Qazaqstan • 30 Qyrkúıek, 2022

Danalyq darabozy

916 ret kórsetildi

Birneshe júz jyldardan soń halyqtyń: «Ahmet kıem, qoldaı gór! Bir ózińe sıyndym!» dep turmasyn kim bilsin? (Smaǵul Sádýaqasulynyń «Sársenbek» romanynan (1922 jyl).

Aha! Kúshti seniń qalamyń,
Halyq isi seniń tamaǵyń.
Jasa, ult mektebiniń júregi!

(Ult kósemine arnalǵan altyn medaldaǵy jazý)

Kollajdy jasaǵan Záýresh Smaǵul, «EQ»

Ahmet Baıtursynuly – danalyq pen ǵulamalyqtyń rámizi. Ol – oqymysty-pedagog, ulttyq ádebıettiń erejesi men qısyn-qaǵıdalaryn júıege túsirgen ádebıet teoretıgi, qazaq tili orfografııasy men grammatıkasynyń negizin qalaǵan lıngvıst, aqyn, jýrnalıst, pýblısıst aýdarmashy, memleket jáne qoǵam qaıratkeri. Aıtýly sanatkerdiń, kemel kemeńgerdiń rýhanı murasy – ulttyq ıgiligimiz, temirqazyq juldyzyndaı jolbastaýshymyz, danalyq mektebimiz. Iаǵnı A.Baıtursynulynyń ǵylymı-shyǵarmashylyq álemi – ulttyq tanymdyq-fılosofııalyq álemi. Oǵan adamgershilik – rýhanı izgilik, kórkemdik syr, dúnıetaný tereńdigi tán, ol – aqyl, ǵylym, hıkmet darııasynyń darabozy.

1913 jyly Orynborda «Qazaq» degen gazet uıymdastyryp shyǵarady. Saıyp kelgende, bul gazet halyqtyń júregindegi, turmys-tirshiligindegi, ómir-saltyndaǵy, ádet-dástúrlerindegi, oı-qııal dúnıesindegi eń asyl, eń muqtaj, eń kókeıkesti máselelerin tereńnen qozǵaıdy. Ana tilinde jazylǵan ádebıet shyǵarmalarynyń taǵylymyn tereń túısinip, túsingendigin baıqaýǵa bolady. Etnopedagogıkanyń, halyqtyq psıhologııanyń, halyqtyq etıkanyń qasıetti ana tili arqyly ómir súretindigin jáne adam balasynyń patrıottyq sezimi, adamgershilik beınesi, ıntellektýaldyq kelbeti osy uly qubylyspen kindiktes, ózektes ekendigin túp – tamyrynan tanyǵan.

Ult ustazynyń «Jańa álipbıi men jańa álippesi bizdiń mádenı órkendeýimizge; tilimizdiń taza saqtalýyna», «tildiń tereńdigi men sheberligin, til mádenıetiniń mánin, qasıetin dáleldep, tilimizdi qurmetteýge» laıyqty dep baǵalaǵan shákirti Teljan Shonanuly: «Gazetterdi taratý jónindegi tehnıkalyq jumystardy óz jary men qyzy atqardy, óıtkeni ekspedıtor men hatshy jaldaýǵa alǵashqyda qarajat ta bolmaǵanyn aıtady».

Sóıtip, «Qazaq» gazeti 1918 jyldyń qazan aıyna deıin shyqqan.

Ahmet Baıtursynuly, negizinen alǵan­da, qazaq álippesi men fonetıkasynyń, sıntak­sısi men etımologııasynyń, ádebıet teo­rııa­sy men mádenıet tarıhynyń aıtý­ly mamany, ulttyq termınologııanyń ata­sy. Shyn mánisindegi, oqymysty – fılo­log.

Jurtshylyqtyń «Qurandaı qoltyq­tap» qasterlegen «Til quraly» dep atalatyn oqýlyǵy 1914 jyly Orynborda basylǵan. Qazaq tilindegi dybystar qurylysy, sıngarmonızm zańdylyqtary, sózderdiń býynǵa jiktelýi, sóz tulǵasy (túbir sóz, týyndy sóz, qos sóz, qosalqy sóz, qosymsha), sóz taby (ataýysh sózder, shylaý sózder, odaǵaı) tabıǵaty anyqtalady. Al «Til quralynyń» ekinshi kitaby 1922 jyly Tashkentte jarııalanady. Sonan soń «Til tanytqysh» deıtin kelesi eńbegi 1924 jyly Orynborda jaryq kóredi. Bul kitap qazaq tiliniń sıntaksısin egjeı-tegjeı tamyljyta baıandaǵan oqý quraly. Sóz, sóılemderdiń baılanysý tásilderi, ishki qurylysy, syrtqy sıpaty, turlaýly, turlaýsyz músheler, tolymdy, tolymsyz, bolymdy, bolymsyz, habarly, suraýly, lepti, tilekti, buıryqty, sóılem túrleri (irgeles, qurmalas, sabaqtas, salalas) naqty taldanady. Osynaý ataýlar men uǵymdar Ahmet Baıtursynuly ákelgen jańalyqtar.

Ahmet Baıtursynulynyń ushqyr oıly, tapqyr tildi oqymysty ekendigine 1924 jyly maýsym aıynyń 12-17 kún­deri Orynborda ótken Qazaq-qyrǵyz bilim­pazdarynyń tuńǵysh sezinde sóılegen sózi tolyq aıǵaq. Jazý tarıhyn qozǵaǵanda grek, latyn, arab, ıran, Eýropa halyqtarynyń ádebı-mádenı derekterine júginedi. Álippe túzý jónindegi myna pikirlerin keltirelik: «1. Jaqsy álipbı tilge shaq bolý kerek. О́lshenbeı tigilgen, o jer, bu jeri boıǵa juǵyspaı, qolbyrap, solbyrap turǵan keń kıim sııaqty artyq áripteri kóp álipbı de qolaısyz; boıyńdy qysyp, tánińdi qurystyryp, tyrystyryp turǵan tar kıim sııaqty, árpi kem álipbı de qolaısyz bolady.

  1. Jaqsy álipbı jazýǵa jeńil bolýǵa tıis. Álipbıdiń árip, sýretteri qıyn bolsa, músheleri kóp bolsa, jazýdy uzaqtatyp ýaqytty kóp alady.
  2. Álipbıdiń jaqsysy baspa isine qolaıly bolýǵa tıis. Áripti tizgende ońaı tiziletin, basqanda oryndy az alatyn álipbı baspasózdi arzandatady.
  3. Jaqsy álipbı úıretýge de qolaıly bolýǵa tıis. Árpi sara jazýǵa ońaı, baspasy men jazbasynyń sýreti jaqyn álipbı úıretýge jeńil bolady.

Jaqsy álipbıge laıyq bul tórt sıpatqa kelmeıtin álipbılerdiń bári de kemshilikti álipbı bolmaq» ( Qazaq-qyrǵyz bilimpazdarynyń sezi. Orynbor, 1924).

Ahmet Baıtursynulynyń «Qyryq mysal» degen jınaǵy 1913 jyly Orynborda shyqty. Onan soń «Masa» atty kitaby birneshe márte basylǵan. Birinshi basylymy 1911 jyly Orynborda, al úshinshi basylymy 1922 jyly Qazan náshrııatynan jaryq kórgen. Jalpy, kózi tirisinde 1909-1927 jyldar ishinde 56 kitaby jarııalanǵan.

A.Baıtursynulynyń «qazaqtyń dini, tili, jazýy sumdyq pikir, sýyq qoldan tynysh bolarǵa kerek» deıtin pikiri bar.Ult tiliniń ómirsheńdigin dáıektep túsindirýinde de bir tańǵajaıyp syr bardaı. Buǵan kýá: «Qazaqta gazeta, jýrnal, kitaptar joq kezinde joǵalmaǵan til gazeta, jýrnaly shyǵyp, kitaptary basylyp,jyldan-jylǵa ilgeri basyp kele jatqanda,qazaq tili joǵalmas» deıtin ádiletti, shynaıy tujyrymy oılandyrady.

A.Baıtursynulynyń qazaq tili týrasyndaǵy oı-tujyrymdamalarynyń negizinde Uly Dalanyń rýhy, syry, kúıi, boıaýy, keńdigi bar. Endi onyń danalyq pikirlerine únileıik:

  1. «Edilden bastap Ertiske deıin, Oraldan bastap Aýǵanǵa sheıin qazaqta til de bir, emle de bir».
  2. «Qazaqta jazý – syzý bolmaǵan soń, jalǵyz-aq tabıǵattyń zakonyna ergen:sondyqtan tili azbaǵan!»
  3. « 20-shy ǵasyrǵa sheıin túriktiń tilin azdyrmaı asyl kalpynda alyp kelgen, til turǵysyndaǵy abyroı men alǵys qazaqqa tıisti» (Qazaqsha sóz jazýshylarǵa. «Shora» jýrnaly, 1913 jyl, № 4. 110-113 better)

Rasynda, tilimiz taza, móldir, sáýleli, halyqtyń psıhofızıologııalyq tabıǵaty Uly jaratylystyń tamyljyǵan áýenine baǵynǵan, «tabıǵattyń zakonyna ergen». Jáne de sóıleý júıeleriniń meılinshe minsiz túzilgenin, tizilgenin dittegeni sondaı, «Ádebıet tili aýyldaǵy qazaqtyń hat biletin, bilmeıtin – qaısysyna bolsa da túsinikti bolýyn kózdedi».

Ult tili – halyqtyń turmys-tir­shiliginiń, rýhanı ómiriniń, tanym-paıymynyń, tarıhı zerdesiniń, ǵaryshtyq oı-sanasynyń, shyǵarmashylyq-ıntel­lektýaldyq áleýetiniń sharaınasy. Onda kezdeısoq nárse joq. Osy rette Ahań keltirgen, qoldanǵan mysaldardyń fılo­sofııalyq maǵynasy bar. Uly babalarymyzdyń jer-jahandaǵy aıaǵy jetken áıgili shaharlar, memleketter men alýan-alýan ulttar teginnen-tegin aıtylmaǵany túsinikti. Aıtalyq:

Stambýl patsha bolsań da Qudys, Shamǵa,

Buharmen, húkim etseń de Hındýstanǵa,

Aǵylshyn, Qytaı, Iapon, Rýmdy alyp,

Din túzep, ámir etmseń de bul jahanǵa.

Tutsań da jeti yqylymnyń bárin tegis,

Kirersiń aqyr bir kún kórstanǵa.

(Til – qural. Qazaq tiliniń sarfy. 2-nshi jyldyq. Orynbor, 1915).

Mundaǵy tereń syrlar, saryndar erte, erte zamandaǵy Attılanyń, Ál-Farabıdiń, Beıbarys sultannyń, Qutbtyń, Saıf Saraıdyń, Qadyrǵalı Babyrdyń, Muhammed Haıdar Dýlatıdiń, Kóshim hannyń, Ámir Temir Kóregenniń daýystaryn jetkizgendeı. Ǵulamalyq pen tereńdikten jaralǵan Ahańnyń túbegeıli shynaıy oıy osy.

A.Baıtursynulynyń qazaq bastaýysh mektebiniń irgetasy, belomyrtqasy,basty tulǵasy – bilimdi, ónerli, ónegeli muǵalim, sonan soń minsiz oqý kuraldary, oqýshy­lardyń dúnıetanymyn, kózqarasyn,oılaý júıesin, bilim deńgeıin tolyqtyratyn kerekti pánder týrasyndaǵy ustanymdary órkenıet ǵasyrynda da kókeıkesti.

«Mekteptiń jany – muǵalim».... ıaǵnı, muǵalim bilimdi bolsa, bilgen bilimin basqaǵa úırete biletin bolsa, ol mektepten balalar kóbirek bilim bilip shyqpaqshy». «..eń áýeli mektepke keregi bilimdi, pedagogıka, metodıkadan habardar, oqyta biletin muǵalim «Istiń tolyq jaksy bolýyna, quraldar saıly hám jaqsy bolýy shart»

«Qazaq bastaýysh mektebinde 1) oqý 2) jazý 3) din 4) ult tili, ult tarıhy, esep, sharýa-kásip, jaǵrafııa jaratylys jaıy» oqytylady. (Mektep kerekteri. «Qazaq», 1914 jyl, 17 maı №62)

Ult ustazynyń túpki maqsaty – bilimdi, ǵylymı-shyǵarmashylyq áleýeti joǵary, sanaly, zerdeli, kemel adam tárbıeleý. Ol:

«Oqýsyz halyq qansha baı bolsa da, onyń baılyǵy ónerli halyqtardyń qolyna kóshpekshi» deı otyryp, «jan tańyrqarlyq nársenin bári ǵylymmen tabylǵan» dep túıindeıdi (Oqý jaıy. «Qazaq», 1913 jyl, 21 aprel, №11).

Osynaý keshendi konseptýaldy uly ıdeıalaryn, oıly tuǵyrnamalyq, strategııalyq tujyrymdaryn bastaýysh mekteptiń 3-4 synyptaryna arnalǵan hres­tomatııasynda (Teljan Shonanulymen birigip jazǵan) qoldanysqa engizgen. Munda ádebıet, mádenıet, turmys, eńbek, tarıh, ǵylym ( ósimdik pen jándik), tabıǵat qubylystary, dúnıe (ıaǵnı jer shary, ǵarysh álemi) taqyrybynda myń qyrly, myń syrly, myń qupııaly materıaldar toptastyrylǵan.

San sıpatty tańdamaly áńgi­melerde, támsilderde, poezııalyq, jaralys­taný­shylyq shyǵarmalarda tulǵataný, eltaný, halyqtaný, mádenıettaný, shejiretaný, tórt túlik mal ataýlarynyń syry, ań-qus­tar dúnıesi, ósimdikter álemi, jer qury­lysy, aspan qupııasy, eginshilik, baqta­shylyq jaıynda qyzǵylyqty málimet­ter, maǵynaly ǵıbrattar, kórkemdik-pál­sa­palyq, áleýmettik saryndar jetkilikti.

Mysaly: 1. «termıt degen aq qumyrs­qalar kádimgi qala salady: termıttiń uıalarynyń bıiktigi úsh taıaqtaı, uzyndyǵy on bes taıaqtaı bolady: ózi myqtap salynady, tóbesine adam túgili mal shyqsa da kótere beredi. Úıleriniń ishinde balalary turatyn, tamaqtary turatyn, qaraýshylary turatyn, jumysshylary, soǵysshylary, bastyqtary turatyn bólmeleri basqa-basqa bolady. Sý aǵyzatyn bólmeleriniń ishinde de aryqtary bolady. Qysqasy, termıtterdiń turatyn jeri ádemi salynǵan qala sııaqty» (« Jándikterdiń úı salýy»)

  1. «Shybynshy degen shópter bar. Shybynshy gúlin, japyraǵyn ańqytyp ashyp turady. Ishinen jelim sııaqty sól shyǵady. Masa,shybyn kelip japyraǵyna qonsa, álgi jelimsymaǵy jabysyp jibermeıdi. Shybyn jantalasyp urynyp jatqanda,japyraǵynan murttary ıilip kelip, shybynǵa sýyn shashyp jiberedi.Álgi sýy qyshqyl. Qyshqyl sý masa, shybyndy iritip, qaınatyp shópke as qylyp beredi. Sonymen shybynshyl shópter et jep kún kóredi. Bular qasqyr, túlki, ıt, adam sııaqty. Osy kúni 400-ge tarta et jeıtin shóp belgili». (Jándikterdiń ósimdiktermen qorektenýi»)

Sonda mynaý ǵalam názik baılanys­tardan, sebepterden, sabaqtastyqtar-dan bolatyndyǵyn, jaratylǵandyǵyn tolyq túsinýge jol ashady. «Adamdyq dánin... qaıyrylymdyq dánin sebýshi» (Teljan Shonanulynyń sıpattamasy) A.Baıtursynuly dúnıeniń, tabıǵattyń, damý fılosofııasyn bylaısha sıpattaıdy: «Dúnıede ózgermeıtin nárse joq. Dúnıede tabıǵı, negizdiń joly ózgeris...ilgeri basyp, jettige, jetile ósip-óne ózgerý tabıǵat taǵdyrynyń joly – jarys, talas, tartys kúres. Báıge ónerli júıriktiki, ádistiniki» («О́rbý»).

A.Baıtursynuly iliminiń ózegi – dybystyń, sózdiń, sóılemniń syr-sıpatyn, reńin, boıaýyn, ún-áýenin jyǵa taný, durys qoldaný, zańdaryn bilý, kórkemdik mazmunyna oı júgirtý, sóıtip dúnıetanymyn tereńdetý, oı-órisin keńeıtý, zattyń syryna qanyǵý, oıyńdy, tilindi jattyqtyrý, daǵdylandyrý. Onyń «Til-quralynda»:

Edil boıy toǵaı bar.

Toǵaı toly noǵaı bar.

Býryl atta buǵaý bar

Ony keser egeý bar

Som temirge balǵa bar,

Somsynǵanǵa Alla bar

deıtin mysal – ǵıbrat HH ǵasyrdyń 20-shy jyldaryndaǵy el muǵalimderi býryl tulpar degenimiz Qazaq Eli, buǵaý – ákimshilik-ámirshilik júıe, Keńes ókimeti, som temirdi qalypqa soqqan balta bolatyn bolsa, ózgelerdi qomsynyp-qorsynǵandy, zorsynǵandy Alla ǵana túzetedi dep túsindiredi eken.

Ahmet Baıtursynuly shyn maǵyna­syn­da keń qulashty bilimpaz ǵulama bolýmen qatar, serke sózdiń tizginin ustaǵan marqasqa kósemsózshi de. Ol kósem sózdi bylaısha aıqyndap saralaǵan. Ahmet Baıtursynulynyń kórsetýinshe, bul janrlyq túrdi «áleýmetke aıtqanyn isteý maqsatpen shyǵarylatyn sóz» «áleýmet isine basshylyq, pikir júrgizetin sóz bolǵandyqtan da kósem sóz dep, atalady» dep, onyń jaı-kúıin, tabıǵatyn tereń túsin­diredi. Kósem sózdiń qoǵamdyq-saıası, mádenı-fılosofııalyq, áleýmettik qyz­metin jan-jaqty baıandaǵan jáne azat­tyq rýhyn ańsaǵan sarabdal sanatker: «Áleýmet, sharýashylyq, qazynalyq, mek­teptik, sottyq, saıasattyq, taǵysyn taǵy sondaı qoǵamshylyq isterin túzeý, jańa­laý, ózgertý kerek bolǵan kezinde, halyqty soǵan kósem sóz arqyly uıytyp, kóbiniń mıyna qondyryp, kóńiline sińiredi», – dep naqtyly tujyrym jasaıdy.

Ahmet Baıtursynulynyń kósem sózderinde kemel keleshektiń basty sıpaty – mektep, bilim, oqytý máselesi, ustaz tulǵasy, «bilimniń bas quraly – kitap» jaıly meılinshe kókeıkesti, merýertteı móldir etip, jipke tizgendeı etip jutyntyp jetkizedi. Bul oraıda «Qazaqsha oqý jaıynan» (1913) kósemsózindegi myna bir pikirlerin keltirgen jón bolar. «Qazaq isindegi neshe túrli kemshilikti kóbi túzelgende oqýmenen túzeledi» dep, oqýdyń mánisine aıryqsha mán beredi. Negizinde, qazaq tiliniń fonetıkalyq zańdylyqtaryn muqııat saqtaý, daýysty-daýyssyz dybystardy naq-naǵymen aıtyp kelistirip jetkizý, sóıleý ónerindegi til, kishkene til, kómeı, astyńǵy jaq, tańdaı qyzmetin jetildirýge jattyqtyrý – muǵalimniń basty paryzy. «Dybyspen balalardy jattyqtyrý – oqý men jazý úıretýdiń negizi, istiń basy túzý bastalsa, barysy da túzý bolmaqshy» dep jazady.

Ol sondaı-aq «Bilim jarysy» (1913), «Oqytý jaıynan» (1913) «Oryssha oqý­shylar» (1913), «Mektep kerekteri» degen kósem sózderinde oqý isi, eldi sáý­lelendirý máselesiniń mánisi egjeı-teg­jeı qarastyrylady. Áıgili «Mamanııa medresesin» qurǵan, qazaq romanyna báıge jarııalaǵan bilim berý isiniń kórnekti uıymdastyrýshysy, reformator Esenqul Mamanov týraly lebizin atap ótpeske bolmaıdy.

Ahmet Baıtursynuly qazaqtyń ishin­degi saılaý, bılik, qaǵıda-ereje týrasynda da oı-pikirler órbitedi. «Taǵy da narodnyı sot týraly» (1911) maqalasynda kókeıkesti máselelerdi túp-tamyrynan qozǵaıdy. Saılaý barysynda «eregis», «talastyń» saldary jaıynda salıqaly túıin jasaıdy, bul bálelerdi ótkir tilmen túıreıdi. «Talas bolǵan soń talasqan ıt birin-biri aıaı ma? Sol syqyldy jeńgen ıt jeńilgen ıtti qandaı talaıdy» dep qynjylady. Túptep kelgende, «balalardyń asyq utysqan oıyny syqyldy» dep ókinish bildiredi.

A.Baıtursynuly elshildik-mem­le­ketshildik, ulttyq ar-namys, ulttyq murat, ulttyq múdde, ulttyq sana-sezim turǵysynan oı tolǵap, ultynyń taǵdyryn, jer-sýynyń taǵdyryn, til, din, dil, mádenıet, ádebıet taǵdyryn ińkár júregimen, jan-tánimen qabyldap, daýylpazsha dabyl qaǵady. Sóıtip, oıýly-oıly tastúıin pikirlerin, tolǵamdaryn esiltip-kósiltip dáleldep, dáıektep otyrady. Ahmet Baıtursynulynyń ǵulamalyq zerdesi sózge de, oıǵa da, pikirge de zergerlik-sheberligimen de, sýretkerligimen de, azamattyǵymen de, qaıratkerligimen de tereń úılesim tabady. Buǵan fılosofııalyq máni, garmonııalyq kelisimi, rýhanı-izgilik mazmuny bir-birimen sheber ushtasqan myna bir jarqyn danalyq, tapqyrlyq mysaldardy keltirsek te bolady. Máselen:

  1. «Balam degen jurt bolmasa, jurtym deıtin bala qaıdan shyqsyn!».
  2. «Moıyndaǵy boryshty bilý – bilim isi, boryshty tóleý – adamshylyq isi».
  3. «Bilim – bir qural. Bilimi kóp adam quraly saı usta syqyldy, ne istese de kelistirip isteıdi».
  4. «Basqadan kem bolmas úshin biz bilimdi, baı hám kúshti bolýymyz kerek».

«Bilimdi bolýǵa oqý kerek. Baı bolýǵa ká­sip kerek. Kúshti bolýǵa birlik kerek. Osy ke­rekterdiń jolynda jumys isteý kerek».

Minekeı, adamnyń tirshilik, turmys jolynda sonshalyqty boıtumardaı qasterli, duǵadaı qasıetti artyqsha kórikti tujyrymdardy týyndatqan. Bular beıne bir Uly dalanyń Rýh kitaby.

Asyly, Ahmet Baıtursynulynyń ónerdegi, ómirdegi, bilim berý júıesindegi ustanymyna myna bir shynaıy lebizi aıǵaq.

Adamdyq dıhanshysy qyrǵa shyqtym,

Kóli joq, kógaly joq qurǵa shyqtym.

Tuqymyn adamdyqtyń shashtym,

ektim,

Kóńilin kógertýge qul halyqtyń – deıdi ult ustazy. Rasynda, adamzat qoǵamynyń kórkeıýi «adamdyq tuqy­mynyń» múmkindiginshe tereńnen tamyr­lanyp, jaıqalyp ósýinde, berekeli ónýinde. Sonda ǵana qoǵamda rýhanı qundy­lyqtar molaıyp, eldiń durystyq jolynda damýyna, sáýlelenýine dańǵyl óris, sony soqpaq, berik irgetas qalanady, elge qorǵan bolar oǵylan, tulǵalar qalyptasatynyn meńzeıdi.

Bul oraıda zaman tolǵatqan zańǵar tulǵanyń «Qalam qaıratkerleri ja­ıynan» («Eńbekshi qazaq», 1922 jyl, 8 shilde, №29) deıtin kósemsózindegi túıindi tujyrymdary JOO-nyń stýdentterine arnalǵandaı.

«Úırený degenimiz oqý» dep shegeleıdi A.Baıtursynuly. Bul oıyn ári qaraı bylaısha óristetip órnekteıdi. «Mádenıet kúsheıedi óner-bilim kúshimen, óner-bilim kúsheıedi oqýmen. Oqý isi sabaqtas ádebıetpen. Oqý ádebıetti kúsheıtedi, ádebıet oqýdy kúsheıtedi. Oqý men ádebıet, birin-biri qoldap, birin-biri kótermelep, birin-biri súıreıdi. Oqýsyz ádebıettiń kúni joq, ádebıetsiz oqýdyń kúni joq. Azattyq asyly mádenıette, mádenıet kúsheıýiniń tetigi oqý men ádebıette!» Ahań «naqty, zatty» (akademık Z.Qabdolovtyń máneri) turǵydan oı tolǵaıdy.

Sańlaq sanatkerdiń uly muraty – ult táýelsizdigi men qaýipsizdigine jetý, eldiń rýhyn, sanasyn oıatý, el men jerdiń tutqasyn ustaý, Máńgilik eldiń rýhanı- danalyq qundylyqtaryn gúldendirý. Bul oraıda qan tamyryńdy solqyldatarlyq myna bir zarly tolǵaýdyń tuńǵıyq tereńine boılaıyq:

Qaıran erkin zamandaryń!

Tarlyqta tur amaldaryń!

Erkin dala erkiń qaıda?

Nýly, nýly jeriń qaıda?

Sýly, sulý kóliń qaıda?

El qorǵany – eriń qaıda?

Erkin kóshken eliń qaıda?

Týra aıtatyn bıiń qaıda?

Adal kóńil aqtyq qaıda?

Baýyr tartqan júrek qaıda?

Namys qyzǵan súıek qaıda?

Baýyr, júrek talas bop tur,

Namys, súıek qalash bop tur.

(«Jubatý»)

Qazaq eliniń mereıli, mártebeli táýelsiz memleket, Uly dalanyń naǵyz ámbebap ıesi atanyp, ulttyń tili, sanasy, rýhy, dástúri, óneri, ǵylymy, áskerı qabileti kórkeıip–órkendep, «Elin qorǵaıtyn er bolaıyq, Erin qoldaıtyn el bolaıyq!» dep, qazaqtyń uly kóshi zamana zańǵarlaryna nyq qadam basyp, qulash sermep, álem qaýymdastyǵynda ornyn oıyp alsyn degen uly tilegi – máńgilik aqıqatqa aınalǵan deýge bolady.

 

Serik NEGIMOV,

Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri,

fılologııa ǵylymdarynyń doktory, professor

Sońǵy jańalyqtar

Qyrǵyzdyń óńindeı...

О́ner • Búgin, 08:35

Áleýmettik jobalardyń áleýeti

Úkimet • Búgin, 00:01

Abyroıly Aǵzam aqsaqal

Aýyl • Keshe

Taǵy da tarıf týraly

Aımaqtar • Keshe

Qoldan shapqan qobyz

Rýhanııat • Keshe

Kúlánda apa

Eń qysqa áńgime • Keshe

Alash at tarıhy

Qoǵam • Keshe

Bir óleńniń tarıhy

Ádebıet • Keshe

Sultanmahmut jeńisi

Ádebıet • Keshe

Dala men daryn

Tarıh • Keshe

Uqsas jańalyqtar