda shyǵatyn «Der bibliothekar» jýrnalynda da jarııalandy. Nemis synshysy Gerbert Krempıen: «M.Áýezovtiń «Abaı jolynda» ótken ǵasyrdyń ekinshi jartysyndaǵy qazaq halqynyń ómiri, sol kezdiń ádet-ǵuryp turmysy, sol kú­ıinde, ár qyrynan, óz satysymen tamasha beınelenedi. Bul kitaptyń ataýy ne­misshe «Tań aldynda» dep atalady. Bul kitap bolashaqta zor dańqy shyǵatyn jańa aqynnyń dúnıege kelýimen bitpeıdi. Ol sonymen birge ǵasyrlar boıy artta qalǵan bútin bir halyqtyń endi-endi qalyptasyp kele jatqanyn, onyń tarıhynda tuńǵysh ret erkin bolashaqqa qadam basqanyn kórsetedi», dep jazdy.

Túıindep aıtar bolsaq, qazaq halqy­nyń uly perzenti, dańqty qalamgeri, ǵu­la­ma ǵalymy, pedagogi, qoǵam qaırat­keri M.Áýezov asa qundy eńbekteri úshin týǵan hal­qynyń zor qurmetine bólenip, shyǵarmashylyq shyńynyń shyrqaý bıi­gine kóterildi. Ol jasaǵan asyl mura qazaq ádebıetin álemdik ozyq ádebıetter qataryna qosyp, qazaq halqynyń tarıhyn, ómirin, mádenıetin, talantyn, ulttyq harakterin jer júzi oqýshylaryna tanytty, sóıtip kemeńger jazýshy tek qazaq ádebıeti ǵana emes, álemdik órke­nıettiń fenomenine aınaldy. M.Áýezovtiń esimi men eńbegi adamzat órke­nıetimen máńgi birge jasaıdy. Onyń qazaq danalyǵynan nár alǵan, taǵylymy mol tartymdy shyǵarmalary qaıtalap oqyǵan saıyn rýhanı dúnıemizdi baıytyp, baǵa jetpes jan azyǵy bola bermek.

Búginde Muhtartaný ǵylymynyń irge­sin barynsha keńeıtý máselesi kún tár­tibinde tur. Ádettegideı Áýe­zov­ti tek jazýshy ǵana dep tanyp, shyǵar­ma­shyly­ǵyn ádebıettaný ǵylymy turǵy­synan ǵana baǵalaý – beri aıtqanda, uly tulǵa­nyń keń shalqaryn taryltý. Sondyqtan Muhtartaný ǵylymyn tarıh, fılosofııa, psıhologııa, mádenıettaný, pedagogıka sııaqty gýmanıtarlyq ǵylymnyń pánaralyq toǵysynda óristetýdiń ýaqyty áldeqashan týǵan.

M. Áýezovtiń qoǵamdyq qaıratker­lik qyzmeti de – óz aldyna úlken sala. Onyń ­HH ǵasyrdyń bas kezindegi Alash arystary­nyń eń jas, talantty múshesi retindegi qyzmeti óz aldyna bir tóbe. Ol «Qıly zaman», «Qarash-Qarash oqıǵasy» sııaqty otarlyq júıege qarsy shyǵarmalaryn jazýǵa sanaly túrde keldi. Jáne sol ishki dilinen ómir boıyna aınyǵan emes. Keıinnen Kompartııaǵa múshe bolmasa da, resmı memlekettik qyzmet atqarmasa da, ol kisi qoǵamdyq qyzmetten eshqashan qalys qalǵan emes. Oǵan tolassyz jazyp, jarııalanyp jatqan kósemsózderi kýá. Jarııalanbaǵan eńbekterin taýyp­ jaryqqa shyǵarý da – osy arnadaǵy aýqymdy sharýanyń biri. Máselen, Qa­zaqstan Ǵylym akademııasynyń pre­zı­denti Q.I.Sátbaevtyń kómekshisi bol­ǵan B.Aıapbergenov degen azamattyń este­liginde mynadaı bir derek aıtylady: 50-jyldary Q.I.Sátbaev pen M.Áýezov Máskeýge is-saparmen bir­ge barady. Ekeýara ońasha áńgimede Semeı­degi polıgon synaqtarynyń zardaptaryn tilge tıek etedi. Saparda sóz baı­lasqan eki alyp máseleni KSRO ǴA Atom ınstıtýtynyń dırektory I.V.Kýrchatovtyń aldyna qoıady. Akademık Kýrchatov bul máseleni Stalın men Berııanyń nazaryna jetkizgen syńaıly. Muny estigen L.P.Berııa eki qazaqtyń sońyna túsedi. Sonyń saldarynan 1952 jyly Q.I.Sátbaev Akademııa prezıdenti laýazymynan alynady. Áýezov taǵdyrynyń qalaı bolǵany bárimizge málim. Aqyry akademık Kýrchatov keıin óziniń quzy­ry jetetin jerge deıin baryp, Semeıdegi ıadrolyq synaqty jer ústinde ashyq ja­saýdy toqtatqan eken. Keıinnen M.Áýezov Japonııaǵa barǵan saparynda sol tol­ǵanystaryn hatqa da túsiripti. Ol jó­ninde qazir dıplomat Batyrhan Qur­manseıit Japon muraǵattarynan jańa qujattar taýyp jarııalap júr.

Endi bir eskeretin másele, biz ádette «Áýezov – álemge tanylǵan máshhúr tulǵa» degendi jıi qaıtalaımyz da, qalamger mura­synyń halyqaralyq dárejedegi nasıhattalý shalqaryna jete kóńil bó­le bermeımiz. Aqıqatyn aıtsaq, uly jazý­­shynyń dúnıege tanylýy, álem tilde­rine aýdarylyp basylýy Keńes dáýi­rin­de joǵary deńgeıde boldy. Máselen, 250 tomdyq álem ádebıetiniń eki tomyn ıelen­gen jalǵyz qazaq jazýshysy M.Áýezov. Tek «Abaı jolynyń» ózi ǵana álem­niń 116 tiline aýdarylyp jaryq kórdi. Bul oraıda Muhańnyń áıgili «Amerıka áser­leri», «Japon jazbalary», «Úndi ocherk­teri» sııaqty eńbekterin de kún­delik­teri­men qosyp basyp shyǵarýdyń mańyzy zor. Qazaqstandy álemdik arenaǵa alyp shyǵatyn Áýezovten artyq tulǵamyz ázirge joq ekenin este ustaýymyz kerek.

Bul kúnderi qazaq halqy men búkil dúnıe halyqtarynyń rýhanı mádenıeti­niń aıasynda Muhtar Áýezovtiń tamasha tul­ǵasy Qazaqstannyń kók aspanynda burynǵydan da jarqyrap kórinýde. Uly jazýshynyń ulan-ǵaıyr murasy záýlim kórkem ǵımarat ispetti, onyń ishki ásemdiginiń syr-sıpatyn bilý, taný, rýhanı azyq etý áli talaı jyl men ǵasyr­ǵa sozylady. Ár urpaq sol murany kóz­diń qarashyǵyndaı saqtaı otyryp jan-jaq­ty zerttelýine, ár alýan qyrlaryn ­asha túsýge atsalysady.

Áýezovtiń atyn ardaq tutyp kelip otyr­ǵan rýhtas aǵaıyn, sheteldik árip­tester, uly tulǵanyń mereıtoıy Ádiletti Qazaqstandy «Abaı jolymen» jarqyn bolashaqqa alyp baratyn uly isterdiń qozǵaýshy kúshi bolady dep senemiz.

Álem órkenıetindegi Muhtar Áýezov ornyn jańasha saralaý baǵytyndaǵy zertteýlerge tabys tileımin.

 

Kenjehan MATYJANOV,

M.Áýezov atyndaǵy Ádebıet jáne óner ınstıtýtynyń bas dırektory,

UǴA korrespondent-múshesi

Sońǵy jańalyqtar

Demalys kúnderi aýa raıy qandaı bolady?

Aýa raıy • Búgin, 12:12

Prezıdent Jambyl oblysyna bardy

Qazaqstan • Búgin, 11:43

Uqsas jańalyqtar