Ahmet Baıtursynuly • 04 Qazan, 2022

UNESCO Ahmet Baıtursynulyn alqalady

313 ret kórsetildi

Fransııa astanasy Parıjde, UNESCO-nyń shtab-páte­rinde HH ǵasyrdyń bas shıre­ginde álemdik mádenı serpilýge ólsheýsiz úles qosqan Qazaq­stannyń birtýar tulǵasy, til bilimi, ádebıettaný, jýrnalıs­tıka, pedagogıka, kórkem jáne derekti aýdarma, ónertaný, t.b. salalarǵa túren salyp, baǵa jetpes mura qaldyrǵan ǵulama, memleket jáne qoǵam qaıratkeri Ahmet Baıtursynulynyń 150 jyldyq mereıtoı sharalary bas­taldy.

Sýretterdi túsirgen Artýr LEBEDEV

Mádenı beles turǵysynan ár jyl­dyń ózindik ereksheligi bar. Bıyl – talaı myqtylarymyzdyń aıtýly mejeleri. Tiri men baqıǵa ozǵandardyń arasyn jalǵaǵan mereıtoılar.

Biz azattyq jolynda kúres, táýel­sizdikti baıandy etý sabaqtary, Ádiletti Qa­zaqstan dep tarazy basyna bar men joqty qatar qoısaq, temirqazyq qaǵı­datqa jarar bir tulǵanyń bási bıik tu­ra­dy. Ol – Ahmet Baıtursynuly.

Sondyqtan osy jylǵy tulǵalar mereıtoıy men tarıhı datalardy Aqań parasatymen, Aqań ólshemimen qaraýǵa peıildimiz. Ol parasat – memleketshildik, ol ólshem – kásibılik.

Kóp zamandas, tipti bilim men má­denıet salasynda júrgen keıbir azamat Ahmet Baıtursynuly týraly «Oqýlyq jazǵan, óleń kitap jarııalaǵan, gazet shyǵarǵan, jaýapty qyzmet istegen, 30-jyl­dary repressııalanǵan» degen taq-tuq hrestomatııalyq aqparatpen ǵana shekteledi. Aqıqatyna kelsek, qazaqta atalǵan tórt kásipti atqarǵan adam az ba? Sol sııaqty bilikti oqy­ǵannyń 99 paıyzy saıası qýǵyn-súrginge ushyraǵany da shyndyq qoı. Bul jaǵdaı bárimizden paryqty naqtylaýdy talap etedi.

Dál osy tusta ahmettanýǵa qoıy­latyn ǵylymı-tájirıbelik talap naqtylanǵany durys. A.Baıtursynuly – eýropalyq baǵdardaǵy Alash urandy eli úshin san salada «tuńǵysh».

Ol – ulttyń rýhanı áleýetin júıeleýshi, jınaýshy. Ol – bilim men ǵylym salasynda bardy uqsatýshy, úzilgendi jalǵaýshy. Atap aıtsaq, ana tilimizdiń tabıǵı zańdylyǵyna negizdelgen alǵashqy oqýlyq ıesi, ultty oıatý men ulys birligine shaqyrǵan aǵartýshylyq óleń-aýdarmalardyń avtory, halyqtyń atqarýshy bıligi mıssııasyn oryndaǵan «Qazaq» gazetiniń redaktory, túrli saıası hám qoǵamdyq qyzmetin eldiń qajetine qurban etken qaıratker. Bul baǵalaýda ıdealızasııalaýdyń nyshany da joq. Muny «búgingi qaıratker qandaı bolý kerek?» suraǵynyń jaýaby dep uǵyńyzdar.

El Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev: «Memleket táýelsizdik jaǵdaıynda ulttyq sanany qaıta jańǵyrtýǵa jáne jahandaný ózgeristerine beıimdeýge jalpyulttyq turǵydan basymdyq berip otyr» degenin jaqsy bilesizder. Ulttyq sanany jańǵyrtý men jahandanýǵa bolmysty saqtap beıimdelýde Ahmet Baıtursynulynyń tarıhı qyzmeti men murasynyń mańyzy orasan. Jalpy, Aqańdy – tutastaı ult ımmýnıteti desek, qısynǵa keledi.

Ult ustazynyń 150 jyldyq mejesi elimizde jáne shetelde keńinen atalyp ótip jatyr. Bul rette osy mereıtoıdy daıyndaý men ótkizý jónindegi mem­lekettik komıssııa jumysyn, A.Baı­tursynuly atyndaǵy Til bilimi ıns­tıtýty, M.Áýezov atyndaǵy Ádebıet jáne óner ınstıtýty, Halyqaralyq Túrki akademııasy, Aqańnyń mýzeı-úıi, otandyq ulttyq, memlekettik, jeke­menshik ýnıversıtetter, Qostanaı-Tor­ǵaı mádenı-aǵartý mekemeleri is-shara­laryn iltıpatpen atap ótkimiz keledi. Bir­lesken jumystyń nátıjesinde A.Baı­tursynulynyń kóptomdyqtary daıar­lanyp, tulǵataný ekspedısııalary uıym­dastyrylyp, zertteýler jazylyp, derekti fılmder túsirilip, aǵartýshy dúnıege kelgen mekende tarıhı nysan men kesene boı kóterdi. Jaýapty oryndar men bilikti azamattarymyz Memleket basshysy aıqyndaǵan: «Ulylyqtyń toıy ult aldyndaǵy uly mindettiń údesinen shyǵýdyń jolyn izdeýge umtyldyrýǵa tıis!» ustanymdy basshylyqqa aldy. Atqarylǵan jáne atqarylatyn «jurt jumysyn» (Aqań sózi) 1 qazanda ult ustazynyń týǵan jerinde ótken eldik sharalarda Parlament Senatynyń tór­aǵasy M.S.Áshimbaev qadap aıtty.

Kezinde «Egemen Qazaqstan» gazeti sú­ıin­shilep jetkizgen ahmettaný jylynyń taǵy bir jańalyǵyn esterińizge sala ket­kimiz keledi. Ol – Ahmet Baıtur­syn­uly 150 jyldyǵynyń UNESCO uıymy ataýly mereıtoılar tizimine engeni. Bul – jańa Qazaqstannyń abyroıy. Bul – ult bilim-ǵylymy men mádenıetiniń eleýli bıigi.

Álem deńgeıinde ulysaralyq úıle­sim men mádenı-zııatkerlik yqpal­das­tyqty júıelep, damytatyn atalǵan uıym aıasynda Aqań mereıtoıy Parıj­de, Ankarada jáne basqa da shetel qala­larynda atap ótiledi.

Búgin Ahmet Baıtursynuly mereıtoıyn Fransııa elordasynda konferensııa, sheberlik synyptary, túrli mádenı-ǵylymı ortalyqtarmen, ǵylymı-zııaly qaýymmen, dıaspora ókilderimen kezdesý, suhbattasý formatynda ótkizý úshin Qazaqstan delegasııasy UNESCO-nyń shtab páterine at basyn tiredi. Delegasııa quramyna Memlekettik komıssııa músheleri – Ulttyq ǵylym akademııasynyń akademıkteri Mámbet Qoıgeldıev, Zeınep Bazarbaeva jáne osy jazbanyń avtory, UǴA korrespon­dent-múshesi Zııabek Qabyldınov, Til bilimi ınstıtýtynyń dırektory Anar Fazyljanova, Aqań mýzeıiniń basshysy Raıhan Imahanbet, «Til-qazyna» ortalyǵynyń bas dırektory Erbol Tileshov, komıssııa jumys tobyna atsalysyp júrgen professorlar О́mirhan Ábdimanuly, Baǵdan Momynova, Jamal Mánkeeva, Alash urpaǵy Qaıyrbek Kemeńger, Qostanaıdaǵy Ahmet-Mirja­qyp mýzeıiniń dırektory Gúlbaný Sársekeeva, shet memleket professorlary Hýlııa Chengel (Túrkııa), Ábdilqaıym Kesiji (Germanııa), Elchın Ibrahımov (Ázerbaıjan) – jalpy 15 ǵalym engen. Sonymen birge Qazaqstannyń arnaıy delegasııasyn Ǵylym jáne joǵary bilim mınıstrligi atynan vıse-mınıstr Talǵat Eshenqulov basqaryp, issapardy Til saıasaty komıtetiniń tóraǵasy Ádilbek Qabaev, Memlekettik tildi damytý basqarmasynyń basshysy Gúlfarıza Muqan úılestirgenin aıta ketkimiz keledi.

UNESCO-nyń shtab páteriniń saltanatty zalynda ótken «Ahmet Baıtursynuly jáne renessanstyq órkenıet» konferensııasyna vıse-mınıstr, PhD-professor T.I.Eshenqulov moderatorlyq etti.

Jıynnyń basynda «Qazaq órkenıeti jáne Ahmet Baıtursynuly» atty beıne-rolık kórsetildi.

Ǵylymı forým ashylarda Qazaq­stan Respýblıkasynyń Prezıdenti Q.K.Toqaevtyń quttyqtaýyn elimizdiń UNESCO janyndaǵy turaqty ókili, Fransýz Respýblıkasy men Monako Koroldigindegi Tótenshe jáne ókiletti elshi Gúlsara Arystanqulova oqyp berdi. Munan keıin UNESCO bas dırektorynyń orynbasary Sın Sıýı minberge kóterilip, Qazaqstan basshylyǵy men halqyn, sondaı-aq konferensııaǵa qatysý­shylardy quttyqtady. Munan keıin sóılegen Iran Islam Respýblıkasynyń UNESCO-daǵy ókili Ahmad Pakatchı A.Baıtursynulynyń Azııa til bilimindegi orny men álipbıiniń ereksheligine toqtaldy.

Sýretterdi túsirgen Artýr LEBEDEV

Plenarlyq májiliste Abaı ýnıver­sıtetiniń professory, akademık M.Q.Qoıgeldıevtiń – «A.Baıtursynuly. Qııanatqa qarsylyq», Ázerbaıjan Til­der ýnıversıtetiniń professory E.Á.Ibrahımovtiń – «Ahmet Baı­tursynulynyń Baký Túrkologııa kongresindegi baıandamasy», Til bilimi ınstıtýtynyń bas ǵylymı qyzmetkeri, akademık Z.M.Bazarbaevanyń – «Ahmet Baıtursynuly – ult ustazy fenomeni», Tarıh jáne etnologııa ınstıtýtynyń dırek­tory Z.E.Qabyldınovtyń – «A.Baı­tursynulynyń qoǵamdyq-saıası qyzmeti jáne kózqarasy», saıasattaný doktory Á.Kesijiniń – «Qazaq ultyn álemdik kartaǵa ornalastyrýdaǵy A.Baıtursynuly eńbegi», osy joldar avtorynyń – «Alash memlekettiligi jáne Ahmet Baıtursynuly tulǵasy», Qajy Baıram Velı ýnıversıtetiniń professory H.H.Chengeldiń – «Ahmet Baı­tursynuly: qazaq avtorlary qashan jáne qalaı paıda boldy?», E.E.Tileshovtiń – «A.Baıtursynuly men M.Áýezovtiń ǵylymı tanymy: sabaqtastyq pen uqsastyq» baıandamalary tyńdaldy.

Ǵylymı shara qorytyndysynda qazaq, aǵylshyn, orys, túrik tilderindegi «Ahmet Baıtursynuly. Tańdamaly shyǵarmalary» atty jınaqtyń tusaýy kesildi.

Fransýz jáne basqa da Eýropa elderi zııalylarymen kezdesý, suhbattasý barysynda Qazaqstan ǵalymdary men qaıratkerleri eldegi ǵylym men bilim salasyndaǵy izdenisterdi, muratanýǵa baılanysty eleýli jobalardy, til bilimi, ádebıettaný, tarıhı ádisnama jańalyqtaryn tanystyrdy. Oı bólisip, pikir almasty. Ǵylymı yqpaldastyqtyń ótkir máseleleri sheberlik synyptarynda talqylandy.

Aqańdy Fransııamen baılanystyratyn arnalar az emes. Birinshiden, ǵalym tildik materıaldy salystyrǵanda, «pyransoz tili» dep dáıektep otyrady. Ekinshiden, qalamger «Qazaq» gazetinde Birinshi dúnıejúzilik soǵys týraly birneshe maqala jazǵan. Sonda Fran­sııanyń saıası ustanymyna baǵa beredi. Úshinshiden, ǵulama máde­nıet pen ádebıet qubylysyn baıyptaǵanda álemdik órkenıettegi Fransııa tájirıbesin tilge tıek etedi. Tórtinshiden, ádisteme jáne pedagogıka salasyndaǵy maqalalarynda, aýdarmalarynda «pyransoz ádisin» aýyzǵa alady. Besinshiden, 1992 jyly biz NKVD arhıvinen taýyp, aýda­ryp, ǵylymı aınalymǵa engizgen Á.Bókeı­han-A.Baıtursynuly jaýaptasý hattarynda Ámire Qashaýbaıulyn Parıj saparyna daıarlaý máselesi sóz bola­dy. Aıtqandaıyn, 1964 jyly Sorbon­na ýnı­versıteti baspasynan shyqqan A.Ben­­nıngsen men Sh.Lemarse-Kel­ke­jeıdiń «1920 jylǵa deıingi Reseı musyl­mandarynyń baspasózi jáne ult­tyq qozǵalysy» atty kitabynda Alash zııalylary, sonyń ishinde Aqań eńbegi baıyptalǵan.

Sóz joq, munyń bári – óz zertteýshisin kútip turǵan paıymdy taqyryptar.

Ahmet Baıtursynuly: «Ǵylym men óner elsizdi – eldige, joqty – barǵa teńgeredi» dep jazǵan edi. Bul jerde aǵartýshy «óner» dep sol kezdegi tehnıka men tehnologııany meńzep tur. «Qazaq» gazeti logotıpindegi túndigi batystan ashylǵan kıiz úıdi ıakı Alash armanyn – búgingi azat, jańarǵan Qazaqstannyń modeli retinde de qaraýǵa bolady.

Jón-joba, Aqańsha aıtsaq, josyq jaqsy, biraq biz qıyndyqtan sabaq alǵan elimizdiń mazmunyn qalaısha memle­ketshildikke, ádilettilikke, eńbekqor­lyqqa, parasatqa toltyra alamyz – másele osynda. Aqańnyń Parıjdegi tor­qaly toıy muny da oılantty.

Ult ustazynyń bekzat beınesi týǵan jerinde de, Eýropada da dál óz tusyn­daǵy qıraǵatpen: «Bilimdi bolýǵa oqý kerek. Baı bolýǵa kásip kerek. Kúshti bolý­ǵa birlik kerek. Osy kerekterdiń jolyn­da jumys isteý kerek!» dep turǵandaı kórindi.

Sýretterdi túsirgen Artýr LEBEDEV

Sońǵy jańalyqtar

Elordada gazel avtokóligi janyp ketti

Elorda • Búgin, 12:18

Uqsas jańalyqtar