Ahmet Baıtursynuly • 02 Qazan, 2022

Aqańnyń toıy – Alashtyń mereıi

162 ret kórsetildi

Jýsany jyr oqyp, tatyry aǵyl-tegil tarıh bolyp aqtarylǵan qasıetti qart Torǵaıdyń qaq tórinde ult ustazy Ahmet Baıtursynulynyń 150 jyldyǵyna arnalǵan torqaly toı ótti. Dúbirli toıǵa Parlament Senatynyń Tóraǵasy Máýlen Áshimbaev arnaıy kelip qatysyp, Alashtyń qos alyby Ahmet Baıtursynuly men Mirjaqyp Dýlatulynyń eskertkishin ashty.

Senat Spıkeri Aqańnyń asyl murasy ardaqtalǵan «Ultyna ǵumyryn arnaǵan uly tulǵa» atty ǵylymı-tájirıbelik konferensııada Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń quttyqtaý hatyn oqyp berdi.

«Ahmet Baıtursynuly – tarıhymyzda aıryqsha orny bar biregeı tulǵa. Alash jurtynyń asyl perzenti halqymyzdyń taǵdyry synǵa túsken kúrdeli kezeńde erekshe qaıratkerlik tanytty. Elimiz bútin, jerimiz tutas bolý úshin ólsheýsiz eńbek sińirdi. Shyn máninde, Aqańnyń ómir joly – ultqa qyzmet etýdiń jarqyn úlgisi. Arystarymyzdyń esimin ardaqtap, ulaǵatty isin jal­ǵastyrý – halqymyzdyń qasterli paryzy», delingen Memleket basshysynyń quttyqtaýynda.

О́z sózinde Máýlen Áshimbaev ult ustazy, asa kórnekti ǵalym, aǵartýshy, tarıhı tulǵa Ahmet Baıtursynulynyń saıası jáne rýhanı murasyna keńinen toqtalyp ótti.

– Búgin qasıetti Torǵaı to­py­raǵyna tabanymyz tıip, óz­­de­rińizben júzdesýdiń sáti túsip otyr. Torǵaı – Alash alyp­ta­ry­nyń qasterli mekeni jáne ult na­mysynyń jalaýy. Torǵaı – saltyna berik, qazaqylyqqa be­kem qazynaly jurttyń orda­sy. Bárimizdiń basymyzdyń osy kıeli qonysta qosylýyna se­bep­shi bolǵan ult ustazy Ahmet Baıtursynulynyń 150 jy­l­dyq mereıtoıy. Ardaqty ary­sy­myzdyń esimin umytpaý, ult sanasynda jańǵyrtyp otyrý – barshamyzǵa ortaq mindet. Sebebi Aqań­nyń tulǵasy qazaqtyń ále­ýetin, deńgeıin, bolmysyn kór­se­tedi. Sondyqtan Aqańnyń toıy  Alashtyń abyroıy dep sanaımyz. О́zderińizge belgili, biz qazir kúrdeli kezeńde ómir súrip jatyrmyz. Álemdegi shıelenister ýshyǵyp ketti. Qaqtyǵystar alys­­ta emes, dál irgemizde bolyp jatyr. Osyndaı almaǵaıyp kezeńde biz qamsyz otyra almaımyz. Eldi­gi­mizdi saqtaý jáne ulttyq múd­demizdi qorǵaý – eń negizgi min­detimiz. Prezıdentimiz osydan birneshe kún buryn Túrkistan tórinde sóılegen só­zinde qazirgi tańda bizge bekem birlik aýadaı qajet ekenin aıtty. Bárimiz ortaq maqsat jolynda judyryqtaı ju­my­lýymyz qajet, – dedi Máýlen Áshimbaev.

Sondaı-aq Senat Tóraǵasy Mem­leket basshysy el damýynyń jańa tarıhı kezeńinde óńirlerdi ór­kendetý máselesine basa mán be­rip otyrǵanyn, osy baǵytta tıisti organdarǵa naqty tapsyr­ma­­lar bergenin jáne aldaǵy min­det­­terdi nátıjeli oryndaý úshin Par­lament júıeli jumys júr­gi­zip jatqanyn aıtty.

– Memleket basshysy jańa jáne Ádiletti Qazaqstan qurý baǵ­daryn aıqyndap berdi. Qazir­gi tańda osy baǵytta aýqym­dy jumys atqarylyp jatyr. Eli­miz­de keshendi saıası, ekono­mı­ka­lyq jáne áleýmettik ózgerister iske asyrylýda. Eń basty mindet – táýelsizdigimizdi nyǵaıtyp, ­hal­­qymyzdyń ál-aýqatyn jaq­sar­tý. Ol úshin tutas elimizdi, sondaı-aq ár óńirdi órkendetýdiń mańyzy zor. Prezıdentimizdiń jańa bas­tamalary qazaq úshin qasterli meken sanalatyn Tor­ǵaıdyń da­mýyna tyń serpin beredi dep sene­miz, – degen Senat Tóraǵasy Ádiletti Qazaqstan qurý jáne ós­keleń urpaqty otan­shyldyq rýhpen tárbıeleý jo­lynda Tor­ǵaı topyraǵynan túlegen tulǵa­lardyń rýhanı murasyn dárip­teý­diń mańyzdy ekenin atap ótti.

a

Alqaly jıynda sóz alǵan aımaq basshysy Arhımed Muham­be­tov jyl basynan beri Ahmet Baıtursynulynyń ómiri men qyzmetine arnalǵan aýqymdy is-sharalar elimizde ǵana emes, birqatar shet memleketterde de uıymdastyrylyp jatqanyn, osynyń bári – Alash ardaqtysyna degen álemdik deńgeıdegi qur­met, sheksiz yqylastyń belgisi ekenin aıta kelip, Aqań toıynyń Áýlıekól aýdanynda bolǵan tótenshe jaǵdaıǵa baılanys­ty keıinge shegerilgenine túsinis­tik­pen qarap, qoldaý bildirgen kópshilikke shynaıy alǵys aıtty.

– Jalpy, mereıtoı aıasynda Aqańnyń týǵan jerinde mýzeı úıi jáne jańadan kesene salyndy. Mýzeı úı osy kıe­li topyraqqa taǵzym jasaı kelgen qonaqtarǵa tarıhtan syr sher­tip, halqymyzdyń turmys-tir­shi­ligimen, salt-dás­túrlerimen tanystyrady. Torǵaıda Ahmet Baıtursynuly men Mirjaqyp Dýlatulynyń jańa eskertkishi or­natyldy. Qos qaıratkerdiń atyndaǵy ádebı mýzeıi jóndeýden ótti, ekspozısııasy tolyǵymen jańartyldy. Bul nysandardyń barlyǵy Torgai Tour týrıstik baǵytyna engiziledi. Biz qazir jos­parlap otyrǵan ekonomıkanyń tutas baǵyttary qamtylǵan aý­qymdy jobalar oblystyń oń­tústik óńirinde shamamen 4,4 myń jumys ornyn ashýǵa múm­kindik beredi. Jyl saıyn bar­lyq deńgeıdegi bıýdjetterge salyq aýdarymdary túrinde shamamen 50,0 mlrd teńge túsedi. Oblysqa mol ınvestısııa tartý maqsatynda biz «Qostanaı oblysynyń ońtústik óńirleriniń ınvestısııalyq kartasy» ınternet portalyn ázirleýge kiristik, ol áleýetti bıznes sýbektisine óńirlerdiń ekonomıkasymen, jer ýchaskeleri, ınfraqurylymy jáne osy óńirlerde damytýǵa bolatyn basym salalar boıynsha aqparatqa qoljetimdilikpen tanysýǵa múmkindik beredi. Saıt­ty jyl sońyna deıin iske qosýdy josparlap otyrmyz, al 2023 jyldyń birinshi toqsanynda ınternet resýrsty derektermen toltyrý boıynsha jumys júrgizemiz, – dedi oblys ákimi.

О́ńir basshysynyń aıtýynsha, oblysta «250+» baǵdarlamasy jáne baılanys operatorlarynyń lı­senzııalyq mindettemeleri sheń­­berinde ońtústik óńirlerdiń tur­ǵyndaryn mobıldi baılanys­pen jáne ınternet jelisine qol­je­timdilikti qamtamasyz etý bo­ıynsha úlken jumys júrgizilýde. Búginde Arqalyq qalasy men Amangeldi, Jangeldın aýdanda­ry­na qarasty 70 aýyldyń 64-i mobıldi ınternetpen qamta­ma­syz etilgen.

– Qalǵan aýyldardyń halqy­nyń sany az jáne kúrdeli releft­i jerlerde ornalasqan. Bul aýyl­dardy aldaǵy jyldary geosta­sıonarlyq emes spýtnıktik tehnologııalardy engizý esebinen ınternetpen qamtý josparlanyp otyr. 2022 jyly 20 aýyl­da jelini 4G standartyna deıin jaq­sartý josparlanǵan, bú­gin­de 11 aýyldyq eldi mekende jumystar aıaqtaldy. Jyl sońyna deıin 9 aýylda ınternet baılanysy jaq­­sartylady, – dedi Arhımed Muhambetov.

Konferensııaǵa belgili zııa­ly qaýym ókilderi, aıtýly ǵa­lym­dar, kórnekti qoǵam qaı­rat­kerleri qatysty. Jıynda sóz alǵandardyń ishinde jazýshy, ǵalym Qoıshyǵara Salǵarauly da boldy. Qoltyǵynan demegen eki jas jigittiń kómegimen minberge kóterilgen ǵalym:

– Baýyrlarym, táltirektep aldaryńa shyqqanyma keshirim suraımyn. Densaýlyǵym bolmaı, tósekte jatqan adam edim. Keshe Aqańnyń toıy alǵash bolady degende aýyryp kele almaı qaldym. Osy joly ótkende Torǵaıǵa at basyn tirep, toı bolmaı keri qaıtqan azamattardyń endi kele almaıtynyn bilgennen keıin, eń bolmasa, óz aýylynyń azamattary da boı kórsetpedi-aý degen sóz aıtylady-aý dep súıretilip kelgen jaıym bar. Men kóp sóı­le­meıin. Aqań jóninde bári aı­tyldy ǵoı. Qazaqta talaı uly­­lar shyqqan, talaı danalar shyq­qan. Sonyń ishinde Ahmet da­ra. Demek Aqańa kórsetiler qur­met te da­ra bolýǵa tıis, – dep tebirene sóıledi.

Aqań týraly sóz aıtqanda Alash haqynda sóz aıtylmaı qal­maıdy. Konferensııa bary­synda alashtanýshy ǵalym, fı­l­o­­logııa ǵylymdarynyń do­sen­ti Ǵarıfolla Ánes sońǵy jyldardaǵy ǵylymı izdenister nátıjesinde alashtanýǵa, ahmet­ta­nýǵa qatysty tyń derekter ta­byl­ǵanyn aıtty.

– О́zderińiz jaqsy bilesizder, 2020 jyly 24 qarashada Mem­leket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń «Qýǵyn-súrgin qur­ban­daryn tolyq aqtaý týraly» Jarlyǵy shyqty. Sol boıynsha komıssııa qurylyp, jumys istep jatyrmyz. Qan­sha­ma jańalyq ashylyp jatyr. Osynyń bári ha­­lyqqa jetse eken deımiz. Má­­selen, biz áý basta Ahmet Baı­­tursynulyna qatysty arhıv qujattarynan bir tomdyq jı­naq daıyndaǵanbyz. Ol eki tom boldy. Odan keıin úsh tom boldy. Jýyrda ǵana Ulttyq qa­ýip­sizdik komıtetiniń jabyq qo­ry­nan Ahmet Baıtursynuly týraly úsh tom qujat, derekter shyq­ty. Qazir bul qujattardyń barlyǵy zerdelenip jatyr. Alash qaıratkerleri týraly áli talaı áńgimeler bolady. Jurttyń bári Álıhan, Ahmet, Mirjaqyp bastaǵan qaıratkerler 1937-1938 jyldary stalındik úlken terrordyń qurbany boldy dep oılaıdy. Shyn mánindegi úlken terror 1925 jyly qazan aıynda Qazaq dalasyna Goloshekınniń basshy bolyp kelýimen bastalǵan edi. Al endi 1929 jyldan keıin birde-bir Alash qaıratkeriniń ne aty, ne maqalasy, ne kitaby shyqqan joq. Aqańdar bastaǵan Alash aıaýlylary tek 1988 jyly 28 jeltoqsanda aqtaldy. Sonda 60 jyl boıy únsizdik boldy. 60 jyl boıy bul kisilerdiń aty atalmady, – dedi ǵalym.

Jıyn barysynda Sh.Shaıah­metov atyndaǵy «Til-Qazyna» ult­tyq ǵylymı-praktıkalyq orta­lyǵynyń ókili Gúlnar Tóken­qyzy Ahmet qalyptastyryp ketken tól termınder tóńireginde oı qozǵady.

– «Sóılem», «odaǵaı», «shy­laý» degen termınderdiń bári­­niń negizin qalap ketken Ahmet Baıtursynuly. Bul termınder halyqtyń óz tilinen súzilip, halyq tanymyna sáıkes alynǵannan keıin tez sińisip, tez jattalyp qaldy. Mysaly, shylaý desek, ol sóz ben sózdi baılaý degen maǵynany bildiredi. Ústeý desek, ol maǵyna ústeıdi degen sııaqty. Degenmen Ahmet Baıtur­syn­uly­nyń tildik mura­syn­da áli de bolsa tildik, ǵy­lymı aınalymǵa engizýdi kerek etetin termınder tolyp jatyr. Mysalǵa, qazir biz kompıýterge terip otyryp «probel» degen sózdi bos oryn dep aýdaryp, sóz taba almaı júrmiz. Al muny Aqań «syna» dep ataǵan eken. Nege osy sózdi qoldanbasqa?! – dedi tilshi-ǵalym.

Taıaýda «Til-Qazyna» ult­tyq ortalyǵy Ahmet Baıtur­syn­ulynyń «Ádebıet tanyt­qy­shy» men «Til-quralyn» tuń­ǵysh ret úsh tilge aýdardy. Jınaqtyń tusaýkeseri áli bol­maǵan. Biraq Gúlnar Tóken­qyzy soǵan qaramastan, osy eńbektiń eń alǵashqy danasy – qazaq, túrik, aǵylshyn, orys tilderindegi nusqasyn ult ustazynyń týǵan jeri Torǵaıǵa toıǵa tartý re­tinde alyp kelgenin aıtyp, tórt kitapty mýzeıler kesheniniń dı­rektory Gúlbaný Sársekeıge tabys etti.

Jalpy, konferensııada ult ustazy haqynda ulaǵatty oılar aq­tarylyp, ahmettanýǵa qa­­tysty tyń derekter aıtyldy. Jıynǵa qatysqan kópshilik qazaq­tyń tól tarıhynan oıyp oryn alǵan nebir aıaýly, nebir asyl, nebir tekti uly tulǵalary kóp bolǵanymen, Ahmeti bireý-aq ekenin túısingendeı boldy.

Ǵylymı-tanymdyq jıynnyń sońy saltanatty rásimge ulasyp, ahmettaný salasyna súbeli úles qosqan ǵalymdar, zııaly qa­ýym ókilderi, bıyl Aqańnyń toıy dep shapqylap júrgen bir­talaı kásipkerler Ahmet Baıtursynuly medalimen, «Til ja­nashyry» syılyǵymen jáne «Jangeldi aýdanynyń qurmetti azamaty» ataǵymen marapattaldy.

Osy kúni Ahmet Baı­tur­synuly men Mirjaqyp Dýlat­ulynyń ádebı mýzeı úıi kóp­shilikke tanystyryldy. Senat Tóraǵasy oblysta bolǵan órttiń saldaryn joıýǵa qatysqan erik­tilermen arnaıy kezdesýge de ýaqyt tapty.

Sóz oraıy kelgende, Torǵaıda ashylǵan Aqań men Jaqańnyń eńseli eskertkishiniń el kóńilinen shyqqanyn da aıta ketken abzal. Eskertkishti belgili músinshiler Jeńis Jubanqosov pen Tımýr Ermahambetov jasapty.

– El múddesi jolynda ba­ýyrlasyp, bir-birin týǵannan ar­tyq qadir tutyp ótken Ahmet pen Mir­jaqyp eskertkishin qalaı jasap shyǵaramyz dep kóp oılandyq. Aqyry qos alyptyń eldiń bolashaq qamyn oılap, keńes quryp turǵan sátin beınelep jasap shyǵardyq. Eń birinshi Almaty qalasynda jasap shyǵardyq. Odan keıin Aqtóbege ákep, jeter jerine jetkizdik. Odan kólikke tıep, oǵan ózimiz erip otyryp, Yrǵyz arqyly Torǵaıǵa jetkizdik. Jol qıyndaý boldy. Endi, mine, ashy­lýy boldy, qýanyshtymyn. Bul jerde Aqań men Jaqańnyń eskertkishi buryn da bolǵan. Sonyń tuǵyryn ózgertpeıik dep sheshtik. Bul kisiler endi qazaqtyń estet adamdary ǵoı. Sondyqtan turystarynyń ózimen olardyń ishki dúnıesin ashýǵa tyrystyq. Úsh aıdyń ishinde jasap shyqtyq. Jalpy, bıiktigi tuǵyrymen qosyp eseptegende 5 metrdeı bolady. Al eskertkishtiń eńsesi – 2,70 metr. Qoladan quıyldy, asty – granıt. Odan keıin astyń­ǵy tu­ǵyrǵa qashalǵan jazýdy ózger­tip, «Baıtursynovty» «Baı­­­tursynuly», «Dýlatovty» «Dýlat­uly» dep túzedik. О́zimiz de áý basta osylaı bolady dep oılaǵan oıyma jetkizip, soǵan kel­tirgen sııaqtymyz, – dedi Jeńis Jubanqosov.

k

Toı tústen keıin Ahmet Baı­tursynulynyń kindik qany tam­ǵan Sarytúbek qonysy men Aqkól aýylynda jalǵasyp, mun­­daǵy is-sharalar arýaqtarǵa duǵa baǵyshtap, táý etýden bas­taldy. Aqańnyń ata qonysy – Sarytúbektegi qorymda ult us­tazynyń ákesi Baıtursyn men aǵasy Qalı jerlengen. Olar­dyń janyna bıyl halyq bolyp qarjy jıyp, Aqańa aq kesene turǵyzylǵan.

Keshkilik Torǵaıdaǵy «Jas tulpar» stadıonynda Aqań ánderi men halyq ánderin oryndaýshylar arasynda baıqaý ótip, Ahmet Baı­tursynulynyń óz ánderi, zert­tegen ánderi, Zataevıchtiń án qorjynyna qosqan ánderi shyr­qaldy. Baıqaýdyń sońy merekelik konsertke ulasyp, Qos­tanaı oblysynyń beldi óner­pazdary Aqańa arnaǵan ánderin oryndady, sondaı-aq arnaıy shaqyrylǵan elimizge belgili óner juldyzdary óner kórsetti. Má­selen, belgili kúıshi Anar Muz­da­ha­nova Ahmetke arnaǵan óziniń jeke kúıin oryndady.

Merekelik is-sharalar barysynda at báıgesi men palýan­dar beldesýi ótti. Aqańnyń 150 jyl­dyǵyna arnalǵan qazaq kúre­sinen ótken respýblıkalyq ashyq týrnırde Aqtóbeniń atynan shyqqan 2017 jylǵy «Qazaqstan barysynyń» jeńimpazy Elaman Erǵalıev túıe palýan atanyp, Qostanaıda qurastyrylǵan sý jańa jeńil kólikti ıelendi.

Ulttyq at sportynan ótken respýblıkalyq týrnırdiń qunan báıgesinde de, alaman báıgesinde de Almatynyń dúldúlderi aldyna qara saldyrmaı, qos báıgege de qatysqan shynashaqtaı ǵana shabandoz Meıirhan Bulbulov qos temir tulpardy mindi.

 

Qostanaı oblysy

Sońǵy jańalyqtar

Aıtyp kelgen apat

Aımaqtar • Keshe

«Myń bala» jeńimpazdary

Rýhanııat • Keshe

Aqıqattyń aı dıdary – baspasóz

Egemen Qazaqstan • Keshe

Yntymaqtastyq yqpaly

Ekonomıka • Keshe

Jańa formattaǵy saýda

Ekonomıka • Keshe

Jótelge jeńil qaramańyz

Medısına • Keshe

Kókjardaǵy modýldi medpýnkt

Medısına • Keshe

Bitimgershilik sardarlary

Qazaqstan • Keshe

Jyp-jyly júrek býyndaı

Ádebıet • Keshe

Daýystyń da túsi bar

Ádebıet • Keshe

Talantty ánshige taǵzym

О́ner • Keshe

Uqsas jańalyqtar